Laupäev, 30. aprill 2011

Vanad uudised

Aeg astub kuidagi penikoorma sammudel edasi ja mitte ei jõua enam kõigest aru anda :).Vigade paranduseks siis, hea sõber Monika vedas minu vana venivillemi Vabaõhumuuseumi laadale.Koos hambavaluga muidugi aga hea seltskond viis valu meelest.Päev läks lennates ja koju minek hea tujuga, aitäh sõber!
Vahva oli näha ka läbi blogige tuttavaks saanud inimesi (tervitused siit Liinale ja Villateele).Kuidas meil siis läks? Ma arvan, et päris kenasti, kui arvestada seda , et käisime nö. "suuski suvel" müümas .Rege tuleb suvel rautada.....ja natuke me seda ka tegime.

Nalja sai muidugi Monika kassipallidega, ehk kassipallist sai stressipall, millega naist visata ja selle naljaga sattusime me lõpuks ka Reporterisse (lahe on muidugi sugulaste ja muidu tuttavate "ahhaa effekt, a la ma nägin sind telekas):))
Enne laata sai pikemalt voki taga istutud ja jõudsin juba mõelda, et nüüd aitab, panen voki kukile kaugemale, silma alt ära.Aga...ilmselt ajavad koerad praegu intensiivselt villa ja nii potsataski mulle koju kahe koera villad.Üks oli berna, lõng tuli välja selline:

Ja teine villakott ilmselt samojeed, sest mis see muu ikka nii valge ja pehme on :

Koos valge villaga oli tegelikult veel üks Tundmatu koera villa kott, kahjuks ketruseks täiesti kõlbmatust villa täis, sest liiga lühike ja läheb omanikule tagasi.

talled söövad väga isukalt, pole vaja kedagi ninapidi sisse toppida .My on ka piimast võõrutatud, sest pean mõtekamaks anda talle pigem täissööta, kui piimalurri.

Kolmapäev, 27. aprill 2011

Enne pügamist.

Enne pügamist :

SIRIUS, ORVO, TOKO, GALATEA, HELENA, ARMOL, DIDO, HOPE, GOLIAT, NECTAR, JET, AUGUSTUS, DIDO.
kelle kirjadele ma vastanud pole, siis....on mind tabanud hull hambapõletik (terve hamba kallal kusjuures) ja nii ma eriti muu, kui hädavajalikuga ,ei tegele.Kena kevadet !

Reede, 22. aprill 2011

Need viimased...:)

Täna hommikul lõpetasime "me" siis poegimise maratoni.Nüüd võib vist aamen öelda, sest minu teades ei tohiks enam ühtegi tiinet elukat laudas olla :)Poegis meil ära see viimane pruun utetall, kaksikud pruunid ja...esmapilgul tundus, et ka mõlemad poisid.Ma NIII lootsin tüdrukuid.Aga, see pole enam minu tellida.Rõõm, et kaksikud, mitte rohkem.Ema sipsutab nagu liiga palju jalgadega, loodetavasti saab aru.Tabasin suures segaduses ka ühe vanema pruuni tal juba tissi otsast, silmad kinni maiustamas, ilmselt tõmbas selle esmase pinge maha ja nüüd pole enam nii pakiline tissi alla kedagi lubada.Tõstsin nad eraldi ja pean vaatama, et äkki jäävad eraldi isegi pikemaks ajaks, sest varganägusid on laut täis ja mis võitleja see paari päevane veel on.Kui veel emal ka pea laiali otsas ja kartul ning vili kaine mõistuse viib :))
Talledele tellisin Anu aidast tallede startersööta.Mulle väga meeldib Anu aida suhtumine klientidesse, kus puhtalt usalduse peale saadetakse kaup koju ja hiljem arve järgi...ja teenindus on neil ka kiire(käisin üleeile otsimas ühest Suurest põllumajanduspoest tallede startersööta, kus kogenud vana müüa hakkas mulle tuima järjekindlusega pakkuma lammaste mineraale ja lõpuks siis "mööndusega" piimapulbrit.Ilmselt pole seal kuuldudki tallede jõusöödast.Anna kannatust.) Ohmu, oleks pidanud seda isegi varem tegema.Kuna minuga juhtuvad kõik head mõtted enne nädalavahetust või suisa pühade-eelsesse aega, nii ka seekord, seega pean ootama esmaspäevani.Kuidas ma neid tallesid söötma hakkan, on omaette küsimus.Õigemini suur küsimus logistika valdkonnas, millele mu ühest vastust täna veel pole.
Eile läksin lutikaid söötma, istusin aediku serva peal, neli talle ümber möllamas  ja hajameelsusest sügasin ühe suure lamba pead...siis jäin mõtlema, et mis pagana lammas see siis nüüd on??Jeerum, jäär oli peaga poksinud ühe vaheseina lahti ja liitunud enda haaremiga.Õnneks pole sellest midagi, aga siiski.Keerasime kruvid kinni tagasi ja "sultan" läks oma aedikusse tagasi.
Küülikud kasvavad ka silmnähtavalt.Pesad on keset puuri ja ei ole enam nii varjatud. Eile tabasin kaks tükki juba mööda puuri ringi kooserdamas.Mõlemad pesakonnad on sündinud ühel ja samal päeval, aga kui poegade suurust võrrelda, siis selle pesakonna tited, kus neid vaid kaks oli, näevad välja nagu "kaheraudne kabanossi" üheraudse asemel.Tõsiselt ka.Nad on ennast emapiimast nii täis maukinud, et teevad heal juhul häirimise puhul silmad lahti ja veel paremal juhul sügavad natuke kõrvatagust.
Babe tited:

Ja neljase pesa, ehk Nectari pisikesed on märksa liikuvamad.Eile hilisõhtul, kui käisin lammast vaatamas, siis kukkusid väiksed emme tissi otsast kõhu alt nagu küpseõunad pots ja pots maha.Ja loomulikult selili, mis mulle , kui lamba ja muude loomade harjunud inimesele teeb siiani nalja, kuidas on võimalik selili piima imeda :) Aga seda küülikud teevad :)
Nectari lapsed :

Suured kõrvad ja karvasust pole veel ollagi.

Kolmapäev, 20. aprill 2011

Midagi kaela heaks.

Minu kael on "kevadiselt " kange.Ära hakkab juba tüütama, kui harjumuse päraselt keerad siuh kaela silmadele järgi ja ....no ei keera nii palju lihtsalt välja :P Ilmselt sellest tingituna ka minu mõtted kaelusasjade juures ...:)
Veel üks boa.Valge on samojeedi ja peenvilla segu ja hall on tiibeti mastifiga koos.Läheb täiesti karvaseks, aega on lihtsalt vaja :)
Ja üks lokiline kaelasall ka, ikka erinevatest koeravilladest

Teisipäev, 19. aprill 2011

MIKE

Täna sai pügatud üks Rootsi aretusisastest MIKE. Selline peakski välja nägema üks pügatud angoora küülik.Pildilt võib tunduda, et mõni villa triip on pikk, aga tegelikult ei ulatu selle kõrgus üle 3 mm.Pea, põsed, käpad võib jätta pikemaks.Küll aga tuleb pügada puhtaks lõua alune.
Pealtvaates ka:

Esmaspäev, 18. aprill 2011

Midagi hingele

Ma luban, et varsti tekib siia käsitööde piltidest paus...:), juba sel nädalavahetusel tegelesin "kõrvalise tööga", nagu kartulimaalt kivide korjamisega ja sõnniku laotamisega, ehk kevad murrab oma tegemistega ka minu ellu sisse.
Kividega on meil eriline suhe, neid tekib nagu talve jooksul kuidaga iseenesest juurde , kokkuhoidliku inimimesena olen ma nad jõudumööda kodus igasugu hunnikute, kiviktaimlate ja muidu laiale laotamisega ära kasutanud.Nii sellelgi aastal ootab oma aega pool traktori kärutäit kive, kiviktaimlas oma järge.
Sõnnik oli lambalauda sõnnik, mis tänase kevadeni seisnud nüüd hunnikus 2 aastat.Kenasti läbi käinud ja loodetavasti kartul siis tänab meid selle eest omal moel.Väetist ei ole me põhimõtteliselt oma pere köögiviljade kasvatamisel kasutanud, sest seda sõnnikut meil siiski tuleb ja nitraate saab ma suuret marketist osta :).
Aga...pildil on veel üks boa, mulle kuidagi sümpatiseerivad nad endale hirmsat moodi, sest miks ei võiks olla boal kaks otstarvet, atraktiivsus, salli otstarve ja ka kurguravi effekt, kuna materjal on enamikus koeravillane?
Ja paar vihti Kirju-Mirju lõnga sai ka valmis.Sellised siis
Ja lähivaates
Erilist korrapära ei maksa otsida, sest tegu on effektlõngaga.:)
Üks palve on küll, kui tahad midagi siis blogis olevatest asjadest järgi teha, palun küsi.

Laupäev, 16. aprill 2011

Kolmikud.

Eile jäi silma üks kolmikutest, kes vedas nagu tagajalgu järgi, selg oli küürus(aitäh Kairele, kes seda asendit selgitas näljaga) ja tundub, et alatoitlus on üks põhjustest, mis tallele häda valmistab.Tegin uue seleeni süsti, siis antibiotsi  ja lutipudelist käin jootmas.Silm on läinud rõõmsamaks, kuigi jõudu püsti jäämiseks, kui tallede rong mööda kihutab, veel pole.Kukub känts pikali.
Täna söövad mul lisaks My-le veel tema kaks õde lutipiima.Õhtul jäi piima neist järgi, ning veel üks pruun tundis lutipudel vastu huvi.Ega midagi, pistsin suhu ja üllatuseks luristati see mõnuga sisse.Kuna tegu on veel ühtede kolmikutest, siis ilmselt jääb ka seal piima väheks.Kui nii edasi läheb, peab hakkama piima ämbriga lauta vedama :).Nagu kaardilaud, kus lisandub mängijaid juurde .), kes mitte ei oska järjekorras seista, vaid nõuavad enda piimaollust kohe kätte.Rääkimata ülejäänud kambast, kes hängib vabast ajast peaga veeämbrit nahutades või siis minu püksisääre kallal hammastega nagistamas.

Reede, 15. aprill 2011

Kirju-Mirju

Tundub nii, et olude sunnil tuleb aprill Kirju-Mirju lõngade kuu.Värskelt pügatud vill ei andnud hingele rahu...Ma muidu ei ketra pesemata villast, aga see värske vill jookseb tänu oma loomulikule rasvale praegu kenasti nii kraasist kui näppude vahelt lõngaks, et patt on jätta see kasutamata.Mingi aja möödumisel peab aga siiski asuma pestud villa töötlemiseni.
Lõngade sees on kahte värvi pruuni peenvilla, musta peenvilla, koeravillasid, angoorat....vist ongi kõik.Üks paras sodipodi ühesõnaga :)
Jätkub ...

Neljapäev, 14. aprill 2011

11 päeva vanad

Eile puhastasin angoora pisikeste pesakarvad välja ja panin uue heina asemele.Nii sain ka natuke lähemalt neid vaadata, kuigi mis seal ikka, väiksed valged prisked vorstikesed.Silmad on veel kinni.Naljakas vahejuhtum oli ka, nimelt lootsin ma naiivselt, et jätan ema puuri ja toimetan siis poegadega tema silma all, aga...meenus üks vahva käibefraas, et "selle filmi tegemisel ei saanud loomad viga", minu kontekstis , sai see vaene talitaja viga, nimelt langesin ma küüliku rünnaku ohvriks, kus täiesti konkreetselt löödi mulle hambad jope varukasse kinni ja esikäpa kraaps ka otsa.Õnneks olid paksemad riided seljas ja  tundsin vaid kerget muljumist, paljakäsi oliksin ilmselt "verest nõretanud" :)).... rohusööja?:)
Pildil emaküülik juba leebema näoga ja ei urise.Minagi puurist väljas ja see draama siis kahe poja pärast?!
Teine pesakond on meil kahanenud 5 pojalt neljale, sest üks väike alaarenendud pisike ei olnud vastu pidanud ja hea oli, et pesa puhastasin.Selle pesakonna emme on õnneks leebem.Mitte küll sõbralik :)

Ja kuna mul fotokas kaasas oli, siis tassisin ka eelmise aasta MAU välja poseerima.Suured vahed on neil nii karvastiku , kõrvade ja nägude poolest, niiet mul on tänaseks tekkinud omad kehatüübi lemmikud ja paaride valik.
MAU
Suured vuntsid ja ilusa villaga.

Kolmapäev, 13. aprill 2011

Koeravillast lõng

Lihtsalt koeravillast lõng.Natuke oli sees käpakarvu, mis ei lasknud nii peeneks lõnga vedada, kui oleks tahtnud.Ja lambavillaga segamisele "punnis" vastu, sellepärast jäid valged tutsud sisse.Muidu pehme ja kena tooniga.

Pühapäev, 10. aprill 2011

Üks suur pügamine

Juba nädal aega käisin ma Tiku puurist mööda ja mõtlesin endamisi, et kuidas see elukas ometi nii suureks on kasvanud ja miks tal pea peale mõnus pultsakas on tekkinud? Sest pügamiskalender Tiku nime veel ette ei anna.Aga nii ta mul siis tiksus...kuni istusin tuppa maha ja uurisin oma pügamisjärjekorra kalendrit hoolikamalt.Mingi kotermann oli sinna sisse pugenud ja pügamisaeg oli juba ammu möödas.Vill oli ka väääga pikaks kasvanud ja jalad juba vildistunud.Käärid kätte ja pügama.Ühtlasi pügasin ka Babe ära, kes kõhualuse oli omal ise paljaks kiskunud, seega mulle oli jäetud vaid seljakarvad.Head meelt teeb aga see, et tegu esimese sordi villaga, mis võttis mõnust inisema :) Pildil Tiku, koos Jassu mänguasjaga, mis on heaks võrdluseks, kui suur see küülik oma kasukaga oli :)
Aga enne küülikuid, pügasin tegelikult kõik oma lambad ära.Oleks varem tahtund pügada, aga kuna nad olid rõõmaslt tiined, mis tiined, siis sai alles nüüd see töö ette võetud.Pügasin ka väiksese maaka utetalle(kellele sai nimeks Grete -muinasjutu Lumekuninganna järgi).Temale oli selle 3 kuuga kasvanud selga täiesti arvestatava pikkusega villapahmakas ja kuna ma väga tahan näha, milline see pärisvill tuleb, nii saigi ta lõigatud.Jääral oli villa kõige rohkem, aga tema oli ka kõige suurema kerega.Jalga sain muidugi ka vastu vahtimist.Täna on olemine selline viiks-viiks ja tunnen ennast nagu polkovniku lesk, kes ei tea enam, mis tal valutab ja kust valutab, kindel on see, et valutab :).Seljalihased on talvega ka puhta ära kärbunud.Aga miks ma ise pügan?Set nii saan ma omale sobival ajal pügada, ei pea kellegi järgi ootama ja ma tahan ka ise näha, kelle mis ja kui palju villa on seljas, et teha põhikarja suhtes otsuseid.Pealegi mulle meeldib seda teha .Veel.
Ja villa on mul ikkagi vähe.Ootan, kuni ilmad soojemaks lähevad, siis saab ka villapesuga alustada.

Reede, 8. aprill 2011

Volangidega kätised

Leonbergeri villast kätised.Tume lõnga kedratud pruuni peenvillaga, heledam valgega.Volangid ka edevuse mõttes :)

Koeravillane sallkrae.

Maalehes on vahepeal käsitöö rubriigis sellised lihtsad "pärlid", mis minusugusele ohmakale kudujale on jõukohased.Viimati jäi silma selline sallkrae.Esimene vasikas läheb teate küll, kuhu, aga idee on minuarust lahe, hästi kootav ja mõnus.Peab lihtsalt väiksed muudatused tegema, ehk muster tuleks mitte auguline ja volangi võiks veel paar rida juures olla.Teostus näeb välja nii, et kõigepealt kootakse neljakandiline sobivas kaelamõõdus tükk ja edasi ringiratast üks rida parempidi, järmisel real kasvatada igast silmusest üks juurde.Järgmine rida läbi kududa ja jälle kasvatus.
Konkreetne isend on kootud koeravillade lõngajääkidest, mul neid ikka aegajalt tekib ja sinna oli hea ära kasutada.Sobivat nööpi hakkan veel oma suurest nööbikastist  kaevama .Heledamal taustal ehk paremini näha:

Ja vaadake, kui kena näeb üks leonbergei koeravilla lõngadest tehtud kampsun :)
Kudumise au Maiele ja lõngad minu tehtud :),
 uhke, kas pole?



Neljapäev, 7. aprill 2011

Collie koeravillast lõng


Kevademõtted

Ma ei tea, kas see on normaalne, kui seisad suures ehituspoes , torude ja liitmike vahes ja jõllitad linase taku tuustakat, et mis sellest kedrata saaks?Palju ei puudunud, et oleksin selle nuustaka korvi pannud.
Ja ma ei tea, kas seegi on normaalne, kui istud juuksuris ja tabad ennast proffi pilguga mõõtmas teise juuksuri kääride alt kukkuvaid punaseid juuksesalke...et kuidas see lõngana välja võiks näha? Teadvusele ärkad mõtte peale, et oih....prügikasti läks see vill :P
Vist ei ole päris normaalne.
Aga see villapisik läbi käsikedruse on kuidagi teistsugune, kui lihtsalt villalamba kasvataja oma.Viimane pügab villa ja saaadab vabrikusse, kust tuleb tagasi ühte patta pandud ühesugune lõng.Ja mida ühtlasem vill, seda parem.Ma vahel mõtlen, et kui mul poleks koera ja küülikuvilla, siis oleks see ketraja elu märksa üksluisem, sest ühe materjaliga harjud lõpuks lihtsalt ära ja üllatus ning peavalu moment kaob ära.Aga iga järgmine koeravill, mis tuleb, on omaette isiksus, koos omanäolise kiiksuga.Ja seda ka tõusiseselt.Ehk kui tuuakse tiibeti mastifi villa, siis üledjoontes võid arvata, millega tegu, aga iga koera vill on ikkagi isemoodi.Seda nii karva pikkuse, peensuse, värvigamma, puhtuse poolest.Ja selline vaheldus hoiabki virgena.
Õnneks on minu laut pisike, rahalised võimalused piiratud, sest muidu näeks minu villaloomaaed oluliselt mitmekülgsem välja, kindlasti tahaks omale mõnda põneva villaga maalammast, paar alpakat ei teeks paha, mõni villakits, piison jne.
Korra villapisikusse nakatunud, on sellest pea võimatu terveneda.Rõõm on tõdeda,et neid "haigeid" on siia villamaailma ka lisandumas.Seda läbi ketruskoolituste ja muude vahvate ürituste.Mis omakorda viib lootuseni, et Eestis on täiesti olemas huvigrupp heale , pehmele villale.Lisanduvad nad siis kas lambakasvatajate näol või lihtsalt villatoote tarbijana.Väike on see sihgrupp, aga täiesti olemas.Rääkida mingist vastaseisusust aga ajab naerma.Akrüüliga tõesti ei konkureeri, aga seda ei kasva õnneks ühegi meil kasvatatava lamba seljas :)
Keegi käis välja idee toorvilla festivalist, mis oleks päris lahe asi...ehk kunagi.:)
Polegi muud, kui kevad koputab uksele ,varsti on aeg lambaiad , mille paks lumi on kummuli vajutanud, püsti ajada, lambad ära pügada ja edasi minna.Päikest , sooja ja ilusat kevadet!

Teisipäev, 5. aprill 2011

Kätised Kirju-Mirjust

Sellised lõbusad kätised.Kolme värvi peenvillasest lõngast.
Ja ühed leonebrgeri villast tehtud kindad (aitäh heale koeraomanikule, kes heldekäeliselt mulle villa jättis :D)

Esmaspäev, 4. aprill 2011

Angoora pisikesed

Ütlen kohe, et pilt on eelmise aasta poegadest, kuna see küülikute värk on hullem kui FBI kõrgendatud salatsuse aste.Aga pojad meil on :)
Tegelikult läksin täna puhtalt kergest nõrdimusest küüliku pesa kontrollima, et mis see siis olgu, kuupäev ju käes ja ....näe imet.Nectar tegi tigeda küüliku nägu, põrutas tagajalaga aga...jõudsin vaid tunda, et mingi soe tombuke seal pesas on.:)Lükkasin need imepehmed angoora villast "linad" kokku ja läksin kontrollima Babe pesa.Mis ei näinud selle moodi üldse välja, vaid oli nagu buldooseriga kokku lükatud pabula ja heina hunnik.Ja oh imet, seal heinte sees (va lohakas, ei olnud viitsinud peale paari tuustaka rohkem karvigi kiskuda) ,pikutasid väiksed roosad vorstikesed.:) Mul nüüd tõeline lasteaed laudas, vaid üks pruun uteke poegimata.

Laupäev, 2. aprill 2011

Kuidas lambad omale Spa tegid...

Täna hommikul kuulsin veepumpa käimas....ometi polnud kedagi vett laskmas.Sekund võttis aega, enne kui jagasin, et lambad lasevad laudas vett :S.Korraks mõtlesin, et teen enne MY piima valmis, aga siis otsustasin, et pagan seda teab, KAUA see vesi laudas lahti on.Tõmbasin ukse lahti ja kümmekond silmapaari vahtis mulle vihaselt otsa, et kaua me peame seda külma dušši siis õige taluma?!!Keerasin vee kinni ja läksin My piima pudelisse ajama(miks  peab see lutipudeli suu nii väike olema, sega teises nõus piimapulber ja vesi ning kalla siis lutipudelisse.Üks notsik jälle pesta juures.)Hiljem rookisin selle märja heina sealt laudast välja.Ju nad pesid siis omaaruga põrandat...laupäev ja kevad väljas ju.Loogiline.
Söödatarve on kahekordistunud. Seda siis mitte heina osas vaid nö. rämpstoidu osas (nagu vili, juurikad ja kartul) :)Kui vanasti said heina ette, siis võisid selle ajaga ilma kõrvu lukku laskmata küülikuid sööta.Nüüd enam nii ei mängi välja.Heinad ette, kartul ette ja vili otsa, siis saabub mingiks ajaks vaiksem aeg, kus lastakse hammastel käia.Aga et sellega rahulolu saabuks, on naiivne loota.Pealegi meenutab vilja panek tša-tša tantsusamme.Minul kaeraämber käes ja nii me tammume,kuhu vaba küna pind parasjagu tekib.Kavalad ka, nagu rebased.See küna, kuhu saaks üle aia kaera kallata, on lihtsalt mattunud heina ja sõnniku kihi alla.Mõtlen tõsiselt sellise töökaitsevahendi, nagu kõrvaklapid, peale :)Lambalüürika läbi suurte kõlarite.
Küülik on ka oma kõhualuse paljaks kitkunud, istub ja paneb vist kuupäeva paika.Peab vist kalendri lauta viima :))Tundub vähemalt nii, et angoora küll 30 päevaga oma poegi valmis ei saa....eelmisel aastal pügasin tiine looma ära, arvates, et polegi tiine....sel aastal siis ootan väheke :)
Neljakesi lakukivi kallal maiustamas
Ja must gotlandi/peevilla ristand utetall