Teisipäev, 30. november 2010

Veel ühed koeravillased kindad

Koeravillaks pikakarvaline chow, lammas valge peenvillane.Lilledes kasutasin landseeri villa ja ka angoora küülikut, eks nad tule kandes vaikselt oma ilus välja.Kindad on kootud nr. 7 käele.
Riputasin pliidi kohale mõlemad pestud kindapaarid kuivama, lootes, et ehk päkapikk toob mõne kommi sisse, aga võta näpust, põle seda päkapikku kuskil.Masu on ilmselt nendelgi.Eile just mõtlesin, et millal viimati sai salaja hiilitud laste tuppa ja sussi sisse komm poetatud...oeh, NII ammu.Kahju, ilusad ajad on, kui lapsed väiksed :)

Esmaspäev, 29. november 2010

Hüppeliigese soojendajad


Ma ei taha eriti jalgadele koeravillast kaitmeid kududa, sest lõngakulu tundub küll silmale väike, aga ometi pole ta seda mitte.Inimese põlve ümber läheb teist samuti omajagu.Peab hakkama oma teed otsima, kuidas teha koera või angoora villast jäsemete soojendajaid.Ka seljahaigetele olen kudunud seljavöösid.
Ilmselt tuleb kas telgedel kududa või viltida.Antud jalakaitsmetele panin nööbid,samas võib ka lõnga põmida, umbes nagu ketsidel on paelad peal :)
Lõng on kahe koera lõng, tiibeti mastif vaheldumisi saksa lambakoeraga, kootud parempidi koes, nii tekib kudumile ka venivus.

Pühapäev, 28. november 2010

Koeravillast kindad.

Külmaks on läinud ja mis saab olla veel soojemat, kui ühed ehtsad koeravillast kootud kindad...Tükk aega möödas viimaste kinnaste kudumisest, aga see on nagu jalgratta sõit, mis meelest ei lähe.
Kliendi soov on beezid kindad, aga.....mulle tundub küll, et enamik Eestis karvu ajavatest koertest on hallid ja mustad (hundid, mis muud :))).Isegi valge on suhteliselt defitsiit.Proovisin võimalikult heledaks saada, aga selle koeravillast lõngaga on see lugu, et lõpptulemuse saad teada siis, kui lõngad pestud.Nii ei jäänudki need kindad nii heledad, kui ma ise plaanisin.Hästi koerased on nad aga küll, käele nr. 7.Välja tulid siis sellised :
Kui tellijale ei sobi, tulevad ilmselt küüliku näitusele 04. dets. Rõugesse kaasa.
Ja ühed kätised ka, tumedamast koeravilla lõngast, valge on angoora lõng.Kätised kudusin 2#1 soonikus, randme peal on väike pits, mis kahjuks sellest tumedast lõngast välja ei paista.

Reede, 26. november 2010

Sokilõngad

"Lumi on maas ja kolm hanepoega õue ei saa "....ehk õige aeg on asuda sokilõngade kallale.Lõngad on kedratud mitmest koeravillast kokku, maalammast ka toeks ikka juurde.Tegin nad natuke jämedamad, sest ma ise käin nagu pätajalg, kaloss paksu soki otsas ja sealt ei hammusta ükski pakane läbi.Sellist lõnga võiks kududa lambavillast lõngaga kahasse, sokk jääb tugevam ja peab kauem vastu. 

Kolmapäev, 24. november 2010

Landseer lõngana.

Veel üks minu lemmikutest ja lisaks veel ka kohtumine "vana sõbraga", ehk olen juba korra selle toreda koera villast lõnga teinud.Mis rõõmustab südant, on see, et minu "pedagoogiline ajupesu" kannab vaikselt vilja ja villakott sisaldab kvaliteetset villa :)Sellest johtuvalt on ka lõng ise kvaliteetsem.
Landseeri villas on sees omapärane  terashall karvatoon, sellist tahmatuhkatriinu värvi :)
Kuna villakiud on pikad, siis peale teatud aega kudumi kandmist tekib selline ca 1 cm pikkune udememets, mis näeb tõeliselt kuninglik välja :)
Pildil viis vihti üheks kokku keeratud.

Teisipäev, 23. november 2010

Keeshond-üks võrratu villakoer.

Keshond-pildi järgi selline  "Eesti keskmine" koerake.Aga....asi muutub muinasjutuks, kui hakata villa  lõngaks tegema.Villakus on küll sellist lühikest karva sees, mis tuleks tegelikut kohe välja rookida ja villa korjub suhteliselt aeglaselt, kuid lõppresultaat väärib küünlaid.Selle koera vill oli ka üks esimeste seas minu koeravillalõnga tegija teel, ära seda unustada aga polnud võimalik, kuna omaniku lahkel loal jäi ka mulle tutsakas villa lõnga jaoks.Kudusin  pahaaimamatult mütsi ja siis ilmsnes lõplik tõde.Ehk sain mütsi, mis on üleni õrnas udemes ja ei torgi ka üldse.Mis veel tähelepanuväärne, siis kudusin selle mütsi puhtast koeravillast, sellest lähtuvalt oleks pidanud kudum minema kandmise peale vilti ja kaotama elastsuse.Kuid, ei midagi sellist, müts on nagu eile kootud.Kogu selle pika ajaloo peale, oli minu rõõm väga suur, kui selle koera vill uuesti minuni jõudis, nüüd olen ka mina ketraja teel arenenud ja seda suurem oli nauding kedrata :)
Müts, millest räägin on selline

Angoorast ja papaiast.

Selline näeb välja ca poole aastane, meil sündinud, küülikupoiss nimega TIKU.Pügamise aeg on tal juba möödas, aga plaan on minna temaga küüliku näitusele.Sellepärast peab vennike natke kannatama.Et tal aga villablokki ei tekiks, siis suundusin täna Rimisse papaia otsingule, sest just nimelt sellist puuvilja peavad nad ennetuseks saama.Kuna mul polnud õrna aimu ka, milline see "jurakas" välja näeb, siis võtsin müüal kitli sabast kinni ja üllatuseks , peale teise müüa küsitlust, suundusime õige vilja poole.Kilohind pani natuke pead kratsima....aga ju siis aadel peabki kallist asja sööma ja nii ränndaski 85 eek/kg roheline pallike korvi.Sinna järgi ka ananass, sest ka viimast on neil mingite ensüümide jaoks vaja.Papaia ise nägi välja selline
Pean märkima, et puuvilja maitstes ei saanud ma küll aru, miks ta nii kallis on...:)Ei midagi erilist.Jääb vaid loota, et küülik hindab mu ponnistusi.

Esmaspäev, 22. november 2010

Tiibeti mastifi lõngavarjatsioonid

Mardilaadal tuli lõngasooviga üks vanaema ligi, et tema lapselaps on pideva köhaga hädas.Olid kudunud lambavillast vesti aga tolku ei midagi.Kuna mul süda läheb haledaks, kuuldes sõna "haige", nii tegin ka selle vestilõnga väljaspoole pikka järjekorda ära.Lootavasti on vestist lapsele ka abi.Kaks vihti on siis ühtemoodi vestile mõeldud ja kolmas viht tegelikut kätiste lõngana tehtud.Kõik kolm karvased , koeralõngana tiibeti mastif enamasti ja lambavillana peenvill.
Tellimutööna valmis ka must tiibetlase villast lõnga.Pildilt pole kahjuks eriti aru saada, aga lõng on tõesti must.Ja väga mõnusalt pehme.Peenvillasena kasutasin musta peenvilla lamba villa.Teine koeravilla oli vist samuti tiibetlane(pead ei anna), millest oli plaanitud sokilõnga teha, aga ma tõesti ei tea, kas see on hea mõte, kuna lõng jääb nii siidjas ja pehme, et vaevlen kahtluse käes, sokilõngaks see vill ei sobi.Kui, siis ehk tudusokkideks.

Pühapäev, 21. november 2010

Hullumeelne aeg

Jäin täna voki taga mõtlema, et kui suure koguse villa ma olen siis oma teadliku elu jooksul(ca 2 aastat) ära kedranud.Lugesin siis enam-vähem kokku ja tundub nii , et a la 80 g vihtide arv küünib 350 tk ligidale.Kilodes siis umbes 30 kg valmislõnga.Enamus sellest koeravilla lõngad.Pole paha.:)
Voki taga tulevad üldse kummalised mõtted pähe, telekas tuli just saade puuetega inimeste tööhõivest ja just pimedatest inimestest.Panin silmad kinni, et kas on võimalik nt. pimedal kedrata ja mulle tundub, et saab küll.Näpud on tegelikult need, mis tunnetavad peost läbijooksvat villakogust...Ketrajad, proovige, igati hariv kogemus silmad kinni ketramine :)
Ja veel mõtlesin ühe intervjuu peale, kus vinguti, et pime ja külm ja vastik aeg...tunnen kaasa.Mulle just meeldib see sügise pimedus, sest varsti on valged ajad, paks lumi ehk tuleb maha ja jõuludeni on ka kiviga visata.Ja järgmine aasta on JÄNESE aasta!
Jänestega seoses, siis loomapidamist peaks alustama väiksest loomast suuremaks minnes.Minul oli esimeseks loomaks kaks hobust, siis lambad nüüd küülikud.Pahasti on see, et ma üritan vanast harjumuset ka küülikut hobuseportsu mõõtu  heinaga sööta.Aga hein on meil sel aastal super, nii roheline, nagu oleks herbaariumi vahelt võetud.Mis sa veel oskad tahta :), kui loomale on kvaliteetne ninaesine olemas.
Aga miks hullumeelne aeg, sest ketrust on palju...külmad tulekul, teadagi :)

Neljapäev, 18. november 2010

Sveitsi valge lambakoer

Lisaks lumivalgele, puhtale villale, oli mulle villakotti pandud sel korral ka üliarmas "tellimusleheke ", kus kenasti selle koera pilt, kelle vill see on ja kenasti ka välja kirjutatud, mida soovitakse.Lisaks veel telefonid...üks ühes taskus teine teises taskus :)No kas pole armas?
Koeravill ise igati kedratav, karvastruktuur oli kummaliselt kiuline,esmamulje katsudes selline kore, aga lõng tuli uhke.Kaks vihti on maalambaga ,kaks on peenvillaga.Esimene sokiks, teine kinnastele mõeldes.Juba praegu turritavad kenasti pikemad karvanääpsud lõngast välja ja võin juba ette aimata, millised need kantud käpikud hakkavad välja nägema, imelised.Ma pakuks lõnga nimeks "Jääkuninganna lõng",sest ta vävitoon on põhjamaiselt karge.
Teise lõngana on mul töös tiibeti mastifi villad.Küll võivad olla tõusiseselt need karvad erinevad....antud vill on imepehme, niiet tegu on lausa ketramisega, et ei tekiks tahtmist sinna lambapeenvilla rohkem lisada.Aga must lambavill sulas nagu või sinna sisse.Väike kadeduseuss närib, mõeldes milline pehmik võib see müts tulla...Pilt tuli kehvake, aga panen siiski.

Uus film -"Angoorade elust"

Lambakaamerast näeb nüüdsest uut filmi , sihikul on kolmekuused isased angoora küüliku kutsikad.Kes enne vaadanud pole, siis juhised Lambakaamera postituse alt :)
Kena filmi vaatamist!

Kolmapäev, 17. november 2010

Kuningas on surnud, elagu kuningas!

Pealkiri ajendatuna Mardilaadast, selle aasta oma seljatatud, järgmine aasta ehk jälle.Uudiste reporterile jäin ka "näppu", tema tehtud pilt ilutseb  blogi postituse päises :)
Üldiselt jäin väga rahule, imehea õhkokond, palju kenasid inimesi, kes viitsisid minu pikka tiraadi koeravilla teemal kuulata ja kõige suurem heameel selle üle, et ostjaskonna moodustas hoopis meie oma inimene, mitte turist.Mõni müts jäi müümata, väikseks jäid ja ka mõni sall ootab uut omanikku, aga üldjoontes tulin laadalt kerge kotiga tagasi.Oleks vaid rohkem müüa olnud, esimene kord ei osanud lihtsalt planeerida.Ja kõige suurema komplimendi osaliseks sain wc-e järjekorras, kui küsides naaberboksi müüa käest, et ega ma liiga ei jahvata, selle peale öeldi, et nii armas on kuulata südamest tulevat , mitte müügijuttu.Vot siis.Ma ise hindan Nimega toodet , ehk Selle villast sall ja Tema villast müts, kuidagi turvaline tunne on, kui tead, millega tegu ja ei osta Kellegi Anonüümse lamba villast mütsi näiteks, tundub, et ma pole siis ainuke, kellele see loogika veel meeldib :)

Laupäev, 6. november 2010

Mardilaada ootel.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis kevadel ei suutnud korrektselt EI öelda ja nüüd kisub sinnapoole, et me Üllega aka Vanaolevi taluga koos , sehkendame Mardilaadal.Mida ma seal teha plaanin?Võtan kaasa ehtsa angoora küüliku poisi TAKU ja pügan ning ketran angoora vokillõngaks.Usun, et see peaks põnev olema :)Müügiks läheb natuke peenvilla lõnga, vabriku koeravilla lõnga ka minu vokilõngast tehtud koeravillast kudumid.Kõik, kes te siin usinalt minu blogi loete ,olete teretulnud ka meite boksi :),hoidke meile pöialt ikka ka.
Normaalse inimesena peaksin praegu ketrama, ketrama, ketrama ja kuduma veel viimast võtma enne laata , aga.....ka koeravilla teenustööd tahavad tegemist, kuidas sa nemadki minema saadad.Nii valmis mul hiljuti samojeedi ja malamuudi koeravillast lõng.Iga kord, kui ma samojeedi villa ketran, mõtlen, et pagan küll, oleks pidanud endale ka ikka samojeedi võtma.Ja siis tuleb Jassu oma niiskete silmadega, paneb pea sülle ja noh....ju peab siis hoopis nii olema.Lõng ise selline:
Ja veel tegin Berni Alpikoera villast lõnga, lisasin heledamat lambavilla ja natuke titeangoorat, sest üldtoon kippus selline sünge jääma

Lisaks kõigele on käes aeg, kus angoora titekad tuleb nummerdada, pügada, panna omaette puuridesse, jällegi aeg, mis kulub halastamatult minu kahjuks.
Ja kuna mul osteti ära suurem osa lambaid , ehk koju põlegi teisi suurt enam jäänud, siis kaks jäära jäi ikkagi alles.Nende saatus tundus tavaliselt oinapärane, kuni...eile tekkis ühele jäärale läbi soovituse huviline.Mida veel saab paremat olla, kui loomake pääseb elusloomaks edasi.Nii me käed lõimegi ja olime kolmekesi õnnelikud.Jäär oli ise imevahva ja kahju oleks teda potti olnud saata

Kolmapäev, 3. november 2010

Mida võiks teada koeravillast.


Alustuseks seda, et igasugusest koeravillast, mes vähegi karvane, saab teha koeravillalõnga. Aga...kas see ka otstarbekas on.Kuna töö on tellija materjalist, siis võiks iga koeraomanik kriitilise pilguga vaadata enda lemmiku villakasuka üle.Kui sealt turritab vastu metssea moodi ohtralt pealiskarvu, siis ei ole raske arvata, milline see lõng ise välja hakkab nägema.Mis ei tähenda seda, et lõng peaks jääma tegemata, lihtsalt vaimne väärtus , et tegu on "minu kutsu villast lõngaga" on suurem, kui lõnga enese "väärtus".Ja kui endal tõesti ei ole koeravilla, siis alati võib küsida naabritädi käest (kes ise enda Muki villaga midagi ei tee, ometi ei raatsi ta seda ka minema visata, vaid säilitab püha härdameelsusega sinnamaani, kust algab lause, et "vana täinahka läheb ka 7 aasta pärast vaja" -ja nii antaksegi vill sellele,  kes märkab küsida :))
Kui tekib mõte enda koeravillast lõnga lasta teha, siis võiks koeravilla kogumist alustada sellest, et kammitav vill saadakse puhtalt, pestud koeralt.Kui see ei ole võimalik, siis väga määrdunud , märja koera parfüümi moodi villa võiks siiski ise eelnevalt puhtaks pesta.Selleks tuleb lasta kaussi leiget vett ja lisada Orto Villašampooni.Valgete koeravillade pesuks olen ma kasutanud ka valgendava toimega koeravillašampooni.Aga seda siis pigem sellise pikalt villakotis seisnud ja kollakaks tõmbunud villade puhul.
Edasi jätta see villakauss umbes 1 tunniks seisma ja siis vajutada kätega vaikselt vill kausis läbi.Loputada ja katsuda ta ära kuivatada, aegajalt segades ja õhku andes.Kui aga vill on puhas, enamasti nii ka on, siis pole mõtet enne kedrust teda pesta, vaid ketraja annab juba puhta lõnga tagasi.Olen täheldanud seda, et osade koerte vill lausa vajab enne ketramist pesemist,mitte niivõrd mustuse seisukohalt, vaid kedrus jääb parem.
Nüüd kammimisest.Koeravilla korjaja on reeglina ääretult kokkuhoidlik ja igasugune koeravill on kulla kaaluga.Tehke omale asi lihtsamaks, et poleks vaja stressata villa minema viskamise pärast ja korjake villa kahte eraldi kotti.Ühte siis pehme, hea pikkusega alusvill ja teise alla 1 cm pikkunelühike jalgade, kõhualune vill, ning karm pealisvill.Nii ei ole vaja ketrajal villa kuhja ümber rasket sorteerimis tööd teha.Ja raske on ka hiljem neid lühikesi tükke sealt suurest villakuhjast kätte saada.Sorteerimist aitab hõlbustada see, kui te peale lühikese villa asukoha kammimist puhastate kammi õigesse kotti tühjaks.ja pultsakad võiks halastamatult minema visata, kui teil just mingit head äriplaani pole, kuhu neid kasutada :).
Puhast koeravilla lõnga on smuti võimalik teha, tuleb aga endale selgeks teha, kus ja mis otstarbeks teda kasutada.Miks?Sest puhas koeravill on alguses imeline, aga aja möödudes kipub ta kudumis intensiivse kasutuse korral katkema.Lisaks läheb puhtast villast kudum suhteliselt kiiresti vildi moodi ja kaotab oma esialgse elastsuse.Aga nagu alati ,erand kinnitab reeglit...minul on ca 2 aastat kasutusel keeshondi koera puhtast koeravillast kootud müts ja ei näita ta veel mingeid märke vilditumisest, vaid karvad hõljuva merevetika moodi uhkelt mul mütsi sees püsti.teine müts on mul samojeedi puhtast koeravillast ja tulemus on sutsukene viletasam, ometi täeiesti kantav.Niiet, enne suure koguse puhta lõnga tegemist, tasuks proovida, nt. randmepaela kandes, kuidas teie koera puhas vill käitub.
Kummailne on ka erinevate koeravillade segunemise võime erineva lambavillaga.Võib juhtuda nii, et sa ei saagi aru, et tegu on kahest villast kedratud lõngaga, samas ei pruugi mõni üldse seguneda.Segada on vaja aga vahel lausa mitut tüüpi villa, tumeda koeravilla (nt. tiibeti mastifi villa) "elustamiseks" on hea lisada valget koeravilla, pruuni lammas jne..ning elutu tume lõng lööb särama :))

Minu käest on palju küsitud, et milline on kõig parem koeravill.Absoluutset tõde pole olemas ja õnneks on veel paljude tõugude vill veel proovimata, aga minu vaieldamatu lemmik on täna :
Keeshondi tõugu kutsu vill.Kudum jääb õhuline, kohati ulmeline ja võin kinnitada, et kudum ei näpista.

Teine lemmik on Samojeedi tõugu koer.Tema villa omadused on suhteliselt tõusiseselt sarnased, kui ehk tekivad vahed steriliseeritud koerte villades ja nagu ma aru sain, siis osadel loetatakse villa kiu liiga pikka olekut tõuveaks, aga lõngaks teha on selline vill suurepärane.Luxsuslik on muidugi ka tema lumivalge värvus.

Ja ei saa märkimata jätta Landseeri koeri.Kutsikavill on neil eriliselt kaunis ja pehme.Mis tõstab selle koera villa väärtust minu silmas, on värvivarjatsioonid karvadel.Ehk valgest...terashallini, mida saab kenaks varjunditega lõngaks kedrata.Landseeri puhtast lõngast kootud vest kaalus 140 grammi ja nägi imeline välja.

Tiibeti mastifil olen mina näinud seinast seina villa.Mõne villak on hästi raske moega ja ka lõngas vajub ta nagu maha ja ei anna sellist kohevat, õhulist effekti.Ja ma olen näinud ka ilmeliselt kerget, pika kiuga villa, mis jääb lõngana lihtsalt imeline.

Bernhardiini vill on hea, sooja beezi tooniga.Kui kasutada sinna lõnga sisse veel musta tooni, siis saab kena tulemuse.Olenavalt isendist,aga osadel lõngadel jäi minul bernakoeralõng kerge koeraparfüümine :))

Malamuut põhajarahvaste koerana, siis tema vill on sellepoolet põnev, et peale pesu muutub kohevaks ja kududes täidab ilmselt kõik kudumissilmad vahed kenasti ära :)Soojad sokid , kindad on garanteeritud.
katsun neid lõngatutvustusi jõudumööda täiendada, oleks pidanud sellega varem peale hakkama, aga blogimine polnud siis veel "moes".

Mõned müüdid ka koeravilla kohta,
Märg koeravillane müts haiseb-ei haise ikka küll.
Puhast koeravill pole võimalik kedrata-on küll võimalik, pika villaga koeravill peab olema ja õiget asja peab sellisest lõngast kuduma.
Ja kui paljalt 10 % koeravillast kudum juba ravib, siis ka 100 koeravilla toode teeb terveks?:))
Kokkuvõtvalt, siis ääretult põnev on see koeravilla maailm!