Esmaspäev, 30. juuli 2012

Angooravillast sokid

Nüüd võib talvele vastu minna ja kui veel täpsemalt, siis kasvõi jääkarule külla.Juba koeravillast kootud sokid on soojad, aga angoora vastu ei saa ka kõige parem koeravill mitte.Kellel jalad kogu aeg külmetavad ja mitte ei taha sooja saada, siis võiks mõelda selliste sokkide peale.Voodisse ja teki alla nendega ei lähe,liiga palav hakkab :)
Lõng on kedratud tegelikult mitme värvilisest angoora villast, ma ei hakka siin peeneid värvinimesid panema, aga koosneb see lõng puhtast valgest, siis kriitjast valgest, beezist ja helehallist.Ootan põnevusega, kui sokid kandmisega karvaseks lähevad, milline kirju okas sinna sokile peale tuleb.Soki kand on aga kootud seekord "minu moodi", et mitte raamatu õpetue järgi.Nimelt võtan enne, kui asun 3 ja 4 vardaga soki lakka kuduma, 1 ja 2 vardalt selle laka jaoks kummalgilt vardalt kolm silma juurde, mitte ei koo sokilakka vaid 3 ja 4 varda silmadega.Miks? sest nii jääb sokikand külgedelt laiem.Kui kand on kahandataud ja küljesilmused ka vardale korjatud, siis olen koos silmade üleskorjamisega korajnud sinna laenatud silmade asemele kohe uued ja koon   ca 6 rida ilma kahandusteta.Edasi siis üle 3 rea kahandused.Sokk istub kuidagi paremini ka jalas.
Ja päevamõte tuli mulle kella 21.30 ajal, kui lambavilla pesu hakkas juba üle kopsu keerama, et ei jõua mina kõiki selle maise maailma töid ühe päevaga ära teha.:P. Ja ime siis, kui juba ei tea mitmes inimene, kes meie hoovi peale satub, kergitab  kulmu ja küsib imestunult, et "hm, te käite tööl ka selle puduloomanduse kõrvalt"???.No jah, paraku ei saa muud moodi :)
Teine päevamõte kõlas raadiost, et "juuni, juuli, august mööduvad sama kiiresti nagu reede, laupäev, pühapäev".Aamen.
Ja kui keegi oskab juhendada, kuidas tuua statistikana blogis välja erinevad riigid, kust blogi vaadatakse, oleksin tänulik.See on kohati väga põnev, osasid maid ei teagi ja üllatavalt palju on välismaalt sirvijaid :).

Ahvatlusele tuleb järgi anda, ehk...




....tänasest on meil veel 5 ilusat valgepealist tüdrukut juures.Küll nad on armsad ja küll on see looma ostmine üks mõnus tegevus :).Kui vähe on õnneks vaja...
Ehk kokkuvõtvalt 15 valgepealist ja mõned peenvillased (kelle lugemiseks läheb veel õnneks kahe käe sõrmi vaja) :).

Reede, 27. juuli 2012

Valgepealise vill

Tänasega tõmbasime joone alla heinateole, aitab, see ületab mõislikuse printsiibi juba.Eilsetest pakkidest lõikasime 15 tk lahti ja kuivatasime õhtuni.
Aga päeval võtsin sellest villalaadungist kaks kottitäit villa pessu ja suureks imestuseks läheb üle aasta seisnud vill kenasti lumivalgeks.Ilmselt on ta siis niipalju väherasvane?No pole seda kollakat alatooni ka mitte.Ja pildilt on näha kena villa säbrusus(tegu pesemata näidisega).Teine üllatus on see, et valgepealise (mis iganes veresus seal siis sees on, teksel, valgepealine jne) vill on nii paganama pehme, et kui paneks silmad kinni ja pisatks käe kotti, siis ei suudaks vahet teha, kumb neist peenvillane on.Uskuge või mitte.Ja tundub nii, et kõige õigem on selliste pehmete villade pesemiel esmalt lasta kuiv vill pesuriga prahist puhtaks ja siis likku.Oluliselt väiksem pesurikulu, kui ajada seda kübet sealt märjast villast välja.Ühesõnaga olen väga lootusrikas nende valgepealiste lambatittede üle ja Kairele ka pikk pai, sest oma osa nende lammaste võtmisel oli sinu blogis nähtud imeliselt suured ja valged lambad.
Aga üks kurb/rõõmus uudis ka, nimelt sõitsid täna minu kaks noort peenvilla tüdrukut uude koju, asi, milleks ma valmis polnud, aga kuna vastne omanik oli lambast hooliv inimene, siis saavad tüdrukud kena kodu ja tere tulemast villalambakasvatajate perre! Mingu neil hästi.Seega Liina, sinu poistele läksid pruudid teele, hoiame silma peal, mis sealt siis tuleb.Ja kui sellised ristandid ennast õigustavad, on ju ülilahe :)

Neljapäev, 26. juuli 2012

Augustis heina ei tehta

Vähemalt nii ma endale ükskord paar aastat tagasi tõotasin, kui kunagi algusaastatel üritasime augustikuises leitsakus heina kuivaks saada, siis kaste on tavaliselt juba nii võimas, et mitte ei taha see hein ära kuivada, rääkimata toiteväärtuse järsus kahanemises.Sõnadel on aga üks omapära, et neid tuleb vahel mõistlikuse piires ka süüa ja nii olen täna seisu ees, et mul vedeleb maas üks kena põllutäis heina :P.Miks?Sellele lihtsal proosalisel põhjusel, et meie loomapere täienes 10 kena valgepealise utetüdrukuga.Kelle ilmaletulekuga meie talllu ei osanud ma mitte heina tehes ja seda müües prognoosida.10 korda mõõda ja 1 kord lõika ei toimi, kui komistad millegi otsa ,mida sa oled pikalt omale tahtnud ja mille aeg saab kenasti küpseks.Aga heinategu läks kuni eilseni veel kuidagimoodi (sellele aastale kohaselt), kuni lõin eile kontoris keset kiiskavat päikselist päeva kogemata norra ilmateate lahti ja üllatuseks leidsin, et ups, hoovihma tõenäosus on tapvalt täpne.Kui see oleks meie Emhi lubatu, siis võiks sellise ilmateate peale vaid õlgu kehitada, sest nende prognoosid on nagu muinasjutud, kohati sajab, kohati paistab päike ja kui hästi läheb, on väljas suvi-kellele sellist umbluud küll vaja on? Aga norrakad panevad tõesti kella täpsusega täkkesse ja sonkisime veel õhtupoole käsitsi heina läbi, et ehk saab valmis pakkimiseks, no ei saanud ja kerge sabin tuli sinna mõnusalt otsa.Saaks selle portsu seal pakitud, siis ei peaks enam vihma peale mõtlema, ära hakkab väsitama.Austus nende suurtegijate suhtes, kes palju heina teevad ja ka palju muret tunnevad sellele aastal.
Aga lambatüdrukutest üritan mõni päev pilti teha, praegu on nad küll selliste "silmad suured" nägudega, appi inimene! Eile jõudsime koos küljeluuga järeldusele, et üldsuse närvide huvides hoiame nad laudas heina peal, kuni saabub mingisugunegi stabiilsus.Pealegi olid saanud talled portsu odrasegu, mis ei mõjunud nende seedimisele positiivselt ja võttis kõhu mässama.
Jäärad aga on leidnud meil oma seltskonna kanade juured, vana jäär magas hommikul nii sügavalt, et ehmatas lausa püsti, kui läksin mune võtma.Peaks need kanad sealt jäärade aedikust välja veeretama, sest esiteks on seal jube tülikas käia, kui sinuga 100 kilo liha tahab kulli mängida.Et jäär aga tige oleks, ka ei saa väita, pigem teeb ta enda elu jäärale omasel moel lõbusaks.
Jäärdest rääkides, siis sealt, kus uttesid ostsime, sattusime pikemasse jutuhoogu (nagu kaks lambakasvatajat ikka) ja sealt tekkis mõte, et äkki prooviks sellele aastal need lihaks minevad jäärad hoopis suitsuvorstiks teha.Ma ise eriline lihasööja pole aga suitsuvorst oleks vahelduseks päris hea mõte.Kui keegi siinsetest lugejatest omab vorsiks tegemise kogemust, siis jagage lahkelt arvamust, kus teha ja kuidas on.

Meie kanavalvurist tegin ka pilti :), kolm ja enam on ikkagi seltskond, kas pole? Lisaks boonuseks odraterad, mille kättesaamiseks tehakse keelele harjutusi ja uskumatu, kui pikaks võib ühe vana eluka keel odratera kättesaamisek venida :).Nagu reptiilil :)
Ja üle 100 kilo villa, aitäh headele inimestele, kes seda jagasid :).Kasvata küll "villalambaid", aga mida ei jätku ja kogu aeg puudu on, kipub lambavill olema :P.
Osa juba leos, osa kottides, pean hakkama uusi villakuivatusvõrke juurde punuma.

Reede, 20. juuli 2012

Lambad ja jänkud

 Kirjutada ei viitsi, küll aga käisin ja pildistasin kangelaslikult sääski ignoreerides lambaid.Selleks ajaks, kui mina karjamaale jõudsin, olid tibid juba rohuretkelt tagasi ja maiustasid heinasõime kallal.Ja nagu ülaltoodult pildilt näha, jõllitasid mulle otse kaamerasse, et...annad ka midagi we?Seekord olid taskud tühjad, sest need hullud lambad seisavad oma väikeste sõrakestega täpselt sul varba peal ja maha ei lähe.Vasakul on meie selle aasta esimesena sündinud peenvillase utetall ja ma olen ta kasvuga väga rahul, ehk rohu entensiivse manustamise ajaks oli ta selleks toiminguks igati valmis ja tulemus on ka kohe nähe.Eiti hea on võrrelda hiljem sündinud jäärtallede ja veel ühe üksiku utetallega, kes on ikka kribud kohe :P.Keskmine on üks lihtsalt Valge lammas ja paremal pool nina püsti meie maalammas, kes jätkuvalt kaval nagu nugis, sest kui ta aru saab, et sul miskit anda pole, viib karja eemale.Ise ka muidugi, pole mul vaja neid kiskuda :)).kakleb samuti jätkuvalt ühe rootslasega, tea, kas nad on nii võrdselt kõvade lambapealuudega mõlemad, aga see kätš käib juba teist aastat.Ilmselt ei teki kokkulepet, kes pealikuks saab.Maalambal on muidugi väike füüsiline eelis, nimelt on tal peanupp karvane, erinevalt rootslaest, kes klõmmib palja peaga see kipub ilma villapehmenduseta veritsema.Aga pildile oskasid nagu kukupaid jääda :)
 Ja selline "igavalt" valge see minu kari siis lõpuks ongi :), küll võttis aega.
 Küülikuid pügasin ka ja nii jäi pildile meie üks selle aasta nn. titekas ja Jassu muidugi ka.
Üks väike neiu, kelle nime ma unustasin vaadata.
Ja veel üks meil sündinud proua Elfriide.

Esmaspäev, 16. juuli 2012

Suvi?

Aknast välja vaadates tundus eile, et sügis hoopis, märg, külm ja vastik :P.
Eile leidsin kartulipõllult kartulimardikaid, salamisi lootsin, et ehk neid sel aastal pole, aga looda sa.Nüüd peab hakkama jälle korjama, mis märgade kartulipealsete vahel pole teps mitte meeldiv tegevus.
Tunnen kaasa maaikakavatajatele, kelle saak taolise ilmaga saab ilmselt kõvasti kannatada.
Tunnen kaasa puhkajatele, ammu pole juuli keskel taolist koerailma olnud, isegi mõtet merevette ennast kastma minekust pole pähe karanud .
Tunnen kaasa neile, kel veel heina vaja teha, sest ilm on kõike muud, kui heinailm.
Lambad nõrguvad varjualuses ja söövad heina.
Ühesõnaga ehtne Eesti suvi....

Pühapäev, 15. juuli 2012

Talvele mõeldes

Kuna "rege rauta suvel " ja teades, et sügisel kaob aeg kuidagi eriti kiirelt ja külmade saabumisel avastad "rõõmuga", et kunagistest headest villastest sokkidest väärib kasutamist vaid sääre osa :P ja kuna mul nagunii on vardad ja lõng nagu kihnud mutil, igal pool käepärast võtta, siis olen kõikvõimaliku ooteaja ärakasutamise tulemusel valmis saanud 2 sokid ja ühe mütsi.Kes see ikka koera saba kergitab, aga üks ütlemata mõnus lõng on see hall küll.Lausa siidjas ja imesoe, niiet ma isegi kahtlen, kas hakkan endale angoorast sokke kuduma...või siiski, ehk tudusokkideks võiks ühe paari teha.Lauda vahet aga nende hallidega hea käia, ei haagi niipalju heinapepresid külge, kui angoorasokkidega seal ringi tosserdada.Sokid on kootud "igavalt" soonikus ja ilma mustrita, sest soojust annab lõng ise ja üks õige mugav sokk on ilma iluvidinateta, minu jaoks vähemalt.Kaks paari ootab veel tegemist :)
Ja veel ühed sokid ning müts said valmis

Reede, 13. juuli 2012

Saagi aeg

Ma ei tea, aga aeg lippab koletu kiirusega, on siis vanadusest kinni, kus iga päev on nn.rutiinis kinni ja päevad tunduvad ühetoonilised, nii, et hommikul tõustes tekib Deja Vu effekt, või on miskit muud paljuks läinud, igatahes nii see on.Eile tuli Tallinnas mõnusat äikse vihma ja koju sõites oli mure, et maasikad on korjamata.Et ehk jõuab enne suurt sadu selle töö veel ära teha.Maasikapeenrale liginedes vaatasin hindava pilguga punaste maasikate konsentratsiooni peenras ja peale esimese peenra korjet, tõdesin, et plekist kausist jääb väheks ja tõin ämbri.Selja taha vaadates märkasin, et ka Jassu oli pugenud maasikavõrgu alla ja toimetas omi asjatamisi.Õhtul purke kaanetades sain moosi isegi ca 9 liitrit.Kuna "lapsed" on kodust ära, siis see soodustab maasikate peenras säilimist :)
Huvi pärast piilusin üle pika aja kasvuhoone uksest sisse ja seal oli kaks uudist, hea ja halb.Hea see, et sain esimesed kaks punast tomatit, halb uudis see, et tomati taimed on läinud totaalselt käest ära, hullult võsusid ajanud.Ja arbuusi taimed laiutavad üle terve kasvuhoone, pean uksed lahti hoidma, et sitikad pääseks tolmeldama.Kiire pilk peenra poole näitas, et sealgi on toimud suured muutused, nimelt on soojade ilmade ja vihmadega koos kasvanud lisaks kultuursetele taimedele ka umbrohi.Nädalavahetus möödub ilmselt tagumik püsti peenarde vahel, muidu läheb asi kurjaks kätte.Värsket kartulit tuleb juba  vaikselt, peaks piiluma, kas mõni kartulimardikas on  meie põllul kodu leidnud, või pääseb sel aastal nende vastikute tõukude korjamisest.Ainuke hea asi, et kanad rõõmustaks ilmselt sellise proteiini laksu üle ja tõukude hävitamine oleks märksa lihtsam :)
Lambad lebotavad oma varjualuse ümber ja selle all, vahel tekib tunne, et kas nad üldse söömas käivad? Uus jäär hakkab ka vaikselt seltskonda sulanduma, lasin ta keti otsast küll lahti aga ei julgenud kaelarihma ära võtta, mis oli viga.Suure karja loom on nii inimpelgik, et ega teda rajakat praegu ligi ei meelita.Graanuli peale ta ka ei reageeri.Korduvalt olen mõelnud sellise lihtsa väikse kogumisaia vajalikusest.
Küülikulapsed kasvavad jõudsalt ja kaalud on kenasti paigas.Hädasti oleks puure juurde vaja.Üldse ajab üks töö teist taga, ma ei tea, kes need ära teeb?
...22 päeva ühe ilusa unistuse täitumiseni :)
Ja kui uskuda ameerika ja norra ilmatarku, siis on meil Eestis oodata edasi "loomasõbralikku " suve, vähe päikest, pilves ja vihmane , temperatuurid ühele põhjamaale kohaselt, kesised :).Puhkajatele mitte meeldiv aga mulle sobib.Ja elukatele ilmselt ka :)
Poisid isekeskis
Äntu noorkanad, kes näevad välja juba päris suure kana moodi :)
Ja erinevad roosid, mis ma nn. Maksimast olen ostnud, üllatuseks kestavad meie 30 kraadised talved kenasti üle ja õitsevad ka ilusti:
Noor roniroos
Üks Poola roos 
Maksimast ostetud 1,2 eurone roos
Ja üks roosa pahmakas roos, ajab hullumoodi võsusid,olen mitu korda ähvardanud ta välja juurida, kuniks ta jälle need imelised õied avab :), kel soovi, võib võsusid saada.
Sordinimesid ei tea ja ega sel pole minu jaoks tähtsuski.

Neljapäev, 12. juuli 2012

Jassu ja arbuus



Maiasmokk.Kahjuks tabasime video teha siis, kui koeral oli juba esimene suur isu arbuusist söödud :).Kust see peni teab, et peab ettevaatlikult just seda punast kihti hammastega raspeldama?:).

Esmaspäev, 9. juuli 2012

MÜÜA VÄIKEPAKI HEINA

Hein on valdavalt kultuurtaimedest, ilus roheline ja niidetud õigeaegselt.Pakikaal ca 10-15 kilo, hind 1.eur /pakk..Asukoht Kuusalu vald.Info tel. 56501119

Pühapäev, 8. juuli 2012

28 kraadi ja täiskarvas angoora

Nectar on kujunenud kuidagi minu lemmik küülikuks.Küll mitte aretuslikust seisukohast, selles mõttes, et välimus on tal atraktiivne, pügada aga suhteliselt tülikas, sest käpad ja nägu on villa mõttes nn. üleliigselt karvased.Silvia järglased pole näiteks silmale nii kenad vaadata, aga pügamise ajal on kõva kergendus.Lugesin ka ühe norraka blogi, kus ta lahkas sama teemat, ehk näost karvased pole head sellise suurfarmi jaoks.Nectaril on veel pügamiseni ca kolm nädalat aega..loodetavasti lähevad ilmad väheke leebemaks, sest suvi on küll suvitajale mõnus, küülikud aga on laudas lääbakil ja alles õhtul ilmutavad elumärke.Osad väiksed on veel mitmekesi puuris ja nagu veel sellest kuumusest vähe oleks, viskab mõni šefff on pikad tagakoodid ole teise eluka kõhu.Eks puusad väsi ära :P
Ja pügasin ma ära minu ühe kasvandiku Stella.Ilus tihe ja lokkis vill, super lihtsalt.Pügamise ajal mõtlesin,et äkki peaks suveks tegema sellise puki, kus peal neid pügada, sest süles pügamine tõstab nende temperatuuri nii üles ja lpuks hingeldame mõlemad.Olgu, et pügamise aeg on kõvasti "paranenud!, ikka võtab ta oma aja.Hirmuga vaatan neid kartoteegi lehti, sest alates 12 juulist on väga palju küülikuid tulemas korraga pügamisele.


Reede, 6. juuli 2012

Mõista, mõista, mis see on..valge punase markeeringuga?

Eilne palverännak pressi jupile kandis vilja,õhtul pressisime kella 1 öösel ja täna lõpetasime kella 22.Aga hein on nüüd VALMIS, kenasti pakitud ja roheline ning kena.Kuna rohukasv oli vägev, siis on meil heina ka müügiks üle, küsige, kellel vaja.Tegu väikepakkidega.
Ja mõistatuse vastuseks on see uus isend

Täna hommikupoolikul käisime Tõstamaal uue jäära järgi ja plaan on toimetada kahe jääraga karjas, nii rootslase kui dala ja valgepealise ristandjääraga.Tegu aretuskarja loomaga ja ma hetkel olen ülimalt rahul.Aga miks nii, sellest ehk kunagi hiljem.Täna olen lihtsalt läbi nagu ....vana kronu :)

Neljapäev, 5. juuli 2012

Võiks olla hullemini...

Kui asi hakkab "võssa" kiskuma, siis ikka hommikust alates, eksole.Sättisime üleeile heina tegema, aga sellel aastal ei kuiva see kultuurhein mitte kuidagi ära ja õhtuks oli selge, et peab veel ühe päeva ootama.Eile hommikul oli vaja töö pärast veel linnas käia ja lõunast saime põllule.Peale esimest vaalu hakkas traktor nagu mahlakask õli lahmama.Mehed parandasid selle vea ära, kui hakkas heinapressil polte lendama.Saime ca 6 tonni teha, kui käis üks vägev kärakas.Sellise paugu peale ei olnud enam erilist usku, et tegu oleks väikese veaga ja nii kahjuks oligi.Heinapressil lõi katki suure heinalükkaja keti.Kohe tükkideks.Küla peal oli ka presside põud, kes katki, kes ise oma põllupeal tööl ja ega muud jäänudki üle, kui panime traktorile lohistaja sappa , otsisime välja vanad head heinahangud ja läks lahti.Lahtise heina küüni ajamine, mis on üks ütlemata lõbus töö, kui sul neid hangujaid on hästi palju, aga kuname arvestasime oma perega, et pakkide vedamisega pole ju hullu, siis võttis ikka kukalt kratsima küll.Lõpetasime kl. 24 öösel aga oma loomade hein peaks nüüd olemas olema küll.Jama see talvine lahtise heinaga toimetamine saab olema, loomad söövad muidugi sellist hoopis parema meelega.Täna on igatahes heinapohmakas, muud moodi ei oska seda nimetada.Õnnetu, et osa vaalusid põllul ja õnnelik, et talvevaru olemas.Optmist ja pessimist?:)

Esmaspäev, 2. juuli 2012

Segaste tallede võõrutamine

Nädal tagasi võtsin karjast välja kaks viimast pruuni jäärapoissi.Viisin nagu tavaliselt kohe jäära juurde aedikusse, kes esimese hooga üritab nad ära sebida aga lõpuks on sunnitud loobuma.Kui teistega oleme pääsenud ühekordsest püüdest vabadusse pääsemisega läbi karjuse ja lambavõrkaia ema juurde tagasi, siis need viimased osutusid omaette fruktidesks.Väiksemad on nad nagunii ja selletõttu lipsasid ilma eriliselt pingutamata võrgusilmast läbi.Peale kolmandat korda püüdmist lõime käega ja tassisime lauta võõrutuseks.Seal nad siis ca nädal elutsesid, kargasid üle aedade ja hiilgasid oma metsikusega.Eile hakkasin mõtlema, et no nüüd aitab, heina tundub sel aastal palju olema, et kui äkki ära ei mahu, saab esialgu lautagi panna, aga mis sa paned, kui seal kaks poissi elab sees.Karta aga võis, et ega nad sellest eelmisest karjuseõppetunnit polnud midagi õppinud, sellepärast valmistusin natuke paremini ette.Tagusime vaia ni kaugele maasse, et kett ulatas karjuseni, kaelarihmad kaela ja ketti.Vana jäär ei jätnud muidugi kasutamata juhust, et minuga omal moel jõudu katsuda, mis oli tegelikult omamoodi paratamatus ja tüütu.Lõpuks haarasin männiroika ja põletasin talle nina pihta, mille peale vana läks solvunult rohtu sööma.Siis panime väikestele kalearihmad kaela ja ketti.Peale väikest paaritumismängu tüdines vana jäär ära ja kogu seltskond kolis varjualuesse lõõtsutama.Tõin kastekannutäie külma vett ja valasin kõik kolm üle.Tunni pärast sõi kogu seltskond rõõmsalt rohtu ja päästsin noored kaelarihmast.Täna hommikul magati rõõmsalt koos :).Selline logistika, et vähe pole.