Neljapäev, 30. september 2010

..veel üks müts

Seekord siis selline.Valge lõng on kedratud puhas angoora ja muu jällegi koeravilla ja pruuni peenvilla.

Teisipäev, 28. september 2010

Meie lambad sügisel

Tänamatult on mul lammaste teema jäänud kuidagi kõrvale, võibolla sellepärast, et terve suve elavad lambad karjamaal oma elurütmis,natuke muutuvad ka metsikumaks ja üldse on nad silma alt ära.Ometi on mul seal üks vahava ristand kasvamas, emaks on gotlandlane ja isaks pruun peenvilla jäär.Vill on hele, kuid arvatavasti läheb pärisvill helehalliks.Kui kellegil soov ta omale saada, siis uteke on müüa(hind 1200 eek)
Jassu ajas salajuttu Illuga, koera suurim sõbranna, lammas ei karda teda ja üldse on neil mingi "salasuhe".Illu on sügiseks omale sellise polstri selga kasvatanud, et see pole enam normaalne lihtsalt.Mina teda kinni ei suuda pidada, veel vähem pügamislauale tõsta.Tuleb vist lihtsalt pikali lükata :)

Ja meie selle aasta pruun tüdruk, kes oli nõus kõigi emade udarad vabatahtlikult üle imema, niiet tekkis tunne, et peaks vaesele loomale vitsad peale panema.

Selline hall lammas siis veel.Kahekihiline vill, osati lokkis ka, kena pehme lõnga annab.

Esmaspäev, 27. september 2010

...veel üks müts.

Ma ei mäeletagi, millal ma viimati poelõngast midagi kudusin.Nüüd siis olude sunnil :)Meestele mõeldes mustast peenvillasest (lõnga kedratud Kabalas, minu enda peenvillastest lammaste villast) ja halliks lõngaks gotlandi lamba ja ca 20 % koeravilla lõng.Tegu on sellise õhema mütsiga, talvele temaga vastu ei läheks.Aga ka praegu on hea õues juba mütsiga olla.

Angoorade elust septembris

Kasvab see "lasteaed"....puuri puhastades pudeneb nagu lumeräitsakaid , ole vaid nobe ja püüa see pallike kinni.Eriti meeldib neile heinasõime sisse pugeda, heinad kõvaks trampida ja siis nagu meie ametühingu õhutusel puuriukse najal värsket heina nõuda.Kuna pühapäeval oli ilus päikesepaisteline ilm, tirin titekad õue poosetama.Alloleval pildil on Nektari ja Goliati poljad, ca 2 kuud vanad.Parajad röövlid juba ja piinlikusega pean tunnistama, et mitte ei suuda neil ühelgi vahet teha.Kõik on nagu ühe vitsaga löödud.
Ja siin on Silvia pesakond.Kitsa näoga on nad üsna ema sarnased.Villa kohta ei oska mitte midagi veel arvata.

Ja Stacy pojad

Ja veel üks tore üllatud oli mulle postkastis, kiri koos Milo tõutunnistusega Rootsi kasvatajalt.Milo oli isegi vahepeal isaks saanud, kahjuks kõik see järeltulev põlv on valge kasukaga.Lootsin, et ehk mõnigi tuleb isa moodi beez, aga ju polnud ette nähtud.Ja veel oli kirjaga kaasas vahva angoora pildiga postkaart.



Pühapäev, 26. september 2010

...ja veel üks müts

Seekord kasutasin rohkem heledamat koeravilla, natuke on sees ka pruuni peenvilla.Ja jupp hallikat jäi kuskilt üle, läks siis temagi vallatu triibuna mütsi sisse.Tutt sai uhke, kuna on samuti karvane.

Laupäev, 25. september 2010

Nokitsemine.

Kui kohe pilt ei tee, siis läheb jamaks.Pärast lihtsalt enam ei viitsi.Miks üldse seda blogi pidama hakkasin, siis just sellepärast, et hiljem on hea vaadata, millisest lõngast ja millise koostise, mustriga on asjad tehtud.Mälu on nag haugil, hea, kui enda kudumid ära tunned pärast.Lõnga ma enam pildistada suurt ei viitsi, õieti ei jõua, sest ennnem löön vardad sisse.Niisiis, sain vahepeal hakkama kahe peapalaga, kui kõrvalseisjale võib ta selline pisike riba tunduda, siis kududes ei lähe ta teps mitte nii ruttu edasi, aga valmis nad kunagi ikkagi saavad.Mõlemad on suure koeravilla sisaldusega ja lisasin natuke ka angoora villa soojustuseks sisse.Eks tulevased kandjad pea nad ise karvapallideks kandma :D, ega siis kõike vaeva saa kudujale ka jätta :)

Edasi kudusin kaks salli, hallil sallil on valge lõnga angoora ja hall on minu gotlandi lammaste villast Kabalas kedratud lõng.Hall on samuti natuke karvane lõng, kahjuks ei ole nii pehme,kui võiks olla.

Valge sall sai kootud pitsilisena, lõngaks on puhas angoora lõng.Meelega lasin väiksed tupsud sisse.Struktuurilt selline, et seda peab ise katsuma.Ja siis ei taha enam salli käest ära anda :)
Ja "tootearenduse" üle murdsin ka pead.Rimist ostsin võtmerõnga, oleksin tahtnud ketiga koos, aga seda seal kuskil ei müüdud.Võtmehoidja ise tahab veel idee poolest nuputamist, aga mõtted liiguvad .

Sellised tegemise tänasel päeval.

Kolmapäev, 22. september 2010

Sallike.

Eile Ülle juures tema salle näppides , läks hingerahu :)Miks?Sest Ülle oli NII ilusad sallid kudunud.Ja kus siis minagi...:)
Valge lõng on puhas angoora ja pruuni lõnga sisse ketrasin pruuni peenvilla ja koeravilla.Sall tahab veel pesu ja venitust, aga juba praegu tekitab ta selliseid kummalisi tundeid.Lugesin hijuti üle Rootsi kasvataja muljeid ja tema kirjutab, et see angoora lõng tekitab sõltuvust.Nüüd ma saan aru, mis ta sellega mõtles, sest seda salli ei taha kaelast võtta.Vokilõng ise juba teeb imelist tööd villaga ja kui veel toore isegi on nii pehme, siis polegi midagi lisada.Ainuke hirm, et äkki on liiga soe sall :)

Esmaspäev, 20. september 2010

...veel üks müts.

Polegi ammu mütsi kudunud :).Jällegi, raske on neid pildile püüda, tunduvad kuidagi nii ühte moodi.Lõnga sisse ketrasin  koeravilla, angoora villa kui ka ca 15 % peenvilla.Tegin ühe vallatu tuti ka.Müts on pesemata, selle pärast ka nii vähe karvane.

Pühapäev, 19. september 2010

Peavalu pael.

Kui võtta lähtepunktiks, et koeravill on raviva omadusega, siis võib selle peapaela kohta nii öelda vist küll.Selle mõttes, et ehk ikka aitab peavalu vastu mitte ei tekita :).Kasutasin mitme koera villa ja ca 20 % on sees ka pruuni peenvilla.Pea ümber on päris mõnus, kududa oli ka hea, kuigi kolmene palmik on vaevu tajutavalt sealt karvade vahelt näha.Vahel lihtsalt jäävad sellised ebamäärased lõngakerad järgi...:)

Neljapäev, 16. september 2010

Veel üks koeravillaga lõng

Kui päris aus olla ja Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, siis ma ei teagi, mis koera villaga sel korral tegu oli.Ei hakka isegi oletama...hea pehme ja alusvill ta oli ja lõngas käitub ka kenasti.Ainuke teema,et mitte ei tahtnud kuidagi peenvillaga seguneda.Mõtlesin küll korraks musta peenvilla kasutada, aga see oleks ilmselt lõpptulemusena liiga sünge jäänud.Nii jäidki vallatud lumeräitsakad sisse.Aga vokilõngal peabki mingi kiiks juurde jääma, muidu pole asjal pointi.Kogukaal siis 360 g.Nagu ma aru sain,läheb meete vestile :)

Esmaspäev, 13. september 2010

Koeravilla ja angoora vokilõng.


Sügis on käes, sookured löövad jalalt-jalale heinamaal lahkumise tantsu ja pea need külmadki ei saabu...pika jutu lõpetuseks, aeg on käes sealmaal, et peab voki ära määrima ja tööle hakkama.Ise ehk venitaks veel seanahka, õnneks on tublisid inimesi, kes sul jalgealuse kuumaks kütavad ja tööle ajavad.Aitäh neile .


Nii saigi kraasile hääled sisse aetud ja koeravillast lõnga kedratud.Ma ei tea, aga olen siit ja sealt, küll lugenud, küll kuulnud, et mitte ei meeldi see koeravilla ketramine.Kuni sinnamaani, et raiutakse seda "tõde", nagu ei oleks puhast koeravilla üldse võimalik lõngaks kedrata.Vist on minul siis mingi kiiks juures, sest mina ei taha jälle lambavilla kedrata, vaid lausa naudin igasuguseid karvaseid villasid.Sest lõppresultaat on lihtsalt nii armas .
Ülaltoodud pilt ei too kogu selle lõnga pehmust ja karvasust nähtavale, ometi ise näin selle lõngaga väga rahule.Koeravillana läks sisse ca 75 % ulatuses tiibeti mastifit, lambavillana kasutasin pruuni peenvilla.Kui muidu ei taha see peenvill kuidagi koeravillaga seguneda, siis antud juhul läks teisiti.Sulas lausa nii sisse, et pole arugi saada, et tegu on kahte sorti villaga.Lõnga ise on kaalult imekerge, ehk pildil olevad vihid kaaluvad ca 379 g kokku.Toonilt selline küpse kakao ja karamelli kiselli värvi.Põnev.
 
Ketrasin ka angoora villa.Väike viht on puhas angoora, sensuaalselt kummalise struktuuriga.Sarnaselt koeravillaga tahab angoora lõng kandmist, et lõng muutuks mõnusalt udusuleliseks.Suurem viht on 20 % valge peenvillaga, samuti väga mõnus.Kui aega saan, siis katsun oma angoora varusid rohkem lõngaks kedrata ja mardilaadale kaasa haarata.

Pühapäev, 5. september 2010

Sõnu pole vajagi.

Meie lasteaed, üks esimestest meil sündinud küülikutest.Vaatsin eile neile kahele otsa ja järsku tulid ka nimed pähe.Tiku ja Taku.




Laupäev, 4. september 2010

Kuidas üks asi viib teiseni.

Sigivad nagu küülikud....nii võib vist selle lasteaia kohta hetkel öelda küll.Ja kuna  iga küllik on isiksus , siis ei ole juttugi mitmekesi elamise jagamisest, olgu aga omaette apartement olla.Õnneks on keegi erastanud kunagi rebasefarmi ära ja nii me olemegi oravate kombel puure koju vedanud.Angoora on lisaks luksulikule villale, rängale karvahooldusele ja tihedale pügamisintervallile ka kõrgendatud nõudmisetega puuri suuruse ja riiuli olemaolule, siis rebasepuur sobib igati mõõtude poolest.Riiul tuleb endal leiutada.Viimane koorem võttis laadimisel kukalt kratsima, aga maantepatrull magas ilmselt 1. septembri pohmakat välja või kus nad olid, koju me igatahes jõudsime.
Kuidas üks asi viib teiseni? Nimelt sedamoodi, et hakkasin angoora villa ketrama .Ja  avastasin, et enam pole peotäitki lambavilla majas.Nii ketrasin kaks poolitäit puhast angoorat.Harjutamine teeb vist tõesti vaikselt meistriks, igatahes hakkab juba vaikselt tulema.Töö käigus kinnistus jällegi see kuldne reegel, et asi õnnestuks, peab olema toore kvaliteetne.Kuna ma olen alles vilets villasorteerija, siis annab tunda , et lõnga sisse lipsavad mõned 2 sordi villad sisse.Neid ei tohiks seal mitte olla.Ja veel avastasin, et kui tegu sellise kaelamurdva villatüübiga, siis väga hea võte on kedrata nii, et parema käe nimetissõrm ja pöial on niisked.Lõng ei libise siis kontrollimatult edasi.Aitab selliste hullude nagu gotland ja angoora ketrusel.Ja veel avastasin, et vana kombinee põletamine oli viga.Nimelt tasuks selline uhkus karvaste vvillade ketramisel selga vedada.Ohkad kõvamini ja oledki karvadest vaba.Elamine on nagunii kõrbetormile sarnane...
Kedrates vana vokiga tabad ennast hästi ühtlaselt hingamas ja katsud rütmi säilitada, asi, mille üle vist uue , käikudega vokiomanukd mõtlema ei pea.Samas on see vana vokk nii käepärane, et ei sunni ka uue üle veel mõtteid mõlgutama.


Ja kuna mul lambavilla kohe üldse ei olnud, siis olen selle kohapealt üks õnnelik inimne, et marsid lihtsalt karjamaale, püüad lamba kinni(mis on kõige raskem) ja pügadki endale lambatäe villa .Pildil on kaks Rootsi peenvillast, peale tänast pügamist.Järjekordselt pean hea sõnaga seda lambatõugu kiitma(Üllet ikka ka ,ole sa tänatud), sest nende pügamine on tõeliselt kukepea ja meelelahutus.Miks?Sest inimesed on aretuse käigus näinud vaeva selle nimel, et mittekasutusse minevast villast(kõhualune, jalad) oleks võimalik suht kiiresti vabaneda.Kõht on hõreda villaga , jalgade ümber on palju ilma karvadeta ala.Ühesõnaga, enne kui higi tekkima hakkas, oli mul kaks lammast pügatud.Vill ise imepehme.
Ja siit edasi tuleb villapesu.Aga sellest järgmine kord...