Kolmapäev, 30. juuni 2010

Suve märksõnad

Nüüd võib vist küll öelda, et suvi on jõudnud Eestimaale.Meie tegemiste märksõnadeks on heinategu-üks tähtsamaid tegevusi talvele mõeldes, sest kvaliteetne hein on pool lamba tervisest.Ja hein on sel aastal kena, roheline, lehemassi on palju ja õnneks ei jõudnud ka kasvades vanaks minna, enne jõudsid kenad heinailmad kohale.
Teine märksõna käib lammaste kapsaaeda, ehk kätte on jõudnud aeg, kus lambatalled, kes omale põhikarja ei jää, lähevad uude koju.Peenvilla utetalled on minul sel aastal müüdud, koju jäävad meil sündinud talledest valge ja pruun uteke, sest neid ma lihtsalt ei raatsi müüa.Ka paar puhast peenvilla jäära on leidnud omale uue tööpõllu, mille üle on mul ka väga hea meel, et Eesti inimene hakkab vaikselt ka villakvaliteeti hindama.Et iga uue juurutamine on aeganõudev tegevus, siis peavad need võrratud lambad ka ise "müügitööd" oma pehme villaga tegema ja usun, et see lambatõug leiab oma nišši.
Kolmas märksõna läheb angoorade kapsaaeda, ehk pisikesed kasvavad hoogsalt ja küll on nad armsad.Kuna olen neid sülle võtnud ja silinud, siis ei lähe nad inimese käe eest ära, erinevalt vanematest, kes on suures farmis kasvanud ja pelgavad siiski inimese puudutust.Kasvataja mainis muidugi, et tema eelistab pügada pigem inimesega mitte harjunud looma, kui lemmikküülikut, et esimese varjandiga on oluliselt lihtsam toimetada.Näeb siis, eks igaüks kolistab oma ämbrid ise läbi.Kusjuures naljaks on see, titevill peaks olema ju see pehmemaist pehmeim, aga angoora vill ON juba iseenesest nii pehme, et enam pehmemaks vist minna ei saagi.














Ja neljas märksõna on sibulakasvatus, sest tunnen uhkust neist jämedatest sibulavartest ,mis mul põllul kasvavad.Sibulavanka .Fannan juba aastataid sellist sorti nagu Stuttgarden Riesen, sest soodsa ilmaga võib ta alla kasvatada isegi 400 g sibulajuraka.Ja tundub, et on ka suhteliselt haigusekindel.

Teisipäev, 8. juuni 2010

...ja nii need väiksed küülikud kasvavadki.Juba krõbistavad kaera ja söövad heina .Kahjuks ei ole titevill lõnga jaoks kõlbulik.



Selline nägi välja päev enne pügamist meie ainuke beez angoora poiss.Tänaseks on siis ka tema nimi Rootsist teada antud, ehk MILO, tõupaberid jõuavad hiljem kohale.
Pügamise ajal käitus 5 pluss, isegi küüned lõikasime ära ilma igasuguse nagistamiseta.Vill ise oli väga mõnusa helebeezi tooniga.Pultsakaid oli nii kõrva taga kui ka kõhu all ja see vill läks kõik minema viskamiseks. 
Ja selline nägi välja SILVIA enne pügamist.
Ja selline nägi välja Stacy enne pügamist.Puuris käitub väikese ülbikuna, kes laseb endale ka pai teha, aga pügamise ajal vehkisid tagajalad nagu Hollandi tuulikul tormise ilmaga.Kui mõne küüliku pügamisel kulub X aeg, siis Stacy korrutas selle aja kahekordseks.

Laupäev, 5. juuni 2010

Nüüd võib vist öelda, et suvi on saabunud.Moonid õitsevad ja hein kasvab lausa mürinaga.Kui nii edasi läheb ja ilma ka peab, siis ei ole heinategu enam mitte kaugel.Hobuseid enam pole, 12 lammast ja paar küülikut, nende heina võiks isegi käsitsi teha.Aga loodetavasti siis ikkagi mitte.Küülikutele ehk siiski korjan paremaid palasid.







Soojade ilmadega ootas ees veel üks meeldiv ja teraapiline tegevus, nimelt villapesu.Eriti mõnusaks teeb selle tegevuse see, et tead täpselt, millise lamba villaga sul parasjagu tegu.Äratundmisrõõm.Pildil on üks osa gotlandlaste lokke kuivamas.Keegi mainis, et villa tuleb kuivatada varjulises kohas, mina aga mõtlen, et kui see lammas trambib koos villaga terve suve päikese käes koplis ringi, siis ei tee see päev päikese käes kuivamist ka enam villale midagi.Sel aastal tellisin Ortost kanistritega villašampooni, kulus teda 10 liitrit ja tulemusega jäin väga rahule, vill on puhas, värske lõhnaga ja kenasti ka lahti.Mina kisun villa käsitsi enne vabrikusse minekut lahti, siis ei ole vaja  teda ka vabrikus hullu moodi kraasida.Ja küll on mõnus nahistada küünarnukkideni pehmes villahunnikus.
Ja üks hea uudis on meil veel, nimelt on ka meie kari nüüdsest M1.Hea teada, kellel talle soove.

Väike merineitsi, ehk üks väiksest angoora beebist.Te ei kujuta ette, kui armsakesed need pisid on.Juba krõbistavad vaikselt heina ja muidugi magavad nagu kaks muumitrolli tagaseina ääres.Pean hakkama nimesid välja mõtlema, äkki paneks Rootsi numbrid, ehk  Ett, Tva, Tre jne.