Lambad paljaks

Ma ei tea, aga maal toimetades ei tule jututeemadest puudust ja nii ma muudki arhiveerin enda tegemisi siin.Eelmine nädal oli töiselt raske , pikad sõidud võtavad omamoodi energiat, teades, et mul on pügada hetkel vaid üks küülik, siis mõtlesin, et nädalavahetusel võiks seanahka vedada :).Kudumiskursus jäi ka ära ja...Aga kuna loll pea on kere nuhtluseks, siis tärkas hommikul mõte, et mis oleks, kui pügaks lambad õige ära.Vill tokerdab kohati seljas ja selline tunne, et ega ta enam pikkust ei kasva.Mõeldud tehtud, saigi käia ring ümber lauda ja kuna ilm oli suhteliselt tuuline, siis kõige vaiksemaks kohaks osutus lauda uste vahel olev ala.Hea lambaid võtta ja ka tagasi vistata.Alljärgnev on hea näide, et nii ei pügata.Sest kõik endast lugu pidavad pügajad pügavad nii, et lammas pannakse istuma ja "käänatakse kael kahekorra".Miks mina nii ei tee, on põhjus lihtne, mul lihtsalt selg ei kannata allapoole küürutades pügada.Eelnevatest aastates veel selgelt meeles pügamisjärgselt ca nädal aega nina maale hästi ligidal käimist ja autosse istumine ja sealt välja ronimise ajaks võiks pileteid müüa.Nii ei jäänudki muud üle, kui leida endale sobilik viis ja selleks osutus laua peal pügamine.Miinuseks lamba lauale tõstmine ja üldiselt on hea, kui pügajal on ka assistent.Ühesõnaga, kui keegi veel seljahaige lambapidaja on, siis julgen sellist varjanti soovitada :)

Pildil meie jäärapoiss, kes on kaaluliselt ca 100 (kui mitte rohkem), hea asja juures see, et ega ta liigutada ei jaksa ja lebab nagu selili pandud kilpkonn.Seon kinni alumise poole jalad ja alusatan pügamist kõhust, mille villa minema viskan.Koos kõhuga teen puhtaks ka sabaaluse.

Edasi pügan tagajala ja esijala puhtaks ja hakkan liikuma sirgete tõmmetega tagant ettepoole

Siis pea üle laua serva rippu ja ka kael saab puhtaks

Nüüd selgrooni vill maha

Ja üks külg ongi puhas

Laua all on kast, kuhu vill sisse kukub

Kaela pügamiseks tuleb pead tõsta ja väänata natuke

Päris "inimese" nägu tuleb juba pähe

Ja siis teise poole jala ja loom keeratakse ringi

Jälle jalad puhtaks

Ilm oli null kraadiga ja nina oli mõnusalt punane ja tilkus nagu mahlakask...aga see ei seganud :)

Natuke veel...

Ja saabki pika lükkega külje puhtaks

Nüüd saab ennast mõnuga näkitseda.Ja hea kerge on olla :)

Nii said kogu meie lambakari täna paljaks.Villa hunnik oleks võinud olla poole suurem, aga ilmselt mõjutab tallede kasvatamine ka villa kasvu,ühesõnaga ,saak oli niru.Pesema veel ei hakanud, aga teen seda lähiajal, kui ilma lörtsita ilma lubab.
Ja õhtuks jäi magusroaks küülik...mida oli peale lambakarja lust pügada.

Kanad

Sellised tegelased jõudsid  täna meie koju .Pärit Äntu kanalast, käisin ise seal järgi, kuigi oleks vabalt võinud ka "kanaringilt nad osta.Tahtsin musti, aga need olid otsas.Üldse on vist mingi kanapaanika praegu .Tegelased on 4 kuud munenud.
Ja nii naljaks ,kui see ka pole, siis polegi nii lihtne see KANA ostmine,kui sa tead kanast vaid seda, et käib kahel jalal, on pikkade varvastega ja üldjuhul muneb.Ja isast lindu kutsutakse kukeks.Vähe küll, kas pole.Ma ei kiida heaks sellist looma võtmist, kui tausta uuring on puudulik või tegemata, aga inimene on nõrk....olen seda kanajuttu veeretanud, lugenud hea targa tädi Mauruse jutte tema kanadest ja unistanud .....aga mitte astunud samme ,et kanad ka reaalselt meiele jõuaks.Vist sai üks karikas viimase piisa ja tõuke andis ka kõne Äntu müüale, kes ütles, et "oh, me see nädal müüme ja siis on otsas".Hah, ütle nõuka aegsele inimesele, et miski asi hakkab otsa saama ja ta läheb lolliks.:))Siiski, uurisn nii Mauruse (ole sa tuhandest tänatud) ,kui ka foorumist ja hakkas vaikselt udune pilt ette tekkima, mis ja kuidas.Ehk Linnu talu müüb kohapealt aasta munenud kanu (1.50 eur tk), mulle geograafiliselt kauge ise järgi minna ja ei jõua ära oodata, millal nad enda ringe hakkavad tegema.Pealegi jäin mõtlema, et ma ei taha sellest aastasest munatoodangust ilma jääda.:).Kehtna mõis müüb ka kanu, 2 eur tk, ka munejad kanad aga rohkem ei tea, vist olid puurikanad.Äntu omad maksid 7.50 eur tk.Oleks võinud ka eraisikute käest osta, aga ma ei tunne ühtegi kasvatajat, leht on kuulutustest tühi.Ja tibusid ma tõesti ei julge osta (pole ise kodus ja mälu annab signaale, et nende kao protsent on nii suur), seega Silvia, vabandust, aga ma tõesti ei julge tibu kasvatada.
Võtsin Äntusse fotoka kaasa aga pidlistada polnud midagi, kanalasse ei lastud ja hoov oli "tradistsiooniliselt" lauakolu, rauakolu jne. täis, mis sa seal jäädvustad.Ja üks kana laip oli ka selja taga...nagu hiljem nägin, ise vel mõtlesin, et mis see valvekoer mind piidleb.Maksin kanad ära ja jäime ootama, kui eemalt tuli suur traktor, kanakastid peal...lahedad külamehed peal, näod nalja täis ja no muidu omamoodi :).Mis südame soojaks tegi, oli tõik, et kurtsin ausalt, et äkki ma saaks kasvõi pool kilo kanadele antavat jõusööta, mul kodus vaid terad ja äkki nad ei söögi minu sööki.Nii pakitigi ka natuke jahu kaasa, aitäh.Kuna me käisime ka Baltic Agros küülikutele lisa hankimas, veel üks tore firma,  kes lubab oma suurde lattu kaks eraisikut labidaga vehkima ja tüütama, siis kanad olid kastis oma elu  elanud selle 1h jooksul ja haisesid hullumööda.Kasti kaant kergitades ajas üks kaela õieli ja hingeldas nokk pärani, nagu tahaks öelda, et kui mind salongi ei võeta, kärvan kohe siia maha.Kihutasime otse koju ja kasti lauta tõstes vajus põhi laiali ja kaks kana potsatasid lauda ukse ette maha.No šokis nad olid, sest aitasin nad lauda vahekäiku ja seal nad seisid ja mõtlesid, et mida paganad ja kuhu kolkasse meid suurlinnast on ära toodud???Õhtuks oli see 10-nene punt leidnud omale magamisasemed vastavalt kana enda soovile, kolm tükki olid kolinud tühja küüliku puuri, kolm õõtsusid akna serva peal ja nemad pahandasid ka harjaga maha lükkamise peale kõige rohkem ning neli kana magasid põrandal, heinte peal nurgas.Paiguutasin nad siis minu moodu ringi ja...huvitav, mis kell nad ärkavad?Ja millal ma esimese muna saan?:))Igatahes talveks koome koeravillased kolme varbaga kana sokid kõigile jalga :)

Kevade mõtted

Ma pean hakkama fotoaparaati kaasas vedama, sest meie pisikse Eestimaa peal, on mida ka teistele näidata.Käisin töö pärast ühes lihaveise farmis ja seal oli parasjagu hull poegmise trall käsil, ütlen ausalt, "vana loomapidajana" ei jätnud selline tegevus mitte külmaks ...istusin ja vaatasin kuidas üks vaene noor mullikas muudkui punnitas ja punnitas, niiet jalad olid sirgus .Kannatasin ja lõpuks marssisin karjaku ligi, et "pole küll minu asi, aga" kas te teate, et teil seal üks hakkab poegima?Täiesti nõme oli muidugi linnavurlena targutama minna, aga ...tulid vaatasid üle ja naeratades teatasid, et oh, siin läheb aega.Misassja?????Olen enda lammastega nii harjunud, et kui juba pressimiseks läheb, siis on peagi tallekest oodata, aga näed, suured loomad ja ei käi need asjad nii kiiresti.Olen isegi ju vasikat aidanud välja sikutada, aga sellest on üle 20 aasta möödas ja mälu ei mäleta enam.Meist ta sinna poegima igatahes veel jäi.Ja kuna tegu oli poegimissuluga, siis jalutas seal üks nunnu-nunnu punane paari tunnine vasikas ringi, isver, vii või koju , kui ta nii väikseks vaid jääkski :).Kaineks tegi aga pulli nägemine, kes oli ikka megasuur, no kohe nii suur, et kaela vaadates sai selgeks, mida vanarahvas mõtles ütlusega "jäme, nagu härja kael".Ja targemaks sain ka, nimelt silmasin vetapteeki "valimsolekus" laua peal ja seleeni tundsin ära aga kui jutt läks antibiootikumi peale, siis peremees seletas lahkelt, et tema on pidanud nõu Maaülikooli kliinikumiga ja varasema Pen-Strepi asemel kasutab hoopis uuemat tüüpi antibiotsi (katsun selle nime ka siia leiutada), et vana pen-strep ei võtvat kõike enam nii hästi.Igatahes uuel rohul oli ka lamba pilt peal, uurin, mis meie vet sellest asjast arvab :).Elukool missugune.
Ja mingi hull kanade vaimustus on ka peal, küll ma olen seda mõtet siitpoolt ja sealtpoolt ära katsunud ajada, aga eks te varsti kuulete, kes peale jäi.Kuna see kanala jääb sinna vabariigi ossa, kust ma küülikutele lisasööta käin hankimas, siis eks peagi näeb.
Kudumismasinaga olen ka saanud paremaks sõbraks ja enam ta selliseid tükke nagu mitteülesloomine, lõngasõlmed või kahtlased lingud, ei tee.Eile sain kätte pitskoe kudumise ühe varjandi ja ka kangaskude tuleb kuidagi nirult välja, aga hakkab looma juba.Parem käsi on valus, sellepärast hoidun ketramiset, ühte halli angoorat ikka meelerahu nimel veel vaikselt libistan vokile.
Ja et kõik ausalt ära rääkida, siis eile jooksin juba 7 km ringi ära, täna on küll jalalihased tunda, aga enesetunne on normaalne.Peale jooksmist kaob ka söögiisu ära ja kui ta tagasi hakkab tulema, on aeg magama minna.Kaal näitas esimest korda juba 72, 5, niiet ikka allapoole liigume :).Aga väsitab see kaalulangetamine küll ja vahepeal teeb kurjaks ka :)), või noh, natuke tigedamaks, kui ehk peaks olema :).
Ja seenmetega on nii, et kuu aega tagasi külvasin arbuusi potti, ei idane.Kaks nädalat tagasi külvasin sinna otsa kõrvitsa, ka ei idane.Tea, mis wärk sellega on.Eelmisel aastal istutasin kogemata arbuusi kasvuhoonesse, koos kurgiga, kuna ta reo oli lõpuks märkamatult ikkagi kasvama hakanud..tea, kas sel aastal juhtub sama???Või jah, selle aasta torm pakkis meite tudikese kasvuhoone lapikuks kokku, seega kevad algab meie peres suure ehitamisega.Loodetavasti :).
Ja üks mõttetera suvalise lambakasvataja poolt, et "lammas, kes elab maal, on Maalammas".Ülejäänud on eliitlambad.Vot nii.

Esimesed kahe lõngaga .

Kudumismasin on niipalju tuttavamaks saanud, et julgen teist rohkem proovida ja piinata.Pildil on perfokaardiga tehtud esimesed proovilapid.Koos mõningate vigadega, aga midagi pole parata, pigem on vist nii,kui vigu ei tee, ei õpi ka.Võimalusi on päris palju ja et neid kõiki läbi proovida, peab varuma suure kotitäie kannatust ja visadust.Koon praegu villase lõngaga, millest kahju pole.Kui ma mõtlen, millist pusimist nõuaks ülaltoodud mustri käsitsi kudumine, siis ...appi.Samas, kui tahta sokile sellist mustrit, peab leppima õmblusega, niiet pole head ilma halvata.Kahte tüüpi koed jäid mul koolitusel kummitama,need sobiks minu lõngategija profiiliga kõige paremini,aga ma ei suutnud neid kodus järgi teha, seda nii ajalises kui vaimses  mõttes, õnneks on võimalik seda järgmisel korral küsida.Kokkuvõtvalt, jube põnev on, mul juba väiksed mõtted lippavad, mida teha, kui vaid kere ka järgi jõuaks :)
Ja veel üks põnev kude, Tukkude.Ühe lõngaga ja näeb välja nahu vahvel...ma olen lausa armunud :)

Pildilt ei paista välja, aga need koed on jube vahvalt mahulised :)
Beez lõng vabriku akrüül, helehall angoora, tumehall koeralõng.

Njuufa lõng

Pildilt nagu ei saa arugi, aga paras lõnga maraton see oli, ehk eilsega lõpetasin 2,5 kg njuufa lõnga teo.Kilo läks enne juba omaniku kätte.
Nüüd saan hakata mõtlema kudumismasinale ja angoora lõngale, milleni ma viimasel ajal üldse pole jõudnud.

Hakka või kanapidajaks.

Tahad sa seda või mitte, aga isegi, kui sind poliitika üldse ei huvita ja kui uudiseid ka ei loeks (nii põhimõtteliselt), siis ega see jaanalinnu kombel pea liiva sisse peitmine vist ikka ei aita ka.Elu ise trügib sulle uksest ja aknast sisse ja ei jää muud üle, kui nentida, et nii ongi, kus ma varem olin.Eile Prismas itsitasin, et näe, keegi on munad kõik ära ostnud! Järgi olid vaid hiigelmunad.Aga jee see sellest siis oli, miskine munakriis on vist tulemas, kui lugeda uudiseid.Saksamaa eesrindlik ja rikas maa lõi läbi  kanade eluolu pudutavad direktiivid.Iseenesest tänuväärt ettevõtmine, kui kanade elu paremaks läheks, aga kui see hinnatõus tuleb tõesti 20-30 %, siis äkki peaks hakkama mõtlema tõesti enda kodus peetavate kaagutajate peale....Ilmselt need nutikamad on omale juba ostnud kokku eluskanad, keda siis topeltkasuga maha müüa?Ja kui siit edasi aretatada mõtet, et kartul on omast käest, lamba ja küüliku liha ka, lisaks köögiviljad, tomatid, õunad....kanadelt tuleks muna ja miskine piimaallikas peaks ka olema (eh, selle tilga vist saab ka maalt ikka kätte veel), siis hakkab tasapisi meil koju jõudma naturaalmajandus.Eelmisel nädalavahetusel sain heinapaki eest kuningliku kingitusena kaks purki mett, seega suhkru probleem on ka lahendatud.Rääkimata siis lõngast ja kudumitest,lambanahkadest, et mida vaja oleks on teravili ja vorst leiva peale?:)))Ja nafta muidugi, sellega on küll peavalu.Igatahes jäin selle heietamise peale mõtlema, et küll see tänapäeva inimene on teinud ennast abituks, sest praktiliselt kõike ostame poest.
Kumb siis oli enne, kas muna või kana? Või hoopis eurodirektiiv?Ja ilma milleta hakkama ise ei saa....

Nõrk on see inimene ikka küll.

Siiani olen kenasti dieeditanud...ei, pigem kontrollinud, mida ja millal, poest väljunud õigete asjadega , kuniks...selgus tõsiasi, et koduses külmikus olev Pagaripoiste kohupiimatort osutus minust tugevamaks.Nimelt sai mul noorem laps aasta vanemaks ja selle puhul siis ka tort ja muu külmikus.Halbade asjade kokkulangevus oli veel see, et eelmisel päeval jäi lõuna supi peale ja järgmisel päeval tundsin, et kõht pole tühi ja valisin jälle lõunaks supi ning ega see tagajärg ei jäänud tulemata.Õhtuks olin nagu hunt näljane ja sõin ja sõin ja lõpetasin tordiga takkaotsa.Järeldus, söömata jätmine oli totaalne viga.Nüüd vaevavad süümekad ja tuleb edasi elada .Aga, kus häda kõige suurem seal abi ka kõige lähemal, onju.Täna käis hea naabrinaine kartuleid võtmas ja no naiste jutud viivad teadagi kuhu...pole vist maailmas naist, kellel midagi kuskilt liiast poleks ja nii me siis seisimegi kaks vandenõulast, et hakkame koos jooksma.Vaim on teadagi nõrk ja mis saab veel parem olla, kui sul keegi kõrval joostes aitab ähkida ja soiguda, kui deem raske see jooksmine ikka on :)paha lugu muidugi selles, et  teed on lumisellt märjad, porised ja ma ei ei teagi, kas kannatab jooksta.Kuni külmetas, sain veel jooksta, valisin uue tee, sest vana ring on sügava lume all veel.Uue raja ääres on aga kaks rotveilerit ja lahtine vana tori ruun.Viimane mõõdab mind iga kord pika pilguga ja teeb paar sammu tee poole, aga ligemale ei tule.Vist ei viitsi.Täna ei jooksnud, sest kõndimist oli linnas palju ja sammulugeja näitas 6500 sammu.Peab õppima väljas söömas käies peatama toidujagaja kätt, et aitäh, aitab küll.Kuigi makstud on täie eest.Sellega peab veel harjuma, aga juba edeneb vaikselt.Ja veel proovisin täna uusi pükse jalga, vanad seisavad ausõna ja puusanuki otsas ja üsna tüütu on neid kogu aeg ülepoole sikutada (rihma ma ka ei kannata), proovisin ja proovisin ning otsustasin, et ei, uued püksid ostan kuu aja pärast, ehk siis on number veel väiksem.

Piimkokteil

Küll see piimapulbrist lurr on ikka hea.Kohe nii hea, et häbenemata tehakse lutipudel Orvukese piimast tühjaks.Tegu siis meie selle aasta esimese rootslase tallega :)

Beez koeravillast lõng

Põhiosa koeravillast moodustab leonberger.Ja natuke peenvillast ikka ka :)70 grammi.Tellitud.

Moorits ja Dili kolisid lahku.

Eile töölt tulles sadas paksu lund, no lahe, päris märtsile omane ilm kohe.Sõin kõhu täis ja teadsin, mis ees ootab, ehk 5 küülikut on pügada vaja. Siis veel paar ja tekib väikene paus vahele, enne kui see suur ports jälle omale villa selga kasvatab.Uskumatu, kui kiiresti võib see kolm kuud mööduda.
Aga ebameeldiva üllatuse osaliseks sain eile  küll.Ma küll olin enne ka täheldanud, et asi pole päris õige, aga täna Dilit puuris välja võttes selgus tõsiasi, et koos neid kahte "vennakesest seltsimeest" pidada ei ole tark tegu.Ilmselt on nad vaba aega sisutanud omal moel, ei hakka siin detailidesse laskuma, aga Dili selg on kolmanda pügamise ajaks totaalselt viltis.Ja Mooritsal taga käppade siseküljed.Nii juhtub, kui sul keegi ilmselt seljas käib lõbutsemas.Pügamisaeg kahekordistus, sest käärid lihtsalt ei mahtunud vahele, rääkimata minu lõhki tõmmatud kätest, sest ka küülikul saab üks kord kannatus otsa.Või sai minu oma enne otsa, mine võta kinni..Peale pügamist läks Dili kõrvalpuuri, saavad nii ka jutud aetud.Aitab sellest kludistamisest küll.
Lota ja Mona Lisa olid aga superpika , tiheda ja lokkis villaga..eks pea ennast vist kiitma,vaikelt hakkab asi nägema välja aretuse moodi,  ka kaal oli ilus.Hall poiss oli natuke väiksem, aga sööb ka reo vähem, ei aita miski.
Meie Öör on aga hakanud kaera sööma .Toon ta , kui aega saan, ikka tuppa, kuid see elukas on toas nii ära kodunenud, et tükk tegu on temaga.Hüppab hopsti minu kõrvale diivanile, viskab ränts mulle külje äärde pikali magama, nuiab pirni tükki, sikutab poisi käest leiva tükki ja kui toas palavaks läheb, kerib koridori diivanile magama.

Hall koeravillast müts

Tegin kudumismasina jaoks lõnga aga masin keeldus seda kudumast, nii ei jäänudki muud targemat teha, kui kududa üks müts vahelduseks.Ma olen ikka üks mütsikudujainimene, sest tõelist naudingut see tegevus pakub.Valged mummud on angoora lõngast, ülejäänu on collie vill ja peenvill kirjuna kedratud.Vokilõng ja käsitsi kootud.
Müts läheb müüginurka ja maksab 26 eur.

Newfoundlandist kampsuni lõng.

Newfonlandi koeravillast kampsuni lõng.Heledam viht on  sorteerimise tulemus ja kedratud valgetest karvadest..Edasine oli ühtane hall.Mis ma oskan iseloomustuseks öelda, üks väärt koeravill, mis ei vaja eriti sorteerimist ja mis jääb lõngana mõnusalt siidjalt pehme.Okas, mis kandmisega kampsuni pinnale õõtsuma jääb, on suure tõenäosuga vägev.

Portreed.

Täna käisin fotoaparaadiga ringi , klõpustasin seda, mis silmale rõõmu tegi.Kuna kaks halli küüliku türukut tulevad lähipäevil pügamisele, pildistasin neidki, sest väga mõnusateks hallideks angoora tüdrukuteks on nad kasvanud :)

Kaks maalamba piigat ema tagant piilumas.

Peenvillane tüdruk

Viimane peenvillane poiss, kes täna üksikuks jäämisele on saanud kogu piima endale ja kasvus on ta esimestele kolmikultele peaaegu järgi jõudnud.sellist väge omab lambapiim.Hästi kõrge jalaga ka teine :)

Must peenvillane tüdruk ja ees lutipoiss, kes on kasvult teistest maha jäänud.

Maalamba tüdruk ema togimas.

Kõik on mõtlemises kinni.

Ma pole ammu kaalulangetamisest kirjutanud.Mis ei tähenda, et ma sellega ei tegeleks.Pikem paus oli küll suusatamisega vahele jäänud, sest külm tegi tervisele liiga ja üldse, lihtsalt jaksu ei olnud enam õhtuti suusatama minna.Ilmselt organism hakkas sellele koormusele vastu.Täna panime siiski suusad alla ja tegime koos küljeluuga  50 min. ringi.Päris mõnus oli, lumi on muutunud nii kõvaks, et läbi lume ei vaju ja sai mööda põldu ja karjamaad tuhiseda.Eile just ohkasin, et sellele talvel polegi meil resideeruvat kitsekarja näinud, kui voila, täna lippasid kitsed üle tee.Neljakesi olid.Vaesed loomad, sisse nad küll ei vaju, aga kuidas nad vaesekesed omale lumest magamisaseme puhtaks  kraabivad või süüa saavad.Ehk peavad kevadeni ikka kenasti vastu.
Aga pealkirjast, siis minu puhul on küll kõik mu sõltuvused ja halvad kombed mõtlemises kinni.Niikaua ,kuni ma ei suuda enda probleemile mõeldes kõrvalseisjaks hakata, ei ole mõtet üldse enda pahega võitlema hakata.Kunagi olin suitsetaja, kuniks tegin enda jaks kõik miinused ja plussid selgeks ja seisin nn. enda kõrval oma sellele "nõrgale minale" toeks,et ei libastuks.Ja kui raske on see endaga võtlemine ja argumentide kummutamine.Aga jagu ma sain ja nüüd juba mitu aastat suitsuvaba.Söögiga on raskem, sest päris nulltolerantsi siin ju rakendada ei saa.Päris söömata tuleks nagu mustlase hobune välja, eksole.Küll aga olen ma endale teinud osade toitainete suhtes keelud, mida ma ka järgin.Kõik viinerid, valmis pihvid , siis saiakesed, ka tavaline valge sai.Ka rasvane sealiha.Ja katsun päeval oma söögikorrad kätte saada ning õhtul, peale 18.30 ma enam eriti ei söö.Külla aga ei larbi vett sisse, vaid olen õhtuti võtnud viilu ananassi , porgandit või muud puuvilja.Ja nii on ka mõistusel lihtsam keeldu vastu võtta, et midagi ju ikkagi võib.Ja üks kõige suurem abimees on see reegel, et pool taldrikust on salat.Nii ei ahmi endale süsivesikuid sisse.Aga eks see harjumuse jõud on vägev ja ma heameelega teeksin kesköised võileiva pidusid edasi :).Kaal langeb vaikselt, ehk täna oli kaalu peal numbriks 74 kg.Tasa ja targu, muidugi tahaks seal 7 asemel näha 6, aga jäägem realistiks.Kergem on see elu küll, püksid kipuvad alla kukkuma.

Hall koeravilla lõng

Veel üks koeravillane lõng, 70 grammi.kedratud mitmest koeravillast kokku.Tellitud.

Grum ja Spica

Viimasel nädalal ma pole muud saanud teha, kui järjekindlalt küülikuid pügada.Kuna see asi kipub jääma hilisõhtusse, siis on need elukad juba "üles ärganud" ja eriliselt aktiivsed, mis ei ole hea pügaja tervisele, ehk käed on tänaseks rohkem lõhki kistud, kui  peaks.Ja tõsi on see, et mida rohkem küülikut nässerdad, seda vastikum on teda pügada.Vähemalt Grum tegi viimase küülikuna mul elu kibedaks.
Aga ülemisel pildil Spica.Vill on tal nagu oleks küülik Jõuluvana kombel korstnast läbi käinud küpsiseid ja piima joomas, noh, selline tahmane.Alt poolt tuleb varjnudiga valget ja villa otsad on tumedad.Tundub nii, et kasvades muutub ka villa värv.See oli esimene lõige, mis lõngaks kõlbab ja kohe, kui lõpetan oma kiired asjad, nii teen selle villa lõngaks, põnev on teada,milline tuleb.Loom ise ei ole kõige suuremat tüüpi, tundub nii, et osad ongi tüübilt väiksemad.
Teine väviline oli täna Grum.

Temast on kasvanud arestatav peletis, palju villa seljas , kõrvad karvased ja päkaalused ka, mis võiks vähem karvasemad olla.Üldse hakkab mul vaikselt tekkima pilt ette, milline on hea pügamise küülik ja millisega on mõtekas eputada, aga pügada pole ta mõistlik.Grumilt tuli imelist helehalli villa ja kasvult on ta Spicast suurem.Pildile oli neid järjekordselt vilets saada, tunduvad nagu 1,5 kilosed julgad.Ometi ei mahu nad juba sülle ära, et oleks pügamise ajal põlvepikendusi vaja :)
Grum "lahti tõmmatuna"

Ja eile/täna paaritasin Babe uue isase Ööriga ära.Poiss oli hirmus hakkamist täis ja võttis eest, tagant ja külje pealt, emasel olid eile igatahes oma mõtted veel peas, sest Babe heitis lausa selili (päris naljakas, ma pole näinud selili küülikut), no aga täna nad kludistasid natuke ja pärast mõmisesid mõlemad.Ehk siis ka tulemuslikult.
Lambauudistest niipalju, et meie kolm utetalle (must rootslane ja kaks maalamba talle) on broneeritud.:)

Draakoni aasta

Hakka või neid idamaiseid targutusi vägisi uskuma.Selles kontekstis, et jäärade jaoks see aasta igav igatahes ei ole.No tõesti.Ma ei tea, mis vägi on sellel aastal vedanud "aastakümneid varjusurmas ja täiesti kontaktitud vanad koolikaaslased lagedale.Tuleb neid nagu seeni peale vihma välja.Tüdrukutega ju see jama, et enamik mehele läinud ja "valenimed" omale võtnud ja selle vastu ei saa suur Googel ka mitte.Aitab vaid Facebook.Eile oligi lõpuks see päev kus meie osad kursuseõed saabusid külla.Nii vahva ja armas.Abivalmilt pakuti, et tulevad "maainimesele " talutöödes appi...ma ise itsitasin, et mis tööd neile õite siis pakkuda, eee... kui just, et jalutaksid äkki mu vana jäära juraka ära? On teine oma kitsas aedikus terve talve olnud....aga  olgu, nalja oleks kõvasti saanud, sest jäära jurakas on hetkel jubedas kaalus (ei hakka oletama, kui raske see mauk võib olla), ma kahtlustan, et kevadel viib ta meid kõiki kergele külaturneele  kaasa.Kes teda reod jõuab kinni hoida.Nu ja jäi see mõte siis niisama itsituseks.

Ja nagu ikka, ise oled puruvana, teised lähevad aina nooremaks :)
Aga igavusest rääkides, siis küülikute graafikut lehitsedes teadsin juba eelmine nädal, et peab leidama aja,siia lõngateo ja muu vahele, sest päris arvestatav ports elukaid on viimases villa valmiduses.Täna olin küll poolsurnud, aga nimekirja suutsin 6 võrra vähendada.15 on veel ootel.Postituse päises on meie näituse võitja Zeena enne pügamist.Kui ma siiani arvasin, et mul on üks ülbik küüliklas, kes uriseb ja ülbitseb, siis täna selgus, et Zeenale on ka näituselt saadud rosett pähe hakanud, sest pügamise lõpuks kippus ta lausa urisema mu peale, mis oli midagi uut.Täitsa totakas.Ja Jete käest sain hammustada.Konkreetselt ja õrnalt.Aga tehti selgeks, et sealt ei hoia.No olgu.
Lõngateoga on ka kuidagi ajaga kitsas käes, täna lõpetasin angoora ja koeravilla lõnga.Saab ehk üks inimene "õnnelikuks.

Ja lambatallede pilte käisin ka täna tegemas, ehk lisan nad hiljem müügi nurka, aga panen praegu siis mõned, kes müügis on.Järgmisest nädalast hakkan tallesid broneerima, kes silma mõnele peale on visanud, siis tasuks selle kinni panemise peale mõelda.

Must peenvillane utetall.250 eur BROBEERITUD

Kolm ilma märgisteta pruuni rootsi peenvillast jäära, looma hind 12o eur

Veel üks rootsi peenvillase jäär, hind 120 eur

Ja kaks maalamba ja rootsi peenvilla ristand utetalle, hind 90 eur loom MÕLEMAD BRONEERITUD

Ja siit maalt sai fotokas tühjaks :).Mina ka.Olge mõnusad, külvake seemneid kasti ,sest varsti on kevad :), sättige nina päikese poole, sest tedretähnid on sellel aastal moes ja tundke elust rõõmu!

Veel kord Lambakaamerast

Kuna Maalehes on see blogi ja kaamera aadress üleval ja paljud tuttavad on kurtnud, et ei näelambakaamerat, siis kordan veel üle, kaks asja, mida peaks kontrollima

1. Kaamerat näeb ainult Internet Exploreriga ja tuleks vaadata, et...Run Acivex controls and pley-enabled 

.

Accaunt on lammas ja salasõna ei ole .

angoora lõngast müts

Kui seda aega vaid rohkem kuskilt annaks juurde venitada :), aga see on muidugi nõrk vabandus.Kuna ma tahan kudumiskursuselt maksimaalselt targaks saada (icc), siis olen pingutanud ketramise vahele ka kududa, sest tööd tehes tekib kohe küsimusi.Üks minu esmaseid huve on siiski viia angoora lõng kudumisse.Kes masinaga koovad ,need saavad rohkem aru, mis ma mõtlen.Ehk käsitsi kedratud lõng on vaja viia masinale "söömiskõlblikuks".Tups , karvane koht ja jäme lõng ei lähe sealt masinast läbi mitte.Tundub, et ma enam aga päris esimese päeva õpipoiss lõnga tegemise alal ei ole, kui suutsin 100 % angoora villast lõnga mütsi valmis kududa.See annab lootust.Kudumisel tuli muidugi aps sisse, ehk see augu rida seal servas ei ole ettekavatsetud :)), vaid tuli ise.HM.Täna küsin, mis valesti läks.:)Müts näeb pildilt näeb välja nagu linane kotike, aga masin ei suuda seda angoora pehmust ära kaotada ja karvaudemed turritavad juba vaikselt mütsist välja.