Neljapäev, 30. detsember 2010

Müts 1

...tegelikult on see maeiteamitmes müts, aga uus aasta on nagunii kohe käes, las siis olla seemneks, ehk kuna ma neid mütse kuidagi formuleerida ei oska/ei jõua, las siis olla nad numbritena.
Antud müts sündis täiesti spontaalselt, selles mõttes, et tegin lõnga mitte mütsile mõeldes, vaid kinnastele.Jõudsin ka mõlemad kindad poole peale kootud, kui harutasin üles, sest lõng selleks lihtsalt ei sobinud.Kuna mul sel aastal on angoora tittede uputus ja seda tüüpi villa tuleb veel ca pool aastat, siis peale villakottides revideerimist, korrastamist, mõtlesin, et tuhka ka, ma ei jõua nagunii viltida ja ketrasin seda villa koos peenvillaga hoopis lõngaks.Sellist siidsust ja karvasust titevill ei anna, nagu täiskasvanud loomalt saab, aga pehme ja ülimõnus on ta sellegi poolest.
Muster on kaks ja kaks soonikut, igal neljandal real siis kootud tagumine parempidine silm enne esimest, seda siis teistsuguse lõngaga.Nii tekibki pikk, venitatud silmus.

Teisipäev, 28. detsember 2010

Pühade vahepeal...

Mida teha hapukapsast punnis täis vatsaga?Kõige vähem energiat võttev tegevus tundus kudumine, näpud liiguvad ja seedimine nurrub vaikselt.
Ketrasin angoora villa ja seda seekord nii, et ei lasknudki villa läbi kraasi, vaid võtsin küüliku villatordid otse kotist (angoora vill on nii puhas, et ei vaja õnneks üldse enne kedrust pesemist).Kuna tahtsin teha natuke effektlõnga moodi , siis lasin selle villa vokile nii, et lõigatud villaosa läks ees ja pöörde tekkemisel lõi lõnga nii armsalt turritama.Näed, õigus on vanarahval, et töö õpetab tegijat.Mulle hakkas see tehnika nii meelidma, et tahaks sel moel veel lõnga teha, mõtted juba lippavad kätest ette, millise effektlõnga  võiks valmis sehkendada.
Kudusin siis sellest angoora villast ja mustast peenvillast kätised, muster on pärit ämma varasalvest.
Ja pikad pühad tekitasid ka ühed kindad.Pooleks musta peevvilla ja koeravillaga.Mulle tundub, et nii, kaks ja kaks rida vaheldumisi kududes jääb tulemus päris hea, kudum jääb elastne ja ei jää ka nii kohmakas, kui puhtalt koeravilla lõngaga.
Ja üks suurem, paksem müts valmis ka .Tegu halli koeravillalõngaga, mis sai kokku kedratud erinevatest nn. jääkidest, lõin nad kraasile kokku ja natuke lisasin veel koerakarva juurde.Valge on angoora lõng.Tuti panin ka.



Kolmapäev, 22. detsember 2010

Koeravillast kindad.

Fantaasia saab otsa, kuidas kindaid nimetada, äkki peaks nummerdama hakkama..?Aga need kindad sai kedratud tiibetlase koeravillast, just sellest pealmisest karvast, peenvillast kasutasin musta ja pruuni (natuke kumab ka pildilt seda kirjut vastu).Et tumedat üldmuljet natuke leevendada, siis kasutasin valgete tupsude ja narmaste juures puhast angoora lõnga.Narmad on minu esimesed, ei osanud neid teha, pusisin päris pikalt raamatu järgi.Sellise, mis kinda sisse kootakse, sain üsna pea selgeks.Aga narmaga, mis väljaspoole kinnast tehakse, läks kauem aega.Nüüd ta siis selge ja turritab mõnusalt kinda randme ehteks.Oleks tahtnud veel pärleid lisada, aga neile peab poodi järgi minema.Eks homme siis.Kui kellegil on veel mõni jõulukink ostmata, siis võib selle kindapaari viimaste eesti kroonide eest omale saada :)

Reede, 17. detsember 2010

Hell lambavilla teema.

Lugesin just Maalehe villateemalist hala, kus lambapidajad kurdavad, et lambavillaga pole muud teha, kui auku ajada või põletada.Ometi on üsna arusaadav, et see nn. lihalamba vill on juba algselt kare ja niiöelda boonus produkt selle liha eesmärgil kasvatatatava lamba juures.See, et sellest villast ON võimalik lõnga saada, on siililegi arusaadav, ometi ei taheta aru saada, et see lõng on ja jääb karmikoeliseks ja tuleks leppida tema piiratud kasutusalaga.Ehk seast ei saa ratsahobust, ta on aretatud liha tootma, mitte võiduajamistel kihutama.Aga ei lõpe saa hala villa ümber...saaks selle kaheksanda naha veel sealt lamba seljast kätte.Ja meie ajakirjandus muudkui aga kirjutab mõnuga....
Teine teema, lõnga hind.Tuleb teha valikuid, millist villa sinna vabrikusse üldse viia, sest  kui toore on kare ja ebakvaliteetne, siis lõpp produkt ei tule mitte sellevõrra odavam.Miks? Tõuloomad, lambapidamine , veterinaaria, söödad, villapügamine, pesu, transport maksab nii lihalamba kui pehme villalamba puhul üks ja sama raha.Ka villavabriku teenus on ühe hinnaga, lõng, mis aga tootena tuleb totaalselt erinev.Ja hind, mis kareda ja pehme villa eest makstakse on ka erinev.Kareda villa töötlemine on läinud sama kulukaks, kui pehme, siis tuleb endale aru anda, milleks mida tehakse ja kas asjal on mõtet.Nii ongi mõnikord otstarbekas see vill maha põletada.Või teha villatekiks, nagu mina tegin, topelt villalooriga ja magad nagu vanajumala selja taga :)
Ja miks mitte propageerida siis villalamba kasvatamist?Olgu see siis maalammas, rootslane või hoopis keegi muu tõug.Kaks ühes ei toimi paljude asjadega ja vahel on vaja spetsialiseeruda.Kasvõi kodumajapidamistes,mul pole usku pelgalt villalamba kasvatmisesse, suurkarjadena vähemalt, sest Uus-Meremaa lambaga me konkureerida ei jõua, aga oma Eesti elanikonna tarbeks pehmet villa suudaksime ehk kasvatada küll.Raske on see müüdimurdmine, et meie Eestimaine lambavill peabki torkima, et muudmoodi ei saa , või villaga pole midagi peale hakata, asjad,  millega ma nõus olla ei taha.Eks aeg näitab, mis õige on.Hetkel tundub kogu selle liha kasvatamise taustal küll nagu tuuleveskiga võitlemine, see villale orjentatsioon  :)
Vokilõngast ka...asjast kaugel inimesel on raske aru saada, miks see vokilõng nii kallis on.Ilmselt esimene mõte on see, et ju müüakse õhku, emotsioone jne.Kes vähegi kasvõi kedervarrega on proovinud lõnga teha, see omab mingit ettekujutust, KUI raske on kraasimine(ka rullkraasiga), kui kaua AEGA võtab 50 g lõnga valmis saamine ja mitu opertasiooni on vaja teha, et villast lõng saaks.Rääkimata korralikust pehmet toormest, mis samuti ei maksa 8 eek /kg.Ja sedametest, vokid, kraasid, pesurid...kõik on kallis.Ehk käsitööline ei jõua Kreenholmi vabrikuga võidu kedrata...ja näe, viimanegi läks pankroti.Kui aga küsida, mis peaks eelistama vokilõnga kindalõngana, siis plussideks on kerge ja villa säästev käsitlus, mis annab tunda lõnga pehmuses ja mitte torkivuses.Loomulikult tuleks ka lugu pidada sellest "päikesest" ja hingest, mis ketraja sinna sisse keerutab.Sellised mõtted vajasid mul täna väljapääsu....
Lisan ka küljeluu valmistatud rullkraasid, Monika abi oli ka märkimist vääriv.Koi käib vahepeal peal ja mõne asja eest, millega ise hakkama saab, ei raatsi mitte raha välja käia.Kraasid on mulle sobiva tiheda kraasmatiga ja kuullaagrite peal.

Neljapäev, 16. detsember 2010

Tiibeti mastifi lõngast sall

Eelmise mütsi juurde ka sallike.Kedratud tiibeti mastifi villast ja lambavillana lisatud valge peenvill.See koeravill "neelab" lambavilla täielikult, ehk tooni ei muuda ja valge suurt välja ei tiku.Enne seda salli harutasin peaaegu kolm salli üles, üks lihtsalt ei meeldinud, teisele tegin lolli peaga nupud, mis jäid kaelas häirima, kolmas oli liiga kitsas, nüüd siis selline jäi :)

Värvikaid kuulutusi Kuldsest Börsist

1.1.toaline korter Lanamäe peremehest
2.Ära anda taru mööbel
3.Opel Calibra tagatuuled
4.39 aastane naine vajab oma ellu korravalvurit
5.Kaduma läinud villased sokid
6.Otsin müüri tööd puhas fuuk fibo
7.saksa lamba kutsikad
8.atsi balloon
9.mees tuleb lõbusatele naistele ühtuks strippariks.tasuta.

Kolmapäev, 15. detsember 2010

Tiibeti mastifi lõngast müts

Kudusin seekord natuke suurema, kuidagi iseenesest hakkasid mütsid järjest väiksemaks jääma...nüüd lõin meelevaldselt paar silma igale vardale juurde.Müts jäi hästi tiheda koega, vill täitis kõik silmavahed kenasti täis.valge lilleke on angoora lõngast.

Lina Nutex Sirelin


Karja tervis algab söödast...nii olen vähemalt mina nende aastate jooksul aru saanud.Kuna meie lauta on kolinud elukad, kes toodavad põhiliselt villa, eriti just angoorad, nii tekkis vajadus ka lisasööda järgi.Anu aita helistades ja otsides küülikutele kõrgema proteiini sisaldusega sööta, pakkusid nad välja lisasöödana sellise toote, nagu Lina Nutex Sirelin.Lina on ekstrudeeritud ja tänu sellele on toitainete omastavus ja seeduvud parem.Lisaks on linas limaained, mis tekitavad seedekanalis kahjulikele bakteritele läbimatu kihi ja pärsivad haigustekitajate elukulgu.Limaained aitavad kaasa organismi puhustamisele jääkainetest ja tänu sellele vältida ka kõhulahtistust.Sisaldab Omega 3 rasvhappeid.Pakend on 25 kg ja sööt sobib kõigile loomadele .Hinnaklass jääb ca 11 eek /kg.Minul on plaan sööta seda nii küülikutele kui villalammastele.Jassu korjas ka kõik maha pudenenud graanulid üles.
Kaardi järgi oli Silvial pügamisekord käes...läksin lauta ja tõin Stacy tuppa, enne kui avastasin, et oeh, temal veel kaks päeva aega.Nii haarasin küüliku uuesti kaenlasse ja lups lauta uue järgi.Silviast on kasvanud vahepeal suur , kena emane angoora.Rahulik on ka, mõnus loom ühesõnaga.Vill oli juba katsudes siidjas.

Ka Silvia sai omale kampsiku selga ja läks heina edasi sööma.
Ja üks väike küüliku plika on mul hetkel toas, elab kasti sees...peale näitust oli ilmselt liiga järsk  temperatuuri vahetus, või siis tänu väljas lõõskavale tuulele, aga pisikesel lõi silmapõletiku.Tänaseks tunduvad silmad korras ja ka küülik tuli mulle hommikul ise mööda põrandat vastu :), vaatab veel mõne päeva ja aitab küll sellest heast südamest, nagu Durelli raamatus , koli varsti ise välja :))

Pühapäev, 12. detsember 2010

Angoora pojad



Saamatu, nagu ma olen, siis lõpuks tänu lapse abile, suutsin siia ka video tekitada :))Kosmosesajand küll, aga näed, kus võtab mõnel aega nende väljamõeldud asjade üleslaadimine.
Täna pügasin ära meie ainsa beezi küüliku MILO.Selja pealt on ta nagunii lahe, aga ka kõhualune oli see kord vägagi atraktiivne, käpad hullu moodi karvased ja kõhualune mitte beez, vaid helehall.Vana ise oli pügamise ajal superrahulik.
Ja kui keegi oleks mulle paar aastat tagasi öelnud, et sa pead õppima kuduma selle pärast, et ükskord on sul vaja hakata jänestele kampsuneid tegema, oleksin seda inimeset nagu tulnukat vist vahtinud.Aga, just nii ongi.Koon.Väsimatult.:)MILO oma värske kudumiga....lõngaks kahekordne lambalõng ja ühe niidina jookseb ka koeravilla lõng.Vot sinnamaale olen ma oma küüliku pidamisega jõudnud.

Laupäev, 11. detsember 2010

Talv täiega.

Poleks peale eelmise aasta lumeuputust uskunud, et see nii ruttu jälle kordub.Igatahes oli hoov umbselt lund täis ja ära ei kao ta ise ka mitte.Kui mulle muidu tuisk ja lumemöll meeldib, siis hommikul, unesegasena pole teps mitte meeldiv hingamist lahti "jooksutada ", ehk labidaga vehkides laudani jõuda.Ja autoga lumevangis ka olla ei taha.
Õnneks ei ole külmakraade nii palju ja küülikute vesi püsib kausis ilma suurema jäätumiseta.Üldse tundub nii, et mida väiksem loom, seda suurem jama ja sehkendamine.Praegu on mul 6 küülikut väljas puurides, uhked kampsunid seljas.Nii nunnukad.
Lambapidamine tundub  karvapallide kõrvalt kukepea.Vesi ette, heinapakk ka ja aidaa...Lambad ongi mul kuidagi tähelepanuta jäänud, kahtlaset ümmarguseks on nad läinud, on see siis heinast(vaatasin ükspäev, et pruun lammas kõõritab tänu heinanivoo tõusele juba vabalt üle aia), et peab vist söötmist piirama hakkama, muidu ei mahu elukad kevadel enam lauta ära.Või on jäärapoiss oma tööd teinud ..maalammas on ka ümar, ma ei oota isegi rootslastelt niipalju tallesid, kui maalamba järglast.Jäär on  isaseks käest ära läinud, pani peaga minu suunas, aga vastu seina sellise puraka, et ilmselt lõid tal endal sädemed silmist välja.Jäärasid olen  nüüdseks pea 6 aastat pidanud , küll olen neid heaga proovinud kasvatada, aga ei toimi see varjant.Nunnuta palju tahad, saavad nad aastaseks või hakkavad paaritama, kui muutub hea poiss kurjamiks kätte ära.Nii olengi pigem jäära eemale peletanud ja isegi hirmutanud, sest 100 kg kaaluvalt lihakehalt, kellel veel sarved relvadeks, ei ole mitte lõbus matsu neerudesse saada.Niiet, minu jäärad peost ei söö kaera ega leiba ja kõrvatagust ma ka neil ei süga...nii väga ,kui ma seda teha ka ei tahaks.
Jassu on omaette ooper, talve naudib täiega ja tuppa ei taha tulla.Pildil valvab lumehunnikut, et keegi hoovist minema ei viiks.Käpad said pügatud, sest neid lumekamakaid ei jõua keegi, ka koer ise sealt ära sulatada

Kolmapäev, 8. detsember 2010

Saksa lambakoera villast lõng.

Ma täpselt ei mäletagi, mis koeraga tegu.Siiski, vesteldes villaomanikuga, on tegu saksa lambakoeraga.Aga karvastik on hoopis testsugune, kui ma selle tõu esindajatel eelnevalt olen näinud.Oluliselt pehme ka.
Vill oli juuksekarva võrra liiga lühike ja esimese emotsiooniga , pärast paari korda proovimist, sidusin koti kinni ja ...andsin alla.Õnnetuks tegi ka hullu moodi sellise villa kogus seal koti sees-
Üks hullemaid pikkuseid lõnga mõttes.Kraas ajab teda lihtsalt ringi ja ka lõnga sees ei ole sellisel kiul mingit pidamist.Palun korjake selline vill teise kotti :) Inimlik on sellise villa korjamine, mis teha, kokkuhoidliku ja mitteteadliku inimesena, korjaksin 100 % tõenäosusega selle ka ise kotti :)))
Saksa lambakoera vill tuleks minu nägemuse järgi korjata kolmeks, alusvill, pealisvill eraldi kottidesse, kus vajadusel saab kumbagi segada.Kokku ei oleks ka hea mõte neid summida.Ja kolmanda villana käppade ja kõhualuse ülilühike vill...täiesti eraldi ja see on vill, mida ketraja näha ei taha.Küll aga võib rõõmu sellest tunda keegi teine :)).Linnukesed näiteks jne.
Kuna aga see helebeez TOON lihtsalt võlus mu südame, siis ei andnud hing rahu ja katsetasin uuesti.Seekord siis ka teistmoodi kraasides ja imet küll, sain isegi pärise hea tulemuse.Ilmselt jääb lõng esialgu rohkem karva ajama, kui teised, aga paljaks ei tohiks ta minna.Olen näinud päris lühikesest koeravillast kedratud lõnga ,mis peale mõningast kandimist oli vaid lambavillane ja sellist asja küll ei tahaks...Lõnga ise taoline-

Lisasin ka valmis vihtide pildi üles, enamus on kedratud valge peenvillaga , üks viht on aga pruuni peenvillaga.

Mustad kindad angoora tupsuga.

Sellised siis veel ühed tellitud kindad.Kahed eelmised, sarnased , leidsid tõesti uue omaniku ja ei jäänudki muud üle, kui veel ühed kududa.Põhilõngana on tiibeti mastif ja lambana sees must peenvillane, toon jäi suhteliselt ilma varjundita must.Ja tundub, et see angoora tupsakas on kuum sõna, uhke jääb ta küll, mulle endalegi ootamatult.
Tegin veel kahed kirjud tupsulõngad juurde, aga need läksid nii ruttu posti, et pilti ei jõudnudki teha, ehk lõngaomanik on nii armas ja saadab hoopis valmistoote pildid...mütsialge oli igatahes paljutõotav.

Pühapäev, 5. detsember 2010

Küülikute näitus.

4 .detsembril toimus Rõngus küülikute aastanäitus.Kevadel ma isegi ei mõelnud, et võiks sinna oma pikakõrvalisetega minna.Ma ei tea isegi, miks.Vist on jäänud kuskilt sügavast vene ajast eelarvamus sisse.Lisaks olin ma nii "ülbe" , et arvasin ka seda, et ah, mis need meie Eesti kohtunikud angooradest teavad...Õnneks oli Dianal niipalju kõva veenmisjõudu hinge taga, et peale tema telefonikõnet, et olgu tuldud näitusele, tundsin mitte ainult et lausa kohustusena minna, vaid tekkis kõrvust tõstetu tunne .Olgu ta igatahes tänatud, et sai minusugusest vanast skeptikust jagu .
Nii heliseski kell 4 varahommikul äratust ja poolsegasena pakkisime oma 6 elukat transpordikasti ja sõit läks lahti.Võtsin kaasa TIKU ja ka 5 Babe ja Milo poega.Näituseruum oli soe ja küülikud reisist väsinud, nii nad pikutasidki suhteliselt apaatsetena seal puuris.Mul tekkis vahepeal lausa paanika, et on neil ikka kõik ok.Aga pärast veega jootmist elavnesid nad märgatavalt.

Kuna ma polnud näitusega arvestanud, siis oli kõgil pügamisaeg üle, mis tõmbab punkte maha ja tänu sellele oli mõni pultsakas ka olemas.Noorematel ei olnud veel ka kõrvatutsud arenenud.Aga see oligi selline ekspromt minek ja soov saada teada,mis üldse vaadatakse ja kuidas asjad toimuvad.Kohtunikuks oli Diana  ja Lätist üks kena daam(nime jään võlgu).Nii lahe oli vaadata, kui hellalt nad küülikutega ümber käisid .Angoorad tekitasid vist ka natuke elevust, aa kelle ei tekitakse selline pehme karvapall.
Üldiselt jäin ma isegi nende punktidega väga rahule ja tean, millele järgmisel korral tähelepanu pöörata.
Lisaks sai nähe selliseid erinevaid küülikute tõuge, ei oleks aranudki, et nad nii lahedad võivad olla.

Varbavahed korda!

Ühed lahedad hallid suured elukad.Jurakad, mis kole.:)

Tšintsillad rivis.Jube lahedad tegelased ja milline nahk.Sa püha vägi.
Korraldajad pakkusid ka käsitöö müügi võimaluse välja, mõtlesin, et olgu, võtan enda vähesed kudumid kaasa, aga ega mul müügi usku ei olnud.Tagasi kodus  revideerides selgus, et mul polegi enam suurt midagi järgi, kirjud lõngad , paar mütsi, kindad osteti ära ja kodus on mul nagu hiiresahver nüüd, ehk polegi enam suurt midagi.Mis teeb rõõmu, et kellegile su käsitöö ka meeldib.
Õhtu lõppes igati meeldivalt, olgu mainitud, et olime ainsad angoorad, aga võitjate üle kohut ei mõsiteta ja meie esimene rosett nägi välja selline.Roseti tõi siis väike angoora preili nimega Kiara.

Vähe on õnneks vaja, kas pole.Väsinud ja aga õnnelikuna jõudsime õhtul koju.Vaesed korraldajad, mina olin läbi aga mis nemad veel tunda võisid.Igatahes on ääretult tore, et keegi seda rasket vankrit viitsib vedada.Müts maha.Üritus oli väga vahva!

Täna ei olenud aga hoopiski mitte lõbus, rookisin puure, pesin matte, lisaks pügasin kõik 6 näitusel käinud küülikut paljaks.Kuna ma neid teiste juurde enne kuut aega ei taha panna, ehk nad on omamoodi karantiinis mul õuepuurides, siis otsisin vanad katskised sokid ja terved ka, välja ja nii on mul kodus väike küüülikute moenäitus "angooramood 2010" selline on üks modellidest
Oleksin hea meelega mõne näitusel ära püganud, aga käsi oli haige.Ja kuna ma unustasin vardad maha, istusin õnnetult terve päeva näituse ajal tühjalt, ehk kudumata, siis andis täna käevalu niipalju peale päevast puhkust järgi, et sain küülikud ära pügatud.Pole halba ilma heata.

Reede, 3. detsember 2010

Voki parandus.

Ammu oleks tulnud värtnal konksud ära vahetada, nagu hea sõber Monika ütles....aga tunnistan ausalt, mul lihtsalt käsi ei tõusnud voki lammutama .Et äkki läheb midagi nihu.Täna said need vanad roostes konksud julmalt välja kisutud ja uued asemele.Võtsin prooviks ette järgmise tupsulõnga, sest nendega oli allilma tegu, kuna takerdusid sinna konksude taha.Seda rõõmu, kui korrutamisel jooksis poolitäis lõnga nagu õlitatult poolile.Julgen küll soojalt soovitada see hädavajalik töö oma vana voki juured ette võtta!
Tupsulõng ise sai kedratud kolme värvi peenvillasest ja tupsud on pärit belgia lambakoeralt.Tulemus siis selline.

Neljapäev, 2. detsember 2010

Kahed karvased kindad

Sellise nunnukad.Esimest korda taipasin teha angoora lõngast tupsukese kinda kaunistuseks ja ülilahe jääb.Kindad ise kootud tiibetlasest jälle.Ja teised sarnased kindad veel
Ja kahed kindad koos


Kirju ja tupsulõng

Selline sodi-podi kirju lõngaviht sai valmis.Ketramise käigus jääb siit, sealt küll erinevat värvi lambavilla, küll erinevaid koeravillasid järgi ja tuginedes eelmise aasta kogemusele, ehk vabrikusse pole sellist luksust mõtet viia, nii peangi ma tegema aeg-ajalt nö. inventuuri ja ketrama sellised "jäägid" lõngaks.Eelmine aasta olin aja ja muude hädaga omadega nii kimpus, et hea ,lihtne varjant tundus kogu see kupatus vabrikusse viia.See ,mis ma sealt tagasi sain, võttis silma märjaks.Selles mõttes, et ma olen ennast ära hellitanud koheva, hästi karvase koeravilla lõngaga.Vabrikus küsisin taadi käest, et on see ikka koeravillaga? lõng?Vana lohutas, et oh, see läheb hiljem karvaseks.Tuhkagi.Läheb küll, aga võrdluseks, siis taksikoer on ka karvane :))
Ja veel käisin ma tänu hea sõbra Monika targale mõttele mõeldes, Bauhofi, et hankida oma vokile uued konksud.Juhiseks vaid sõndad, et igas suuremas poes on neid müüa ja kardinakonksud.Ja pole midagi, et lähed ja leiad sealt hiigelpoodidest midagi üles.Kolm on kohtu seadus ja kolmandal korral ma need õnnetud konksud leidsingi.Tõsi, ostsin kahte eri tüüpi, ühed ümarad ,teised nagu originaalis on.Nüüd olen nagu kits kahe heina kuhja vahel...:)Miks neid konkse plaanin vahetada, on süüdi "tupsulõng", mis jääb vägagi tülikalt minu roostetanud nagade taha kinni.Üldse on see koeravillast lõng nii karvane, et peab midagi libedamat vaatama..Lõng ise enne pesu haspli peal selline:

Valge on puhas peenvillane ja hallid tupsud pärinevad tiibeti mastifi koeralt(sügav kummardus minu ühele kliendile, kes lahkelt mulle mitu kotitäit enda koera villa jättis!).