laupäev, 26. veebruar 2011

Laudaelu veebruaris

Raske on lammastest talvel ilusaid pilte saada, laut on pime, ja lambad ise ka panevad nina vastu fotokat.Pildil on kolm rootsi peenvillakat.Täesti eristuvad nii kehakuju ja villa kasvu intentsiivsuse poolest.Kuna see t'õug on alles nii vähe aega meil olnud, siis ehk järgmisel sügisel olen juba targem, milliseid lambaid jätta põhikarja ja milliseid mitte.Tundub nii, et kaks noort , üks pruun ja valge, ei ole tiineks jäänud ja lähevad jäära juurde sügisel .Tagaplaanil, see viltuse lõuaga ,on maalammas.Maalamba 15. jaanuaril sündisnud talled on täna sellised:

Tundub nii, et suuresti maalamba välimikuga, aga lambavilla tibusid loeme sügisel, ehk plaan on suvel vill pügada ja sügiseks on näha, milline see pärisvill neile selga kasvab.Peenvilla moodi ma ei tahaksi, seda saan ma peenvillakate käest niigi, pigem huvitab just natuke koredam sokivilla tüüp.
Siin aga üks meie vanematest pruun lammas
Ja meie jäär on kasvanud, peale seda, kui kaamerast nägin, kuidas jäär viib läbi uttedega kehalise kasvatuse tundi, mis koosneb ümber sõime jooksmises ja muudest tagaajamise mängudest, panime jäära eraldi aedikusse.Sest olgugi, et tiinele loomale on mõõdukas liikumine tervisele kasulik, siis need mängud ületasid mõistlikuse piiri.Pealegi saan nüüd sööta jäära priipärast ,kartulite, juurika ja viljaga.Igav tal igatahes hakkas, ilma haaremita ja ühel hommikul avastasin, et jäär on omal ühe sarvemuksu moodi moodustise maha peksnud .Pea oli kergelt veel verine.Mõtlesin, et mida teha ja....tegin jäärale peksukoti.Võtsin väikse kaerakoti, toppisin heinu täis, tegin nurga sisse augu, kust ta heina kätte saab ja riputasin nööriga üles.Nüüd on kõik õnnelikud, jäär kolgib peaga pehmet kotti, niiet see lendab boksis nagu tuulelohe , heina ei lähe nii palju raisku ja loomal on tegevust küllga.


Kampsun küülikule

Kuidas kududa vajadusel küüliku kampsunit?Mina ketrasin hästi nõrga keeruga koeravillaga lõnga, vardad valisin nr. 4, sest nii jääb kude jästi pehme ja veniv.Vardal 9 silma, alustasin ringselt kudumist, umbes 4 ca cm kaelaosa, rohkem pole mõtet, ka mitte tagasi keeramise osa, mida välismaa saitidel võib kohata, sest angoora kael on suhteliselt lühike ja kõik mis kaelusest üle, jääb pigem kohmakalt  ja küülikut segama.Järgnevalt kudusin kaks käpa auku, 7 silmaga ja las nad jäävad natuke suuremad, sest loom tahab ka vabalt liikuda.Edasi jällegi ringselt,umbes 20 cm, siis kudusin pooled silmad kõhualuseks maha.See pikkus tuleks vaadata nüüd otse küüliku järgi, sest keha pikkused on neil erinevad.Kui siiani kudusin soonikoes, siis järele jäänud silmad , ehk selja osa, kudusin ripskoes.Minu kampsiku kogupikkuseks sai 43 cm.Istub seljas kenasti aga hädavajalik on nöör kaela juurde sisse ajada .Edasisel tuleks jälgida,  et küülikul õhukraani kinni ei sõlmitaks :)

reede, 25. veebruar 2011

Müts nr 4, sall ja ravikätised

Peab vist selle käsitöö tegemise "pohmaka" kuidagi välja magama, sest esemed kisuvad väga kiiksuks kätte ära minema :))
Igatahes...kuna mul on peenvillasest järgi natuke musta ja natuke pruuni peenvilla, siis kuidagi iseenesest jookseb vokile just seda värvi kirju lõng, "võiks silma" ka peotäis angoorat sisse.Viimane teeb lausa olematu kogusena mütsi sees imet.Ja nüüd see kõige suurem kiiks, ehk tutt.Pean märkima, et reaalis näeb ta hoopis uhkem välja, mul pole lihtsalt seda hobusekannatust sättida, sättida ja veel kord sättida neid asju heaks pildiks.Kuigi peaks, aga loheveri lööb ülepea kokku.Ma olen ka tüdinud neist väikestet tuttidest, et kui olgu tutt, siis ikka selline, mis ületab "viisakuse piirid".Kui läks trumm, mingu ka pulgad.Pealegi andis julgustust mulle eelmise mütsi ostja, kes  häbenemata katkus mütsilt väikese tuti , võttis puu pealt vihi koeravilla lõnga ja ütles, et nüüd tee tutt, mis ikka tutt ka on :).
Sättisin mütsi "mulgi kapsaste" purgi otsa, siis on mõõdud paremini näha.Materjalik siis teise sordi angoora villa ja mütsi enda lõng, millesse on kedratud kuldset niiti

Ja et asi komplektne oleks, kudusin  samasugusest kirjust lõngast salli  juurde.Paras pikk soolikas sai

Kuidas mul külekont mainiski, et kui midagi treima hakatakse, siis peab ikka teadma, mis sellest välja ka tuleb.Minul oli plaan teha algselt ühed soojad koeravillased käpikud, aga välja tuli, nagu alati...ehk pikad , hästi koeravillased randmesoojendajad.Natuke lammast, aga suure osa moodustab tiibetlase ja Jassu koeravill

neljapäev, 24. veebruar 2011

Valged labakud ja müts 3

Sellised valged kindad siis.Lõnga ketrasin valgest peenvillasest, natukeset koeravillast ja angoora villast kokku.

Ja ühe halli mütsi sain ka valmis, tegu jällegi tiibeti mastifi ja valge peenvillase segulõngaga, natuke sai sinna ka angoorat lisatud.


laupäev, 19. veebruar 2011

Saalomoni sõlm ja koeravillane sall



Tublid Eesti naised on puust ja punaselt video vahendusel teinud selgeks Saalomoni sõlme heegeldamise.Võtke ette ja vaimustute , kui lihtne see tegelikult on.)
Pusisin minagi ja tuli välja küll.Lõnga ketrasin koeravillast, angoorast ja valgest peenvillasest.Karvasus ei paista küll pildilt välja, aga karvane see sall on.Selline siis:

neljapäev, 17. veebruar 2011

Kirjust koeravillalõngast kätised

Veel ühed koeravillased kätised.Ei tea, mitmendad.Kudusin seekord kitsamad, sest kõiki ei ole minusuguse , labidavarre mõõtu, käsivartega õnnistatud.Lõng sai kedratud erinevatest koera ja peenvillastest.Tegin ka kaks rida nuppe peale, kuigi see on pigem võhma raiskamine, sest aja jooksul mattuvad nad karvade tihnikusse.Sikutasin ühe kätise omale kätte ja tegin "osavalt" ühe käega pilti ka :

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Külmanutulaul

See külmkülm hakkab vaikselt tüütuks muutuma.Mitte, et mul midagi talve ja lume vastu oleks, aga ajaliselt kahekordistub loomadega tegelemise aeg.Ma ei ole eriline hommikuinimne ja tavaliselt lähen selliste vatist tudisevate jalgadega hommikul neid rohusööjaid toitma.Kui muidu saan 20 minutiga hakkama, siis nüüd venib kogu protsess pea kolmveerand tunnile.Lammaste vesi on kinni, neile tasse sooja vett, jäär on eraldi aedikus ja ka temal on ämber hommikuks parajaks kivitükiks külmunud, pealegi on jäär võtnud minu suhtes vaenlanase hoiaku ja annab enda meelestatusest kõvade peaga vastu seina mürtsudega märku.Et nooooh, millal siis minu kord tuleb.Vahel ei saa kaeraämbrit kätte, sest tohmu on oma pea sinna nagu kinni naelutanud.
Suure kaklemisega saan lammastele heinad ette, kõrvad maalamba jämedast pröökamisest peaaegu lukus(küll võib mõnel olla õõvastav hääl, kui ta kartulit ja peeti pole veel kätte saanud),kui küülikud viskavad juba topeltsaltosid ja mütsutavad puuri matte pidi.Aga ka siin tuleb sellise külmaga kaval olla.Nimelt külmab neil plekkkausis vesi põhjani ja nii olen ma vaid iga kord kuuma vett juurde kallanud, et sulaks see jää ja nad kohe jooma tuleks.Vaata siis, et nina ära ei kõrveta.Ja heina ei tohi enne panna, sest siis ei lähe nad jooma vaid lasevad veel külmuda.Logistika.Eile tõmbasin kahel küülikul kausid traadiga kinni, sest igavesti naljakas on selle kausiga mööda puuri ringi hängida, minul jälle lisaminutid, et kauss ülemisest puurist kätte saada.
Üleeile toppisin uuesti neile paljamatele kamspikud selga, sest kuur on ikkagi külm sellise hullu pakasega.Üks oli vist vahepealse ajaga kasvanud, igatahes kukkus ta nagu nuku peale kampsuni selga panekut pikali.Ja ei liigutanud ka mitte.Pidin sellele jeekimile siis suurema hõlsti selga vaatama..
Ja viljahinnast tahtsin ka rääkida, see muudkui tõuseb ja tõuseb...ehk loomapidamine muutub aga aina "rentaablimaks".Vähe sellest, et hind tõuseb, pole seda ka õieti saada.Meil vedas, saime siiski otra.
Ja kass keeldub kategooriliselt õue asjatama minemast, õnneks koer veel ei streigi.
Sellised loomapidaja nutulaulud tänasel päeval.
 

Pürenee mäestikukoer

Niisiis, pürenee mäestikoer.Lõng jäi kena säravvalge.Minu hinnang villale on sellles mõttes subjeektiivne, et ettekujutus tekib mulle saadetud koti põhjal, milline vill sinna korjatud on, mis ajahetkel, ei tea ju kunagi.Selle põhjal siis tuleks selle tõu villa kindlasti sorteerida, sest ca 60 % on seal väga lühikest karva sees.Ka pealiskarv on suhteliselt terav ja hea, kui teda lõnga sisse ei läheks.Ketruse mõttes kogu vill hästi kedratav, kuna ei ole liigselt pehme ega libe.

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Samojeed lõngana

Tegu samojeedi ja peenvillase segulõngaga.Üks minu lemmikvilladest, kuna isegi pealiskarva võib lõngaks kedrata, muidugi on vaid aluskarvast tehtud lõng pehmem, aga ei sega selle tõu puhul ka see "okas" lõnga sees sugugi.Antud koeraomanik tegi muidugi väga tänuväärset tööd ja sorteeris oma koeravilla nii hästi ära, et lausa lust oli lõnga teha.Lisaks jääb ka lõnga kvaliteet oluliselt parem, kui kõik see lühike villaräbal lõngaks teha(paraleele võiks tõmmata lambavillaga,kus ju samuti kõhualused lühikesed villad ära visatakse,ei ole koeravill teistmoodi ).
Kui ma kunagi lambaid enam ei viitsi pidada, siis võtan endale paar samojeedi :).Minu seni kedratud villadest on see tõug kõige valgem, väga pehme ja oma väikse kasvu kohta ka suhteliselt kõrge villatootlikusega.Niiet, super.Ja kokku tuli seda siis niipalju:

kolmapäev, 9. veebruar 2011

Mis see on...?

Sain täna kingituse.Mis otstarve selle on, teab keegi? (mina ei suutnudki ise ära arvata, vaid pidin kohtlaselt kinkijalt küsima.....tea, kas olen ainuke "saabas"?:D

teisipäev, 8. veebruar 2011

Kirju koeravillane



Selle lõnga juured viivad mardilaadale, kui üks ontlik vene rahvusest meestrerahvas, nagu "tüütu kärbes", pani mu roostes venekeele laadal proovile.Ise mõtlesin, et mida teab üks mees pehmetest , karvastest lõngadest.Pidi siis abikaasa meie boksi tooma, järgmine päev küll.Järgmine päev saabus aga selle nädala lõpus, kus pere rõõmsalt meile koju hoopis sisse sadas.Naine valis välja selle kõrdmao mustriga mütsi(tuti tegime koos uue :)) ja ka blogis üleval olnud kätised.Mis veel kummaline, siis selgus, et naisterahval on koera allergija.Aga mütsi kannab uhkelt, ei toimu midagi :)Vahva.Mees istus sinnamaani osavõtmatult, kuni küsis, et kas meestele polegi mütse?Nuu...ei ole tõesti.Ma ei oska neid kududa ja üldse, enamik kliente on mul siiski naised olnud :)Aga, pika arutelu peale jõudsime siis kätiste ja mütsi lõngani.Ja KIRJUID nõuti, mis igati tore, sest kirju avab vabad käed minu fanataasiale.Aga vana skeptik, nagu ma olen,siis igaks petteks tegin ka ühe vihi tumedamat lõnga, kirju seegi, kuid mitte nii äge.Kõik lõngad müüdud.


esmaspäev, 7. veebruar 2011

Angoora ühekordne lõng

Tegu ühekordse 100 % angoora villast lõngaga 540 meetrit ja 62 grammi.Gramme nagu polegi, ometi aega kulus üüratult(minu mõistes siis), eriti kui oled harjunud pooli õhtuks tühjaks saama.Neile skeptikutele, kes seostavad angoorat vaid pehmusega, siis lõng on üllatavalt tugev.:)

pühapäev, 6. veebruar 2011

Uude koju...

Täna läksid uude koju kolm väikest angoora poega.Kuidagi kahju on neist karvastest pätakatest loobuda aga ega seda angoora rõõmu ei saa ju ainult endale ka pidada.Mingu neil väikestel sõbrakestel hästi ja loodetavasti ikka kuuleme nende käekäigust ... :)

reede, 4. veebruar 2011

Koeravillast kätised

Autos oli jupp lõnga ja havi käsul valmisid ühed kätised.Lõngaks musta peenvillase ja tiibetlase segulõng.Palmiku vahele kudusin kolm nuppu.Kuigi, tõele au andes, oleks targem igasugu palmikud ja nikerdamised koeravillaga mitte kududa, sest teatud aja möödudes kaovad nad karvatihnikusse :).Müüdud.

Bella villast lõng


Tegu vana tuttavaga, vill pärist koeralt, nimega BELLA.Neid beeze, heledaid toone kipub vähe olema, mis kedrata tuuakse.Proovisin segada teda pruuni peenvillaga, aga tulemus ei olnud see, mida ma oleks tahtnud.Valge peenvill sobis aga kenasti.

Veel valmis kaks vihti seljavöö jaoks lõnga, väga suure koeravilla protsendiga
Ja kaks vihti põlvekaitsme jaoks, samuti suure koeravilla sisaldusega

neljapäev, 3. veebruar 2011

Head valge jänese(kassi) aastat!

3 veebruaril 2011 algab Hiina kalendri järgi Valge Kassi (Jänese) aasta. 2011 aasta lubab, et kõige suuremad võimalused saavad endale Tule märkide (Jäär Lõvi, Ambur) esindajad. Aga teisel poolaastal naeratab fortuuna Maa märkide (Sõnn, Neitsi, Kaljukits) esindajatele. Kahjuks Kaaludele tuleb antud aasta kõige raskem, neil tuleb loobuda oma huvidest partneri huvide pärast.

Kogu 12 aastase Hiina kalendri tsükli järgi loetakse Kassi aastat üheks edukamaks, ta toob kaasa rahu ja edu. Sel aastal tunneme me kõik suurt vajadust mugavuse ning turvalisuse järele. 2011 aasta elemendiks on – Metall. Antud element lisab oma pitseri tervele aastale. Sel aastal on võimalik väga suur egoismi väljendus, uhkus enda tegemiste ja saavutuste üle, teiste tunnetega mitte arvestamine. Seega kõiki meid ootab ees teiste vastu headuse, hoolitsuse ja austuse õppimine. Kuna Uraan liigub sel aastal Jäära päikesemärki, avab see uue ajastu enese täiendamiseks, see puudutab ka meie ühiskonda, uusi tehnoloogiaid ja teadust. Kassi aastal arenevad kiiresti vaimsed anded, me oleme läbinägelikumad, leidlikumad, mis kindlasti aitab kaasa ka õppimisele ja töötamisele. Seega on oodata materiaalset stabiilsust.

Sellise teksti copisin siis interneti avarustest....ei usu muidu neid horoskoope, aga eelmise aasta oma lugedes, mõtlesin küll, et..appi.Ja nii rasket aastat, kui eelmine, ma ei mäletagi.Annaks taevas, et siis sel aastal läheks vähe paremini.Uraan liigub nimelt ka minu, ehk jäära tulemärki.
Lisaks valgetele küülikutele on meil tagataskust võtta ka peaaegu valge kass PEEDU:
Ilusat uut aastat Teilegi!

teisipäev, 1. veebruar 2011

Millest ära tunda kevade algust?

Sellest, et päike käib kõrgemalt ja sellest, et hambad muutuvad külmaga hellaks ja tagumine aeg on hambaarstile minna.Õhtul olin nälgas nagu Okasroosike peale pikka und, aga süüa lihtsalt oli ääretult valus.Küll see kivi võtmine võib ikka "sandistada".Oeh.Ilmselt sai eile hambaasti juures väheke kõvema laksu valuvaigistit, sest hommikul tööle jõudes tabas mind paanikahoog, kuna telefoni taskus polnud.Kaevasin auto pahupidi, siis jalutasin teise telefoniga käigutee läbi ja uurisin läbi ka Bauhofi parkla.Mitte midagi.Õhtul koju jõudes leidsin vastamata kõnesid täis telefoni, kenasti kodupükste tagataskus..viimastega startisin hommikul uksest välja,enne kui märkasin, et a la hommikumantlis ikka linna ei kõlba minna.Eks selle kiirsahmimise käigus see telefon sinna jäigi.
Ja kevad hakkab kätte jõudma ka sellepärast, et mina hakkan vaikselt töösse ära uppuma.Eks angoorad võtavad ka oma aja, millega ma pole arvestanud.Ja sügisese pügamise lambavillad on samuti otsakorral.Mis tekitab küsimuse, et lambaid oleks juurde vaja, aga KUI mitut?Praegu jääb vabriku kedruseks väga vähe villa, kõik kulub vokilõngaks, aga ma tahaks veel ka viltimist kunagi proovida.... ja praegu on meil põhikarjas 10 lammast.Naljakas on lugeda selle häda taustal, et selle "neetud villaga" pole midagi teha.
Ja veebruari kuu on ilmselt viimane, kus ma eelmise aasta angoora poegi müün.Liiga suureks kasvavad.Mõtlen siin, et peab hakkama kevade poole veel küülikuid paaritama, aga millal....
Ja niiiiipalju põnevat lõnga tegu tahaks katsetada....ehk siis kevadel.Mitte kui midagi ei jõua enam tehtud.Käin ja kooserdan tühja tuult väljal .)
Muidu on tunne talvine, seemnekauplusesse veel ei kisu.Ja maad kaevama on ka veel vara minna.Vist.:)
Ja jäär peksab pead vastu aeda, on hirmus pikaks soolikaks kasvanud ja ei taha aru saada, miks tema, erinevalt küülikutest, ei peaks kaks korda päevas kaera/lina/ jõusööda ollust saama.Mitte ei jõua kohale.
Ja talled on erilised nutid, kakerdavad heinasõimes ja maha tulevad sealt teistele lammastele selga ronides.Lahe küll.