Head teed ja uut kodu...

Täna läks meil uude koju Kribu.Suure hingega väike gotlandi lammas.Ülihea ema ja muidu vahva loom.Aga kaks gotlandit on mulle liig, sest käsitsi ketramisel on omad piirid...ma teeksin heameelega kõik oma lambad käsitsi lõngaks, aga ep jaksa.Kahju on minu teisest gotlandi lambast, kellle tütar Kribu oli, sest igatsema ta hakkab.Kummalised olid need minu gotlandid, sest nad käisid küll koos ülejäänud lambakarjaga, ometi olid omaette.Põnev on nüüd vaadata, kes tõuseb tuhast karja juhiks, kas Muti või Must rootslane.Või keegi kolmas.Sest Illut ka pole.

Ja uude koju läks ka Pallike.Koos selle aasta tallega.Mõlemad on pika paksu villaga...aga halli villaga.Pildil Pallike noorena

Ja pallikese talleke

Ja pruun peenvilla jäärapoiss.Tundub, et nimigi juba olemas..Bruno!(väga sobilik nimi)

Kirke jagas minuga meilt läinud lammaste pilte ja sulaselge rõõm on näha nende tervisest pakatavat nägu ja läikivat kasukat.Mida sa hing veel oskad tahta, kui teine inimene tunneb oma loomast rõõmu.:))

Müts, sall, peapael ja veel üks müts..

Liis tõi imelihtsa tõe välja, miks inimesed ketravad.Sest neile lihtsalt meeldib lõnga teha.Ja nii ongi :)).ma ajaks pere eelarve lihtlabaselt lõhki, kui peaksin poest lõnga ostma ,et saaksin isu pärast kududa.Inimestel on vist eelarvamused ja hirm ketruse ees, aga julgeks küll soovitada vähegi lambakasvataja moodi inimesele vokiga sõbraks saamist.Tegelikult jõuab kenasti neljaliikmelisele perele kedrata nii sokilõnga, kampsunid, sallid, mütsi selga.Tõsiselt ka.

Kuna minu aeg on viimasel ajal kulunud küülikupoegade esimesele pügamisele, siis käsitöö on jäänud unarusse.Aga midagi siiski-ülaltoodud mütsi lõng on kedratud jämedamapoolne, sest plaan oli teha sall.Aga sallilõng ei tulnud sellest mitte.Nii kudusingi paksema ja suurema mütsi.

Sall on kedratud koeravilla "jääkidest", ikka jääb üks tuts siit, teine sealt ja nii ma nad kokku segasin.Tegu ühekordsest, koeravilla ja peenvilla segust tehtud lõngagast kootud salliga

Üks angoora ja hallist koeravillast lõngaga müts.

Ja üks kena ,karvane peapael.Hästi koerane ja juba praegu, enne kandmist näitab hirmsat karvasust :)

Kurb@rõõmus päev ja beebi pügamine

Ma ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada.Looma elu on kord selline, et ta vananeb kiiremini, kui inimene.Illu oli üks meie esimesi lambaid, tõusis karjapealiku seisusesse ja oli meil omamoodi maskott.Kuna küülikud seavad omad nõudmised villale, ma ei näe perspektiivi pidada karjas minu jaoks valet lammast(halli villaga, lihalamba tüüpi), siis haarasin ma tegelikult ühest võimalusest kinni...nimelt võttis ühendust minu sarvilise jäära peale üks kunagine meilt jääraostja, kes kiitis tookordset jäära taevani.Et NII suur oli olnud ja hirmus lahe tegelane, kogu küla oli käinud paaritamas ja kahjuks oli hunt ta maha murdnud.No olgu, minul oli ka just üks sarnane jäärapoiss tegelikult pakkuda, aga üksi ei tahtnud ma seda õnnetukest sinna ka lasta.Ja kuna see esimene jäär oli Illu oma, siis pakkumine võtta Illu endale, võeti rõõmuga vastu.Natuke kripeldas, et vanem loom, kas ikka harjuba, aga ega tal meie karjas ka sel suvel kerge polnud.Noored jooksevad mööda karjamaad aktiivselt ringi ja näha oli, ei Illu pikutas märksa kauem ja meelsamini varjualuses.Sellepärast usungi, et tal on seal parem olla.Lisaks oli ka jõuvahekord karjasiseselt pigast ära, sest Illu läkkas pelgalt massiga kogu rivi kaeraküna juures kokku :)Ja ega muud varjanti polegi, kui vorstiks, ehk"Äraaetud hobused lastakse ju maha".Seda ma ka talle ei soovinud.Mingu tal hästi!

Ja küüliku pügamisest ka väike fotoseeria, vaadake ja naerge, kui naljaks võib mõni tegevus olla :)

Nimepanek

Saage tuttavaks: MAU.Üks kahest noorest emasest.Pilt tehtud enne pügamist.Teine pilt veel :

Ja veel üks noor emane , kes sai nimeks KELENA

Sündinud 28 juuli 2010, Ema Nectar isa Goliat.Küülik mõnules pügamisel sedavõrd, et uinus mul süles lausa magama.Silmad kinni ja ainult nohises vaikselt.Hea, et ei norsanud :)
Ja kummailine küll, aga emased küülikud viitsivad vist tiba rohkem ennast harida, igatahes olid nad heinapepredest poole puhtamad.Hakka või selle põhjal sugu määrama :)

Üks palve on küll Teile, blogi lugejad...kui kellegil on välja pakkuda mõni hea isase või emase küüliku nimi, siis laske aga tulla.Saate ristiemaks :D

Laupäeva toimetused

Täna käis meil loomaarst ja kõik see kikkakõrva kari sai vaktsineeritud VHD vastu.Kahe nädala pärast siis veel ka mükso vaktsiiniga.Kummaline, et Rootsis nad küülikuid ei vaktsineeri, kusjuures isegi mitte suures farmis.Vähemalt nii kinnitas meile pea 100 pealise angoora farmi omanik.Mismoodi nad siis näitustel käivad?No ei tea, kui keegi targem, siis vabalt võib kommenteerida.Igatahes olid meie elukad kõik tuues va'ktsineerimata.
Tänasest hakkab ka pügamise ralli...esmalt sai oma villakasukast lahti üks meie isastest MIKE, pidas ennast väga viisakalt üleval ja villa andis ka kenasti

Edasi jõudsin pügada kaks kolmekuust väiksest reod.Käärid ei taha kuidagi sisse libiseda ja kehake on neil ka nii väike.Jääb üle vaid oodata nende suureks kavamist.lapsepõlv sai ka läbi ja pügatud asusid oma uude koju, ehk üksinda puuri elama.Ja nimed said ka,  "Uni algavad udus" raamatu põhjal, mis muide jutustab tšuktšide elust, tegelaste nimede järgi.Bob ja Jako.

Lambakaamera -klikka siia!

Kuidas näha meie lambaid?Pilt on reaal-ajas ja lihtne on vaadata. Et pilti näha, tuleb klikata Lambakaamera peale ja täita väljad:


Account  :          lammas


vajuta     :            login (või enter)

Kui soov pilt väiksemaks teha, tuleks panna "linnuke" lahtrisse Scale Down

Edasi tulebki ette reaalajas pilt meie lammaste laudaelust. "Kino" näeb õhtu kl. -22 ni, olenevalt lammaste päevakavast :)

Kel huvi endalegi soetada, siis süsteem on ilma teenustasuta (vajalik arvuti) .Pilti on võimalik näha kodus, ilma internetita, kodust eemal on vajalik interneti olemasolu ja arvuti, kuid piisab ka mobiiltelefonist.Miks see süsteem hea on, sest kuumakset ei ole, poegimisperioodil on võimalik toas kohvitassi taga jälgida laudas toimuvat.Loomulikult võib seda kaamerat kasutada koerte, kasside, hobuste jälgimisel , rääkimata koduvalvest.Süsteemil on kaasas  ka salvestamise tarkvara.Garantii on aasta. Vajadusel tehniline tugi käivitamisel.
Hind on soodne 224 eur +KM.
Saadaval ka odavam varjant.
Kel huvi endalegi soetada, siis palun võtta kontakti tel. 56501119 Airi

Kena filmi vaatamist!

Belgia lambakoera villast lõng

Tellimustööna valmis Belgia lambakoer villast lõng.Koeravill oleks vajanud  kindlasti sorteerimist kammimise käigus, kuna mingi osakaal oli 0,5 cm pikkusel villal, mis lõnga sisse ei sobi.Ma ei kujuta ette, kust seda lühikest villa koeralt tuleb: peapealt, kõhualt, jalad?Aga üldmulje oli kena, tegu oli pehme alusvillaga, ketrasin ta kokku nii valge kui pruuni peenvillaga.Mõnusalt soe toon jäi.

Gotlandi lamba ja koeravillaga sall

Mul on üks eriti hea villaga gotlandi lammas.Tema vill on tumehall, hästi libe, läikiv ja mõnus.Olen selle lamba villast teinud omale ponšo, kampsuni ja nüüd kaks salli.Gotlandi lamba villaga on üldse nii, et temal on oma nišs, kus teda kasutada.Soki sisse ta ei sobi, kuna gotlandlasel puudub elastsus, ta oli ülilibe ja selle tõttu libiseb selline sokk jalast.Kindaks kududa tundub ka kahtlane.Samas kampsuniks, salliks on ta väga effektne.Vaatasin hiljuti sügiseseid lokke ja ketrasin natuke lõnga.Tulemuseks kaks salli, mõlemil on sees ka koeravilla.Üleni hallil kedratud koeravilla gotlandi villa sisse, teisel on koeravillaga heledad triibud.Sallid jäid kohevad ja ka lambavilla karvased.

...veel üks müts ja Tupsulõng

Selline hästi pehme ja koeravillane sel korral siis.Lambavillasena kasutasin jällegi pruuni peenvilla, koerakarvad on segatud kolme kutsu kasukast.Kaunistusena ketrasin ühekordet lõnga, lasin kõvasti pöördeid peale(algajal tuleks see töö ilmselt märksa paremini välja) ja viltisin üheks tükiks.Vanaema nööbisahtlist ka üks huvitav nööp peale.

Selline kirju lõng siis lisaks.Must ja pruun peenvillane segatuna lohakalt kraasil ja valgeteks tupsudeks kasutasin angoora villa.Pearasjagu kätiste jagu.

Kuhu Kati karu sai...

Õigemini avastasin ühel õhtul, et mul on vardad kadunud.Mitte, et neid mul nüüd vähe oleks, aga just need, mida hädasti vaja.Halenaljakas oli muidugi see, et tegu nr. 8 varrastega.Kui olin diivani kõivõimalikud vahed läbi kobanud, lambanahad välja kloppinud ja diivani all tolmurullide inventuuri läbi viinud, siis pidin konstateerima fakti, et jama see lugu.Järgnevalt tuustisin läbi magamistoa, koridori, elutoa riiulid ja lõpuks jõudsin järjega autosse.No pole!Kuna kontor oli veel välistamata, siis ei hakanud hävitava pilguga Jassut ja abikaasat pildistama.Täna tuustisin kontori läbi.Pole.Meeleheites siirdusin Maksimarketisse ja panin uhiuued vardad korvi.Õndsalt harutasin siis kodus koti lahti ja mida kotis polnud, olid vardad!No mine lolliks.Korraliku inimesena oli tšekk alles ja sealt selgus, et olin need neetud vardad lausa ostukorvi unustanud ja õnneks ka maksmata jätnud.Mõni nõrgm inimene oleks vist sellise jahi peale ammu loobunud, aga käsitööline on ju visa...kust ma nad siis leidsin?Aga mehe tugitoolist.Vot sulle siis..:)Väsinuna kogu sellest otsimisest ketrasin gotlndi villa lõngaks hoopis.Ja ära oli kuivanud ka üks viht peenvillastest kolmevärviline kirju lõng.Viimane tuli välja selline

Koeravillast kätised

Vahelduseks mütsidele ka mõned kätised, et meelest ei läheks :)
Lambavillaks ca 70 % pruuni peenvilla, koeravillaks saksa lambakoera kintsu karvad(halli ja kollast tooni), tegu oli titekarvagaja pehme ta tõesti ka jäi.

Lammastest, villast ja kirjust lõngast

Tänaseks on siis selle aasta pügamised pügatud.Iga sügis ma mõtlen, et millal seda lammast oleks õige pügada, liiga vara ei ole veel piisavalt villa seljas, liiga hiljaks jäädes aga on oht lammas õues ära külmetada.Tundub nii, et ilm läheb siiski käest ära ja õhtul kolisid lambad meil ööseks lauta.Käisin veel eile ninasid katsumas, et kui "jäised" nad ikka on :)Lammaste näod venisid igatahes täna õhtul ülatusest pikaks, et kas NÜÜD?Eks oota nemadki seda koju saamist, vähemalt nädal aega käivad juba väraval õhtuti "mölisemas".

Pügatud villaga jäin samuti väga rahule.Valge ja must peenvillakas andsid praktiliselt võrdselt villa, pruunil tundub see villakasv natuke väiksem.Peaks hakkama kaaluma ja üles märkima, teaks võrrelda ja ka aretuses olek lihtsam valikuid teha.Üllatuse valmistas väike , meie ainuke maalammas.Pügamislaual oli vait nagu sukk, ei rapsinud üldse ja selline tunne oli, nagu keegi oleks talle "pügamisneeduse" peale pannud.Ju oli siis aastaseks saamisega ka täis lambaaru pähe tekkinud :DVahel loen, kuidas maalamba kasvatajad uhkusega mainivad, et sellel ja sellel lambal ikka tilbad...minule nad eriti rõõmu ei valmista, sest pügamisel on nad väga tüütud :).Aga sel korral olin targem ja pügasin kääridega ringi ümber ja edasine läks juba libedalt.Villa kogus oli sellise väikse looma kohta üsna aukartust äratav ja ei saa kurta ka villa kvaliteedi üle.Säbruline ta polnud, küll aga täiesti  omamoodi.Kedrata oli ka hea.Kui talle nüüd meie peenvilla poiss ka meeldiks, siis võib tema järglastelt päris põnevat tulemust oodata.

Üks kirju lõng valmis mul ka.

Kaks koeravillaga lõnga

Pruun lõng sisaldab 80 % tšau villa ja 20 % pruuni peenvilla.

Kirjus lõngas pruun ja valge peenvill ja hall tiibeti mastif.

Vütsikas rohelise tomati salat

Retsept saadud Taive venelsest naabrimammi käest :)Proovisin järgi, natuke oli minu jaoks magus, võiks olla vähem suhrut.Maitse asi.
Sibul klaasjaks siis ülejäänud tomat otsa, äädikas kõige lõpuks siis.

Retsept siis selline :


1 kg rohelisi tomateid
400 gr sibulat
2 spl äädikat
2 tl soola
0,5 klaasi suhkrut
4 spl õli
1 tl musta peent pipart

sinepiseemneid soovi kooral juurde.

Meil on oma ussifarm.

Ja nii ongi.Üks hea inimene , kes minu käest sibulaid käis hankimas, mainis kuidagi jutu sees, et tema tellis põhu ja hobuse sõnniku paremaks komopsteerimiseks kuskilt sõnniku usse.Et pidavat jubedad töörügajad olema.Jutt tundus mullegi huvipakkuv, kuna küülikute jäätmekäitluse hunnikus on enamik hein ja natuke pabularosinaid.Millal see siis üskkord põllu väetiseks mutub?Nii saabuski meile koos kotitäe sõnnikuga(nagu seda väärt kraami meil veel vähe oleks :D) seltskond "komposti madusid".Vihmaussi moodi küll, aga siiski natuke peenemad ja oluliselt vitaalsemad.Tibusid loetakse küll sügisel, meie enda madusid siis kevadel.

Alljärgnevalt mõningaid põnevaid noppeid netist "madude" elu kohta :

Kui ussid on kahe-kolmekuused, hakkavad armunud ussid iga nädal komposti jätma väikesi rediseseemne suurusi ning sidrunikujulisi kookoneid, millest soodsate olude kestmisel koorub mõne nädalaga vähemalt kaks valge niidijupi taolist noort ussi. Kui eluruumist ja söödavast puudu ei tule ja ka temperatuur ning niiskust on mokka mööda, jätkub generatsioonide lisandumine pidevalt, kuid seda pole siiski karta, et ühel hetkel uss kaob.
 Kui kodus jäätmeid revideerida, leiab sealt ikka midagi, millele ussi hammas (piltlikult) peale hakkab. Niidetud muru, mahalangenud lehti, toidujäätmeid, kohvipaksu, teepakke, vana sõnnikut, banaanikoori, köögiviljajäätmeid. Pisut mulda või peenikest liiva tuleb ka lisada, seda on neil vaja toidu peenestamiseks. Kassi- ja koerakakast nad vaimustatud ei ole, õlist nõretavaid toidujäätmeid ja tsitruselisi ka ei himusta.

Kurb ja rõõmus päev.

Tänase päeva võib nii kokku võtta.Kurb, sest meie karjast läks kaks lammast uude koju, hea meel, et lähevad heasse kodusse, kus osatakse loomast lugu pidada.Mõni lammas kohe oskab hinge pugeda ja seda minu hall krussike ka tegi.Esimesena tuli ligi ja gotlandlasele omaselt oli kohe selline inimseltsi otsiv loom.Noored kevadised talled ei jõua nii ruttu hinge pugeda , aga vanemate loomadega on lugu teine.Midagi pole parata, elus tuleb valikuid teha, seda ka lambakarja osas.Kuna villaküülikud on valged, siis sellest tulenevalt ka minu vajadus pigem valge villa järlele.Lihaks ka neid täis jõus lambaid ju ei saada.Teine oli must peenvillane, hea ema, nii paksu villaga, et ma juba hakkasin "kahetsema":D. Mingu teil hästi sõbrakesed!

Ja küüliku poegade kasvatamisega sain samuti esimese õppetunni kätte.Osa heina on "imeliselt peenike ja leheseline", mis küll teeb rõõmu küüliku pisiperele aga kahjuks ei tee head võrratule titekarvale.Ehk kõik see leht oli neil kauskas kinni.Võtsin siis õhtul tabureti, koera kraasid ja käärid ning veetsin lõbusa õhtupooliku 1-2 kuuseid küüliku beebisid kammides.Küüned on neil nagu nõelad, hing on hirmus "vihane" aga ega minagi enam algaja ei ole, suudan selle väikese rabeleva tutsu paigal hoida ja ära kammida.Vanade küülikutega sellist hullu probleemi ei ole, kui õigeaegselt pügada.Selline päev siis.

Angoora lõngaks

Kuidas saab  angooraküülik lõngaks? Angoora vill ja lõng on puhas looduslik toode, mis ei ole kokku puutunud keemilise või mehaanilise töötlemisega.Juba küüliku seljast pügamisel on õige pidamise korral vill täiesti puhas ja lõhnatu.Pügatakse kas masinaga või kääridega.Minu on ostetud spetsiaalsed juuksuri käärid, mis ei lase karval pügamise ajal eest ära libiseda.Pügatud vill sorteeritakse.
Angoora küülikute lõng on  eriti tuntud oma pehmuse ja soojuse aga  ka  puhtuse ja tugevuse poolest.Kedratud ühekordeset angoora lõnga ei ole sugugi nii kerge katki tõmmata.Angoora küüliku villa  peenuse  ristlõige on vähemalt 2-4 korda väiksem kui lambavillal, see on palju paremini soojust isoleeriv  ning suudab vastu võtta kaks korda rohkem  nii palju niiskust , kui lambavill. Küüliku soojusest saab aru juba pügamisprotsessi käigus.Kuna mina pügan küülikut süles, siis vaikselt tunnen, kuidas küülik hakkas süles kuumemaks minema ja üle poole tunni enam süles hoida ma ei taha, sest hingamine muutub lõõtsutamiseks ja ka minul endal on kuum. Neile, kellel pidevalt jalad külmetavad, soovitaks võtta üks vahva angoora omale õhtul voodisse :DD

Arvatakse, et angoora vill leevendab liigesevalu ja aitab  reumaatilisete haiguste puhul.

Ainult hoolikalt valitud kvaliteetset villa kasutatakse lõnga tootmiseks.
1. Aretus:
Meie küülikud on toodud Rootsi farmist, kus pööratakse suurt tähelepanu just kvailteetset villa tootvate küülikute aretusele. 
2. Pügamine:Angoora küülikud pügatakse esimest korda 8-10 nädala vanuselt. Siis pügatakse küülik iga 90 päeva järel, st. 4 korda aastas . Küüliku villa juurdekasv peab olema siis ,olenemata ajast, kasvanud vähemalt 7 cm. Alles  8 kuu vanuselt on jänese vill struktuurilt ja kvaliteedilt kõlbulik  lõnga tootmiseks. Noorte küülikute villa kasutatakse viltimiseks.Vill kasvab neile muuseas selga täiesti silmnähtavalt, ehk täna ihupaljaks pügatud õnnetu on homme juba märksa rõõmsam ja heleroosa nahk on kattunud valge udemega.
3. Vill sorteeritakse. Kõik ebapuhas vill visatakse minema.
Vill on sorteeritud klassidesse vastavalt pikkusele ja struktuurile.Väärtuslik esimese klassi vill,  mis kasvab jänese seljas ja külgedel,  ladustatakse eraldi ja kasutatakse hiljem ketramisel.Villa, mis on  jänese kaelal , kõhul ja alaseljal  üle saba, pikkus 3 cm, kutsutakse teise klassi villaks ja kasutatakse viltimisel. Alla 3 sm pikkust villa nimetatakse  3. klassi villaks ja ei kasutata toodete valmistamisel.
5. Suur kunst on saada puhast angoora villa ketramisel heasse tasakaalu, kuna villal puudub elastsus.
 7.Lõnga või valmiskudumite  pesemisest. Alati peske käsitsi 30 ° C kuumas vees. Ärge kunagi kasutage regulaarselt pesuvahendit, vaid villa šampooni või kerget värvitut šampooni, nagu beebi šampooni.Vajutada õrnalt , kuid mitte hõõruda . Loputada põhjalikult, lisada  veidi äädikat või siidri äädikat . Kerge värvitu šampoon  neutraliseerib ka  staatilise elekteri, mis võib tekkida, kui angorakudum on  kulunud .Mitte kasutada tsentrifuugi. Vältige lõnga / toote temperatuuri šokki.

Ravikätised.

Nii võib nende kohta vist öelda küll.Halli collie villa on ca 90 %, natuke sidumiseks peenvilla ja natuke ka angoorat.Kuna tellijal oli soov just ravi mõttega kätised, siis selle pärast sai koeravilla protsent nii suur .Loodetavasti on nendest ka abi, või vähemalt kergenduski.Minu head soovid siis sinna juurde lisatud :)Karvaseks kannab omanik siis ise :D