Laupäev, 24. november 2012

Blogi lõpp

Iga lõpp on millegi uue algus....Isegi nukker on siinse blogimisega lõpparve teha, kuid kitsaks ta jäi ja nagunii oleks see varem või hiljem juhtunud.Ehk , kellele minu tegemised korda lähevad, siis leiab mind selliselt uuelt aadressilt:



http://airiangoora.wordpress.com/




Dear friends
Every end is an new beging ... It is sad to end this blog, but it small and it would happend anyway. For those who are interested new blog address is following :


http://airiangoora.wordpress.com/

Kolmapäev, 21. november 2012

Addist abimees

Käsitöö on üks ütlemata tore asi, kuid ega sellega kaugele ei jõua.Seisin eile oma küülikupuuride ees, mõtlesin, et kaua seda taevakingitusena sooja "talve" meile antakse...karta võib, et jaanuar või veebruar tulevad põhjamaiselt karged, kui mitte sellel aastal, siis järgmisel kindlasti.Kogu selle heietuse peale läksin ja ostsin omale veel ühe abimehe juurde, ehk Addi expressi.Plaan on hakata kuduma küülikutele sooje kampsuneid, rajakaid on käsitsi kudumise jaoks liiast.Teine kudumismasin ei ole lihtsalt võimeline sellist paksu lõnga kuduma.Väga lõbus ja kiire riistapuu on küll.


Esmaspäev, 19. november 2012

Päevamõte

Laiskus on nii suur, et ma iga kord,  kui see pagana üks küülik võtab veetopsi, kallab selle sisu omale mõnuga kraesse ja viib topsiku puuri taha nurka mõtlen, et peaks ikka traadi sellele kopsikule peale panema ja ma järjekindlalt rooman sinna taha nurka veekopsikule järele, ise sajatades, et elajas jääb varsti joomata.... ning ikka seda traati ei viitsi panna.... ja kui siis kuulan inimesi "õhkamas", et küll on hea oma äri ajada, teed mis tahad ja lähed, millal tahad.Sellest enese distsipliinist ja kuidas leida  jõudu iseennast sundida,  ei köhi keegi:).Võibolla peaks lauta tahvli riputama, kuhu saaks päevakäske rasvaselt ja punasena kirjutada? Et "Airi, pane see traat ükskord ometi ära"!

Laupäev, 17. november 2012

Kasukas maha

Selline pilt oli meil laudas enne lammaste pügamist.Aga tänase päeva lõppresultaat, 24 lammast pügatud ja kulunud aeg 7 tundi.Minu jaoks on see 3-5 minutit lambale , nagu proffid pügavad - puhas ulme :).Kahjuks selgus pügatud noorlambaid vaadates tõsiasi, et meie kari väheneb päris mitme isendi võrra, sest juurdekasv on olematu, ei soovi selliseid endale põhikarja.Loomapidaja argipäev...kuhu aeg kulub :)



Reede, 16. november 2012

Uut blogi, millist?

Nii paljud on silmast silma kurtnud, et ei ole võimalik siin blogis kommenteerida.See on viinud mõtteni, et äkki peaks üle minema kas weebly või wordpressi formaadile.Kuidas nende lehekülgedega on, mis head ja vead?Ja kui keeruline, millised võimalused, avaldage arvamust, kes saab.See blogspoti ruum hakkab ka vaikselt kitsaks jääma, tahaks müüginurga eraldi teha, kui siinses formaadis see ei õnnestu.

Neljapäev, 15. november 2012

Mida võiks teada enne eksootilise villalooma ostu.

Selle küsimuseni viis mind üks vahva Saaremaa pensionärist vanapapi, kes hoogsalt sammul kõmpis Mardilaadal minu letini (ma ei tea, mille põhjal ta minu välja valis) ja põrutas järsu otsekohesusega küsimuse, et "Miks meil Eestis alpakasid ja kaameleid ei kasvatata, ahhhh???" No tõesti.Igati asjakohane küsimus ju.Kuna ma eelmisel päeval olin pannud enda häälepaelad proovile nii Setude kõva leelotamise kui Kukerpillide valleraaga (viimase puhul pidin täiesti alla vanuma ja suu üldse kinni panema), siis setodest üle röökimine võttis lihtsalt mul hääle poole vaiksemaks, seega...sosistasin sellele vahvale vanapapile, et ma tean küll miks.Papil oli juba vasak jalg õhus, et edasi astuda, kui ta tegi pöörde ja tuli lähemale.Temal 1000 lammast.Mina vastu, et mis lammast?Noh, karakulli ja muud...Karakulli all käib ilmselt jutt gotlandi lambast või on sisse toodud Lätist Romanovi lammast.Mina vastu, et see lammas ei ole ju lõngalammas, vaid karuslammas.Selle peale papi urhatas aga ära ka ei läinud.Olgu, ma sain aru, et lamba eri tõuge tema jaoks ei eksisteeri, vaid lammas koosneb neljast jalast, peast sabas ja villakust.Aga miks siis ei kasvatata? Siiski, on Eestimaa peal olemas alpakad , angoorad, peenvillalambad jne, kuid väikearulised karjad.Põhiküsimuseks ongi selliste meie mõistestes eksootiliste loomade pidamisel TÖÖSTUS.Selle taha jääb villa väärtustamine lõngaks.Räägin praegu angooradest lähtudes, ei ole Eestis vabrikut, kes teda ketraks, ilma sinna samusesse keeramata.Meie vabrikute kraasid tekitavad angoora puhul imeväiksed villapallikesed.Meie väiksed vabrikud ehk suudaks teha peenemat sorti lambavilla, kuid kahjuks on nende vabrikute kvaliteet väga kõikuv, kohati olematu.Kui aga arvestada seda, et see imepehme vill on kallis, siis selleks, et sellise lõnga eest ka väärilist hinda võiks küsida, peaks lõng olema kvaliteetne.Lootust tekitab Saaremaale tehtav villavabrik, aeg näitab, millist villa nad kedrata suudavad.Angoorade puhul on seegi lootus imeväike, õigemini olematu.Elik, kui sul silmad ja süda on kaotataud mõnda sellist villakera nähes, siis küsi müüalt, kas seda villa on võimalik Eestis kedrata, küsi näha lõnga, et saaksid ise otsustada, kas see lõng vastab sinu ootustele.Kui lõnga Eestis ei saa kedrata, siis uuri, kus mujal on see võimalik ja küsi mis see maksab.Viimane pole sugugi vähetähtis, sest me oleme ära hellitatud siinsete odavate ketrushindadega.Kindlasti tasub küsida ka seda, kas seda villa on võimalik kedrata puhtal kujul, või vajab ta kõrvale teist tüüpi villa.Ka tasub uurida, kui suur protsent looma villast üldse soiks ketruseks, sest nende pehmikutega võib olla ka nii, et mitte kõik ei lähe lõngaks.Ja kindlasti peab küsima ka looma aastase villatoodangu kohta, millest edasi uurida villavabriku miinimumkogus, mida töösse võetakse.Sealt edasi on lihtsam edasi minna juba ostetavate loomade arvuga, sest kui te olete oma järeldusega jõudnud sinnamaale, et Eestis seda villa ei ole võimalik kedrata, välismaa ketrusehind ületab teie igasugused "lootused" ja jääb üle kas ise käsitsi kedrata või tellida see teenusena, siis viimase asjana uurige vokil tehtava lõnga teenuse hind.Ja nüüd on paras aeg minna karvast looma ostma :)
Selle jutu põhjal teatas optimistist papi, et noh, mis, ei saa nüüd siis vabrikut ehitatud.Et tema teeb ära...ja lisas, et pidavat kullatükk olema.Mh. Mina piiksatasin vaid järgi, et mis see miljon siis tõesti ära pole :), aga "karavan liikus juba edasi", mine neid hulle saare mehi tea, äkki teebki vabriku valmis.

Käib töö ja vile koos

Millal teie, kallid lugejad, mõnes Tallinna muuseumis käisite?Mul kisub kuidagi muuseumi külastuse aastaks vägisi kätte ära.Viimane käik küll pigem tööalaselt tingitud, aga ikkagi.Jutt käib siis Bastioni käikudest või http://linnamuuseum.ee/kok/
Kes seal peale renoveerimist pole käinud, soovitan soojalt.Mina, kes ma eriti maalauseid atraktsioone ei armasta ja kipun klaustrofoobiliselt käituma, nautisin täiega :)
 See pidi olema ilmselt telefonineiu.Väga ehe naisterahvas , juuksedki punakat tooni.
Telefon, mis selle neiu laual oli tirises sellise ammu unustatud helina.Mul ei pidanud lõpuks närv vastu ja tõstsi toru hargit.Haloo ei pidanudki ütlema, kellegi venekeelne hääl nõudis, et ma annaks aru, mitu inimest varjendis jne.Lahe.

 



 Vanemad inimesed mäletavad kooli aegset tsiviilkaitse tundi...et kui hirmus aatompomm kärgatab, mis tegema peab.
Oled sa tont või inimene?

KGB...,naisterahas oli ka, väga stiilselt riides.
kokkuvõtval, väga omamoodi elamus ja kõvasti on seal ka renoveerimistöid tehtud.Vesi tilgub ja immitseb endiselt laest alla, kuid see lisab vaid vürtsi.

Vokilõngad


Aeg on sealmaal, et minu blogis hakkab jälle lõngade pilte tekkima.Enamikulõngade puhul tegu teenustööna.
Eest tahapoole vaadatuna, siis valge on 100 % angoora lõng, järgmine beezi angoora ja lambavilla segulõng, kaks kollakamat koeravillast lõngad ja taga effektlõng koera ja angoora villast (viimane läheb mütsiks).

Kolmapäev, 14. november 2012

Väiksed angoorad müügiks

Ma saan aru, et ohkimine teemal, kui kiire kellegil on, see on natuke silmakirjalik, aga tõesti....igatahes jõudsin täna lõpuks niikaugele, et sain sotti, mul on sellest kolmest pisikesest üks emane ja kaks isast.See info mõeldud neile, kes minuga Mardilaadal käisid küüliku ostust rääkimas.Niiet, valikut leiab :)

Küülikud on sellises vanuses, et võiks hakata vaikselt uue kodu peale mõtlema, kaaluma ei hakanud, sest käsi ütles ise, et pontsud nad on.Villakasv on juba sealmaal, et vajaks esimest pügamist.Ootan veel 1,5 nädalat, siis pügan paljaks, ainult ,et nii pisikesi kampsikuid mul polegi...kõik pojad suviti sündinud, kus pole kehakatet vaja.Kõrvade tutid juba vaikselt tulevad ja põsed lähevad samuti karvaseks.Kaks on julgemad, üks arglikum.Nimedeni pole veel jõudnud.
Kui seda postitus lugede tekkis ostumõte, siis palun ära kirjuta mulle, vaid helista ja me räägime asjast täpsemalt.Tel. 56501119
ps. Kui kellegil on nüüd juba Mardilaadal müüdud angooralõngast puudu tulnud (neid tragisid kudujaid ikka leidub, nagu selgus), siis palun anna teada, ma teen puudujääva lõnga juurde, ei pea sellepärast kuid ootama :).

Esmaspäev, 12. november 2012

Mardilaada muljed.



Ma ei oskagi selle aasta Mardilaata sõnadesse panna.Võid ju mõelda, et positiivseid emotsioone mahub ühe inimese sisse lõputult, aga eile õhtul , laada lõppedes, oli tunne, et osa seda positiivset energiat, mis sealt laadalt kaasa sai, läks lihtsalt kaduma, kuna rohkem ei ole üks inimene võimeline vastu võtma.Kui alustada algusest ja ilma nimesid nimetamata, et kellegile mitte liiga teha, siis aitäh kõigile tuttavatele, kes laadale vaatama tulid, kõigile kunagistele koeravilla lõnga klientidele, kes nagu vana hea sõbra juurde terekätt tulid suruma, kõigile neile, kes tulid ja armsalt teatasid, et me loeme teie blogi , eelmise aasta klientidele, kes uhkusega enda mütsi käisid näitamas, teistele laada müüatele, kes samuti head oma ala meistrid ja kellega sai toredaid mõtteid natuke vahetada.Ja neile lugematutele võõrastele eestimaalastele aitäh, kes ei häbenenud tulla leti äärde ja ei pidanud vaevaks märkida, et "teil on armsad ja ilusad asjad"-no uskumatu, et meie inimene sellist asja julgeb kõva häälega välja öelda :)
Ühesõnaga, lubasin ma teha laadast ülevaate, aga ega sealt leti tagant ei olnud võimalik rohkemaks, kui wc ja kohvi järgi lippamiseks ära käia,seega nautige Delfi fotograafi ilusat ülevaadet (kuhu minagi olin jäänud pildile väga iseloomulikus poosis kõhutamas lõngahunniku otsas).
http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-eesti-kasitoo-laulupidu-mardilaat-toi-kokku-imelist-rahvakaupa-igast-eesti-otsast.d?id=65245224#!/14962579/pilt.delfi.ee
Jääb veel öelda ka tänusõnad laada korraldatele, kes ilmselt on kõige suurema töö tegijad .Siiski, öelda ei saa, sest hääl on ära, neli päeva katkematut seletamist tegi oma töö :)

Kodus ootab mind kari pügamata lambaid, küülikulapsed, kes vahepeal on hakanud emme kõrvalt ringi juba kooserdama, suur hunnik koeravilla, mis ootab lõngaks tegemist aga tsiteeriks Scarletti lausega " Sellele mõtlen ma homme...."

Esmaspäev, 5. november 2012

Kohtumiseni Mardilaadal


Sellise plagu alt võiks mind siis selle aasta Mardilaadal otsida.Laat ise toimub 8-11 november Saku Suurhallis.
Panen väikese pildiseeria, mis tooteid ma plaanin Mardilaadale kaasa võtta.Niipalju vahemärkuseks, et kes pehmet ja mõnusat mütsi otsib, siis võiks tulla laada esimesel päeval, täiesti puhtast angoora villast mütse on vaid paar tükki, koeravillast küll rohkem, aga eks viimastel on lihtsalt valik väiksem.Ka angoora lõnga on alla poole kilo, seda siis ilma broneeringuta.
Koera ja angoora villaga heie.Vesihall.natuke tuleb kaasa ka tavalist lambavilla heiet.
 Koeravillane lõng
 Lambavillane lõng
 Angoora sisaldusega maavillane lõng
 Käsitsi kedratud lõngast kootud mütsid.
 Koeravillast randme võrud
 100 % angoora vokilõng
Kohtumiseni laadal.

Reede, 2. november 2012

Koera- ja angooravillast mütsid


Mardilaada jaoks ei ole vist kunagi võimalik päris valmis jõuda .Siin siis selle aasta kudumid, angoora ja koeravillased , vokilõngast ja käsitsi kootud mütsid.

Kolmapäev, 31. oktoober 2012

Pilte

Meie lambakoer Jassul lõi lõpuks välja tema tõeline olemus, ehk lambaid las valvab karjus või meie, tema võttis hoopis kanad  omale valvata.Eile tabasin ta lausa kanaaedikust.Aga muidu käib ja kondab koos äntukatega võsas ja kui vaja, ajab ka maja eest minema...mingi austus peab ju ka olema.
 Ja siin on meie tõrjutud, ehk kolm musta braamat ja Sohvi.Sohvil on vist hing vaikselt täis saamas, igatahes muutub ta päevast päeva julgemaks ja edusammudena on ta asunud koos äntukatega ühisest künast sööma.Eile tabasime ta juba õrrelt magamas, mis on ülbuse tipp :).Braamad magavad riiuli all.
 Ja äntukad...issver, nad on ikka hullud kanad.Loogiliselt võttes, peaks braamad lumest mitte häirida ennast laskma, aga tegelik elu näeb välja nii, et aedikut avades tormab sealt välja pilv äntukaid, kes kõhuni lumes kahlates tormavad usskese jahile ja braamad hoiavad oma varbad soojas, lumeta ala peal ja aedikus varju all.Olen nüüd õhtuti varem neid hulle võsast välja ajanud, sest jalad on neil ikka külmad.ja mullased.Nad ise muidugi üliõnnelikud.
 Kaks sõbrannat minemas võsa poole...
 Ja meie valgepealised ka rohu otsingul...kadunud see roheline kuskile...



 Üks minu lemmikutest





Lambakaamerat hetkel ei näe, tänu neile suurtele ümberkorraldustele laudas.Kui aga lambad sisse saavad ja suur kiire möödas, nii annan teada, kui kaamera jälle tööle läheb.Seniks vabandust kõigile teile, kes te meeleheitlikult seda vaadata proovite.

Esmaspäev, 29. oktoober 2012

Päevamõte

Huvitav, kas logistika firma toob meie katusekive ükshaaval seljas kohale, sest tänaseks pole neist veel õhkugi.Peaks äkki minema täiskuu ööl nelja tee risti, siis saaks ehk kivid kätte:).Igatahes on meil kauba saatjaga sellised soojad telefonivestlused kord päevas, vaesed nemadki, pole ju süüdi.
Aga muidu, ei jõua kella keeramist ära vanduda.Hommikul varavalges valge, kui ma veel magan, seega raisus valgus ja õhtul on pime mis pime.
Ja tuleb vist lugeda koeravilla ketramise hooaeg avatuks.Sest ei möödu päeva, kui mõni "õnnetu" koeravilla omanik ei ärka , et NÜÜD oleks kohe vaja.Või siis peaaegu kohe, veel parem eile.:).Kui nii edasi ärgatakse, ei paista minu nina enam koeravilla hunnikust välja ja ega pikalt enam aega ei võta, kus ma tellimusi astu ei jaksa võtta.Vokiga ikka vabriku kiirust järgi ei tee.Aga  ma ei kurda, sest koeravilla ketramine on üks tore teraapia.Lisaks toredad koerainimesed ja kui vanad kliendid ka sind üles jälle otsivad, mis sa hing tead tahta.Elamine läheb päevast päeva soojemaks, sest igasugust sooja villa lendab tänu ketramisele õhus, varsti saab meil üks ökoloogiline villamaja valmis.Natuke veel ja võib vilistada elektri firmadele.
Lammastest tahtsin ka rääkida.Panin enda 4 peenvillast, kes mul eraldi karjas olid, suurde karja tagasi ja suure karjaga toimus nagu uuesti sündimine.Noored ei karda enam, tulevad kõik koos väravate vahele sisse ja isegi söövad peost.Tundub nii, et kui põhikarja jäävad aremad lambad, siis ka võõrad lambad võtavad üle nende käitumismalli.Piisas paarist inimesele heast meelest vastu jooksjast, kui karja käitumine muutus.Noored lambad aga on jälle vanadele lammastele positiivselt mõjunud, sest kui meil enne vanad vedelesid enamiku aja varju all, siis noorte tulekuga nad ainult õgivad süüa.Ilus on vaadata seda matsutavat valgete pallikeste kogumit.Nüüd lumega muidugi passitakse heinasõime juures.

Laupäev, 27. oktoober 2012

Päevamõte

Tuli seoses lume ja lastepiltde vaatamisega.Kunagi rääkis üks tuttav õpetliku loo enda lapsepõlvest.Nimelt oli ta nagu iga normaalne laps õues kahe suupoolega lund ja jääpurikaid manustanud, kui ema , kõõludes aknalaual, hõikas "Sööööömaaaa".Pannud siis padavai tuppa, kui kenasti kaetud köögilaual, oli praetaldrikusse sätitud kaks prisket...jääpurikat.Head isu!

Reede, 26. oktoober 2012

Ootamatu..

Talv ikka.Kui ma igal muul ajal oleksin lume üle ülirõõmus, siis sellel aastal võtab nutumaitse suhu.Lambad lausa röökisid, kui hommikul läksin neile heina panema...no arusaadav.enne lund on vihma kallanud, vaesed loomad, eriti peenvillased pole saanud isegi ära kuivada .Ja vill hakkab samuti vaikselt vilti minema, kummaliselt punaka tooni on ka juurde võtnud, pole seda enne täheldanud.
Kanade aedikus oli maasikavõrk, mis pealetõmmatud, lume raskuse all peaaegu vastu maad vajunud.Üritasin seda raputada, kuid võrk hoopis rebenes rõõmsalt.Kuni söötmisringiga uuesti tagasi jõudsin, oli lume raskus ühe aiaposti maha murdnud ja võrk laotus maas....sealt, kus olid õhuaugus, leidus ka kanu.Õhtul lasin kanad jalutama ja päris kummaline oli neid paljasjalgseid lume sees siblimas näha.Kui küülikupuuride esised olid kõik läbi otsitud, põõsaalused ussid välja kangutatud, varbad kanadel punased, siis lõin nad koju tagasi.Viimase tassisin halastusest süles koju.Mida aeg edasi, seda rohkem hakkan neid väikseid linnukesi austama.Ja omamoodi lahe on vaadata neid äntukaid, õnneks ostsin nooremaid linde rohkem ja tundub, et nendega on vähem probleemi, igatahes noortest jäid mul kõik alles.Ja millised hullud tööloomad nad on, kogu aeg on neil äntukatel tuli takus ja vesi keeb.Viimane äntukas taarub tavaliselt õhtuhämaras kodu poole.Mune on ka hakanud suhteliselt stabiilselt olema, 12-13 muna päevas, 17 kana pealt.Kuna kaks musta sulgivad, siis nemad ilmselt ei mune.Ja kukelt pole ka vist oodata lähiajal.Täna käisime veel Farmlanti poestJüris läbi ja lisaks luberikule leidsin sealt maisijahu.25 kg kott ja maksis 10.50.Huvitav, ma pole maisi seal enne müügil näinud,pidin juba minema otsima suurest hulgilaost, sest 50 senti kilost maisi eest tundus palju olevat.Nüüd siis farmplandis olemas ja 25 senti kilo vaid, super :)
Aga laudaehitus seisab.Lauad said otsa, täna tõime veel 1,5 tihu juurde ja ka roovi saime kätte.Nalja sai muidugi katusekividega.Kuna meil majal Estteini kivi, siis plaanisime ka küüliklade sama panna.Vaatasime, mis hinda siis siin ja seal pakutakse ja...kui hakkasime tellima, tuli välja, et seda kivi enam ei toodetagi.Juba aasta.Ja vaatamata sellele, on suurtel edasimüüatel nad hinnakarjas olemas :P. Kogu meie katuse kalkulatsioon läks nüüd 1/3 võrra kallimaks.Hea, et kuskile enne raha ei jõudnud ära maksta.Aga nali ei lõpe, sest täna pidi logistikafirma kivid ära tooma, no mida pole, on kivid.Ma kahtlustan, et teeolud võtsid lõivu.Aga küülikla ise hakkab vaikselt juba maja moodi olema.Katuseaknaid me siiski ei tee, kuna hirm on kesksuvise kuuma päikese ees, panime hoopis maas laeni nn. plastikust aknad.

See ,mis täna hommikul Peterburi mnt. toimus, oli nagu...noh, nagu oleks sõitnud läbi romula ja Stalkeri filmis.Sürri lisas veel neljapealine lambakamp, kes marssis mööda teeäärt kuskile....
Nüüd ei teagi, millest alustada, lambad õues, küülikud laiali, hommikune talitamine kisub juba sinna 45 minuti kanti, aeg oleks mingi ornung koju korraldada.ja lume üle selles valguses ei oska rõõmu tunda.Ainukesed, mis rõõmu tegid, olid pisikesed viimati sündinud angoora tited, kes mõnusas villapesas magavad kõhud taeva poole , väiksed käpad unes sibamas...

Neljapäev, 25. oktoober 2012

Talv koputab

Pildil 100 % angoora villast käsitsi kedratud lõng.

Eile lõpetasin viimase koeravillast lõnga tegemise, nüüd veel kaks mütsi kududa ja sellega võib öelda, et mul on koeravill otsas.Ametlikult.Rohkem mütse ma seega enam ei sehkenda.Ei julge neid kokku lugeda, aga sellest hiljem.
Kuna koeravill sai otsa, siis lõpuks asusin angoora villast kasti kallale.Palju mul seda villa pole,võtan lõnga mardilaadale kaasa, pakun, et alla kilo teda müüki tuleb.Seega, kui kellegil kripeldab, et tahaks osta, andke enne 8 novembrit märku. Info tel. 56501119, helista ja küsi, pakkumisel on ka vabriku koeravillast ja angoorasegused lõngad.Või tulge mardilaadale ise vaatama ja katsuma .

Esmaspäev, 22. oktoober 2012

Sügis käes

 See on üks kahest küülikust , kes mulle lolli järjekindlusega peavalu tekitavad.Olin nõus nad uuesti kokku tõstma, aga nende toiduvalik oleks nagu heaoluriigist pärit, kus "ei tänan, salatit mitte, palun mulle vaid graanulit".Ümberkasvatamine ei taha ka õnnestuda, sest ühe tahaks ka näitusele kaasa võtta.Teine sai kõrvale kuumakahjustuse ja "unustab " ühe kõrva vahepeal natuke ripakile.
Midagi,mis minu kõrvale polnud määratud.
Eile pügasin õhtuga 9 küülikut ära (pügamisvõimekus hakkab vaikselt tõusma),oleks jaksanud veelgi, õnneks said pügatavad otsa.Nüüd on vähemalt olemas natuke angoora villa ,mida lõngaks kedrata ja mardilaadale müügiks kaasa võtta.
Ja jäärad võtsin ka eile karjast välja, suurt jäära vaadates tekkis küsimus, kes kelle paksuks pani...?
Ja noorjäär kasvab ka jõudumööda,peenvillasega kõrvutades tekib järgmine küsimus, et kumb neist see lihajäär on?:)
Uted on ikka veel pügamata, märjad nagu Käsnakalled, ilmselt sellel aastal ma neid enne laata ei jõuagi pügada.Ilmad on ka veel, õnneks "karjatatavad", pügatud lammast ma enam õue aga ei julgeks ööseks jätta.Pealegi, ei mäleta nii sademeterohket aastat, kui see suvi ja sügis on.
Võtsin täna veel viimased söödapeedi nirud üles ja selle hommikuse karguse sissehingamine, tõi mälestusena ajusopist meelde kunagised kooliaja kartulivõtud.Kus hommik oli õhuniiskusest tiine, riided polnud veel eelmise päeva vihmast päris ära kuivanud, ühikas radikaid veel ei köetud ja ainuke mõte vasardas peas, et ...läheks see traktor katki ja saaks lõkke äärde sooja.Sügis on kätte jõudnud.

Ja meie "lapsepõlveta "pojake.

Pühapäev, 21. oktoober 2012

Bom-Bom



Koera ja angoora villast tehtud tutid mütsidele.

Laupäev, 20. oktoober 2012

Muna õpetab kana ehk õunakook

Tegu ühe noore inimese poolt jagatud retseptiga, ristin ta siis "Kristiina koogiks"

Üks kiirelt valmistatav kook.Mina tegin õuntega, oleks pidanud valima hapud õunad, magedad ei tasakaalusta seda koogi purukoogi maitset.Kujutan ette, et rabarberiga võib ta ka väga hea olla...ja ploomikoogina .
Retsept ise siis selline:
taigen:

4 dl jahu (kes maadleb dl, siis 1 dl on ca pool klaasi )
200 g võid
1 tl soodat
pool kl suhkrut
Taigen muljuda, või peaks kenasti külm olema, valmis taigen jagada pooleks.Üks põhjaks teine pool puruna peale.

täidis:
4 muna 2 pk kohupiima
klaas suhkrut
õunad
kaneel maitse järgi

Vahusta munad, kohupiim ka sisse.Põhjale õunad peale (mina panin natukeseks koos õuntega ahju, enne kui kohupiima koos munadega peale kallasin ,kõige lõpuks siis puru ja ...jääb üle oodata koogi valmimist.Proovige ja andke teada, kuidas maitses.Tegu sellise pehme koogiga, soovitavalt süüa siis, kui kook on natuke jahtunud.

Reede, 19. oktoober 2012

Angoora villast müts


Kedratud valgest , 100 % emase angoora villast.Ka hall triip all servas on mustalt angoora tüdrukult.See on müts inimesele, on patoloogiline mütsivihkaja ja kes pole elus veel "seda oma mütsi" leidnud.Müts ei aja sügelema, on 100 % naturaalne ja sobib iga kasutaja näoga.Tutt on samuti angoora lõngast.

Kolmapäev, 17. oktoober 2012

Lapsepõlve lõpp


Kolmas poeg ei mahtunud pihku ära :).Miks lapsepõlve lõpp...sest minu ülitragi Ups emme oli kasutanud isasega koos oleku aega igati ära ja täna kuulsime puurist jubedat hädakisa.Jassugi jooksis käbedalt kohale ja mis me nägime?Emme möllas heinast ja karvadest pesa teha.UUESTI.Ehk ma ei olnud saanud isast vahetult peale poegimist kätte ja nad tegid mul küülikuvallatusi edasi...Kuna karva oli vähe, siis proovis ta ka poegade seljast midagi juurde saada, nood aga protesteerisid selle peale kõva kiljumisega ja pagesid heinasõime peitu.Tõin toast villa juurde ja see võeti tänulikult vastu ja pandi pessa paika.Ega suurt aega enam kulunudki, kui pesas vonklesid 5-6 väikest valget vorstikest.Kolmele kuu vanusele titele jõudis aga kätte lapsepõlve lõpp ja edasi algab iseseisev elu.Ma nüüd ei teagi, kui palju mul neid küülikuid on, igatahes puure on jälle puudu.Üks, millest mul vist kunagi puudu ei ole, on uudised.
Veel üks naljakas seik, õigemini on see pigem raudkärbse tagajärg...seda rohtu ei taha lõppvillas lammastele selga panna, kuna lambad on hullult karvased ja kardetavasti ei jõua see rohi päris kohale, siis ootan....aga, kohates ühel õhtul karjamaal maalammast, kes marssis mulle vasu nagu vana sinihabe, siis peale nelja õhtupoolikut, mil ma tegelesin villa kiskumisega maalamba hammaste vahelt, otsustasin kasvõi maalamba ära mürgitada, eks hiljem tuleb uuesti teha.Sest päris igal õhtul ma ka ei taha käia tal hambaid puhastamas, jäär selja taga ähvardamas ja vill nagu Kalevi näts hammaste küljes kinni.

Teisipäev, 16. oktoober 2012

Kodune lõngapood


Kui  lõngavihtide pooleks kerimise maailmameistrivõistlused peaks kuskil korraldatama, siis mina olen vaieldamatult üks võistleja kandidaat.Kas just esikoha peale pretendent, aga viimaseks ma ka ei jää.Peaks tegema õpetliku video, kuidas ilus viht kerida :).
Aga lõngadest endist, siis sain kätte viimased koeravillast lõngad ja valge on 30 % angoora sisaldusega villane lõng, tavalist valget lambavillast lõnga ka.Oh, küll selline lõngakõllus võib silma rõõmustada, rääkimata sellest, et tegu ürgselt naturaalsete ja karvaste , pehmete lõngadega.

Esmaspäev, 15. oktoober 2012

Mannekeenid


Meie kaks uustulnukat mannekeeni.Peas 100 % angoora villast, käsitsi kedratud lõngast mütsid.Pildile püüda õhtuse toavalgusega oli mõtetu üritus, aga eks see angoora ongi pigem selline asi, mida peab katsuma.Ühesõnaga,nüüd hakkavad meil mütsid sellistena pildile tulema.

Laupäev, 13. oktoober 2012

Sarikapidu

Selline kena päikesepaiste võttis meid vastu täna hommikul ja sellises ehitusjärgus oli meie küülikla.Päeva edenedes,
ja veel

Ja õhtuks sarikad peal ning pärg üleval :)


Milline katus tuleb, ei teagi veel.Aga vähemalt näeb asi juba natukene maja moodi välja.Pinda peaks uues küüliklas olema ca 59 ruutmeetrit.