Nii kuum...

Täna on ilma täiesti hulluks ajanud, küülikud näevad välja  nagu kevadine lumi, mis on  puuri põrandale laiali valgunud.Õnneks on meil juuni ka pügamise kuu(oli ikka vist), siis saab natukenegi kuumust leevendada.Sellise hulga küülikutele läheb jääpudelite toppimisega külje alla tiba raskeks.Eile alustasin väiksete võõrutamist, panin nad terve pesekonnaga õue puuri, mis võeti väga kenasti vastu.Asusid kohe jõusööda kallale ja hommikuks oli ka hein põhjast ära söödud.Sääsed, vanad vaenlased on sel aastal eriliselt prisked.Ilmselt on soodus aasta, õhtuti ei taha isegi õues olla, pistavad lihtsalt su keresse.

Kui selline ilm edasi kestab, siis võib juhtuda, et saab juba Jaanipääeval heina teha.Timut hakkab juba vaikselt õitsema.Saime täna ka heinapalli nööri kätte.

Ilusad ilmad tähendavad ka suve ja randa ja sellega seoses oli Delfis hea õpetussõna, kuidas kaalust alla võtta.Tuleb süüa alasti peegli ees! Ma tükk aega itsitasin, sest kui seda nõuannet järgida, siis ma jätaks vst üldse söömata ennast :DDD

Ja veel üks lahe mõttetera oli ETV kellegi portreesaatest (nägin vaid poole pealt, seega autor jäigi selgusetuks).Ehk inimesed jagunevad ka rohusööjateks ja kiskjateks.Mis polegi paha liigitus.Elus on aga kahjuks nii, et teinekord rohusööja väljanägemisega inimene ostub hiljem siiski kiskjaks.Tee siis vahet.
Küülikulapsed ümber kolitud:

Ja pügatud ka veel.

Ja kaks küüliku poissi:

Vokilõngast kampsun

Ma ei tea, millest see tingitud on, aga iga mingi aja tagant, tekib mul vastupandamatu tung kududa kampsunit.Mine või lolliks.Ja oskaks ma siis veel kududa...Ei mäleta, mis märksõnga ma jälle Monika poole pöördusin, igatahes oli see seotud pooleli oleva kampsuni kudumisega  ja asjaga "mädas" ma järjekordelt ka muidugi olin.Ühesõnga, aita sant lavale ja siis vihtle ka, nii see hea sõber saatis mulle järjekordselt uue juhendi ja arvutas ka õiged silmad välja.Ehk tänuvõla koorem aga kasvab, ole sa tänatud!

Aga kampsunist endast, siis lõnga tegin valgest peenvillasest, hall on gotlandi vill träpsuks ja loomulikult panin sisse ka angoorat.Natuke.Lõnga kulus  730 grammi, aga kampsun sai selline suuremat sorti .

Kudumist alustasin ülevalt alla ja fännan täiega sel moel kudumist.Mingeid palmikuid ja nikerdisi ei julgenud teha, eelnevaid lugematuid harutamisi meenutades,  eks ta natuke igavavõitu ehk tuli.Minu jaoks on aga väärtust kuhjaga, sest lisaks lõngale ja kudumisele, olen täiesti teinud ka kõik muu ise, ehk lamba kasvatanud, villa ise püganud, pesnud ja nii see kampsun sündiski.

Veel ühes kätised said samuti mingi hetk valmis, lõnga sees on must peenvilla ja koeravillana leonberger(ei jõua seda kutsuvilla ära kiita).Tulemus jäi mu meelest päris omapärane

Ja ega muud polegi jõudnud, viimased päevad olen mässanud küülikutega(kui kellegil juhuslikult peaks igav olema, siis minu soovitus, võtke omale angoora küülikud) :P.Lisaks olen uurinud ja tüüdanud igatmasti söötate maaletoojaid ja lugenud armutul hulgal slööda koostiseid.Seda nii veise, hobuse kui küülikute omi.Kohati tean juba peast isegi kiiremini maaletoojast endast vastata, kui palju, mida neid söödas sees on :DDD

Ja ilma nimeta üks Nectari nelikutest:

Nelikud koos : peale tänast pügamist tuleb rõõmuga nentida, et 6 angoora pojast on tervelt 4 emased ja kaks isased.Super.Pildil ongi neli väikest angoora neiut.

Ja Stacy , kes hetkel peaaegu kõige karvasem .Mitte ei taha tema meil sel aastal meestega kurameerida.Ajakirja puuri pistma ?:D

Nostalgia voog

Vahel mõtlen, et oleks võinud blogimist alustada tükk aega varem, sest ikka jooksevad mulle ka kuidagi need hobustega seotud küsimused postkasti.Just algajate poolt, vastamata ka ei tihka jätta, sest olen ise ca 10 aastat tagasi puhtast teadmatusest omanud nende suurte loomade suhtes täiesti linnalegendi väärilist infot ja maksnud ka tänu sellele mitte väikest lõivu.Ehk oleks tolle aja kogemuste kirjutamine nii mõnelegi silmad avanud ja mõtlema pannud, mida tähendab tegelikult omada hobust :D.

Täna komistasin fotoalbumis oma ühe hobuse (Fancy) pildile ja mälestuste voog ujutas mu lausa üle.Hea meel, et neid meie talus enam pole ja eks natuke on kurb ka.Suured loomad, suured mured, kallid ülalpidamise kulud ja palju muret, kui loomal on tervis korrast ära.Fansy elab praegu Soomes võistlushobuse elu.

Fancy võistlemas

Ja teine loom, Fiksu, kes praegu naudib kesk-eestis teraapia hobuse elu.Varsana tekkis tal luukild ja see tõmbas igasugusele sportlase karjäärile kriipsu peale.

Ja vahel mõtlen, et mul on kohe annet leida omale mingid hullud ja kallid hobid.Aga nagu vanasõnagi ütleb, siis "loll pea pidi kerele nuhtluseks olema" ja nii see tõesti on.Peab siis aga ennast nii mõnuga nuhtlema?Ju peab.:P

Küüliku pügamise teenus

Kui keegi on oma lemmikust küülikuga hädas ja tegu on karvasemat sorti isendiga, siis pakun PÜGAMISE teenust.Vastavalt kliendi soovile, kas pügada kõhualune paljaks, pulstunud kohad või üleni.

Miks peaks karvast lemmik küülikut pügama?Sest jalgade vahele tekkivad pultsakad vaevad teie lemmikut, nad kisuvad nahka, on oht hauduma minna ja kui pultsaka probleemi ei lahenda, on väga raske ükskord neid üldse maha lõigata, kuna vill on vildistunud juba üsna naha ligidalt.Miks võiks aeg-ajalt karvase küüliku päris paljaks pügada?Sest loom harib usinalt oma karvakatet ja neelab omale lõpuks karvapallid kõhtu, kust ta enam neid ise välja ei saa.Loom muutub peale pügamist elavamaks , söögiisu paraneb ja karvkate kasvab ilma pusadeta kenasti ühtlaselt tagasi.

Pügamise hind on 15 eur küülik, juhul, kui tegu on "mõistliku" isendiga :) st. väikesed erimeelsused on lubatud :D

Pügan Tallinnas, Lasnamäel

Info tel. 56501119 Airi

Looma hea ja sõbralik kohtlemine garanteeritud.

Ikka elust enesest

Täna tegin küülikutele suurpuhastust, ehk alusmatid pesin pesuriga puhtaks, talvel sain vaid voolikuga pesta.Ja ka riiulid , mille peal need voostrid külitavad.Puhastamise ajal olen alumised puuri uksed lahti jätnud ja ei saaks öelda, et angoora hiilgaks arguse või tagasihoidlikusega, selle ajaga, kui ma mati tühjaks viskan ja ära pesen,on elukas juba ekskursioonile suundunud.Isased klativad tavaliselt üleaedsega arveid, jõllitatud küll ju läbi võrgu, arusaadav, et tahaks ninadki kokku panna ja niisama "möliseda".Karta pole ka midagi, sest teisel on ju uks kinni.Õnneks minu juuresolek paneb kohe oma kodu poole vudima.
Küülikute sööt on ka Jassule vastupandamatu, sest koer urises lausa küüliku peale, et minu oma.Mis mõnuaineineid sinna küll lisatakse .DJassu on meil koduarestis, sest küla lausa tõmbab.Ei jäänudki muud üle, kui piirata koera liikumist raadiopiirdega.Ketti ei taha panna ja iga õhtu naabrinaise juures koera järgi ma käia ei viitsi.Pealegi ei anna ta ennast külavahel kättegi...nagu saaks kodus peksa.
Lambad tegid mul ka täna pulli :D.Ehk meil on nendega kokkulepe, et tagaservas aeda pole , oksarisu on piiriks ja sealt üle ei lähe.Aga teadagi, kõikse magusam rohi kasvab ku väljaspool aeda.Ja sealt ma nad täna tabasingi.No tore.Lasime oksi juurde ja toppisime aiale juurde.Üks on aga kindel, et põiki pole oksi mõtet panna, vaid nii, et ladvad on lamba suunas, siis ei hakka nad pugema.Õhtupoole nägin, kuidas lamba tabuun liikus jälle võssa.Kahjurõõmuga läksin järgi ja HA, seal nad parandatud aia ääres seisidki, näod pikad...tabasin enda väikselt õelalt muigelt :DDD.Vahel on küll selline tunne, et kogu see neljajalgsete punt saeb seda oksa, mille peal ma istun (koos nendega muidugi)...kogu aeg peavad silmad olema ees ja taga, et keegi ei jõuaks läbi saagida ja pahanduse peale minna.

Turumajandus

Iga asi on milleski hea.Nii vähemalt targad väidavad.Ma võtan seda siis kui paratamatust, sest täna vaadati mind suures aianduspoes nagu tulnukat, kui küsisin, et kus teil tippsibul on.:P Ei ole ja ei tule ka.Aamen. Kerisin mõttes läbi, et pagan, ega ometi jaanipäev käes ei ole???Huvitav, kas masu on pannud inimesed maad kaevama ja ise sibulat kasvatama.Või on kergel kujul sotsialismus tagasi tulnud, kus midagi saab lihtsalt poes otsa .Hansaplandi spetsialisti üks kommentaare oli, et rahavas ostab vähem ja neid taimi, mida süüa kõlbab ja mis vilju kannavad.Lubage itsitada, ometi on pilvedet maapeale laskutud ja elupuude asemel õunapuid hakatud istutama.Minusugusele, kahe jalaga maas olevale inimsele, teeb see vaid siirast rõõmu.Kurb on neid maal, kortermajade juures olevaid aiamaid söötis näha.Mõni maasika taime võiks ju ikka olla...:D, tillist rääkimata.
Lambad hängivad oma elu karjamaal, maalambal ja suurel pruunil utel on jäänud talvel mingi tüli lahendamata, muudkui lõhuvad oma päid vastamisi, nagu peavalu reklaamis.Eelmine aasta läks karja pealik meil ära, tea, kas käib siis uue pealiku valimine?:D
Poleks uskunud ka seda, et istun ja veerin jõusöötade analüütilisi koostiseid.Et mida millises sööda on ja kui palju.Nüd vähemalt tean, MIDA otsima pean.Muidu koba pimeduses.Peadselt kahe kuuseks saavad angoora pojad näevad nagu hiidküliku omad välja :D
Ja paar emast küülikut on veel paaritamata.Näis, kui suureks meie farm paisub, aga laienemine meil kavas on.Hirm on nahas aga jänesed ju šampust ei joo....

Maikuu käsitöö

Kuskil kedagi, midagi oodates sai üks müts kootud.Hetkel ei suuda isegi koeravilla päritolumaad välja selgitada :D.

Ja siis veel üks müts, seekord oli tegu bernhardiini villaga.Alla serva mustriks musta peenvilla:

Ja siis  üks üksik boa ka:

Angoora pojad kasvuhoos.

Nectari üks neljast väikesest.Korjasin nad pildistamise ajaks korvi sisse ja tassisin õue.Nagu korvi murule sain, ootasid nad sekundi ja siis läks lahti kiire evakueerumine.Ilmselt oleks edasine etapp olnud " kaevumine".Jõudsin juba fotosessiooni ajaks kenasti kõhuli visata, kui kargasin uuesti püsti ja hakkasin väikseid murjaneid kokku korjama.
Põgene ,vaba laps :

Siis tõin välja Babe järglased, kaks pallikest:

Need kaks pesakonda on samal ajal sündinud, ometigi on kasvu ja villa vahe silmaga nähtav.Nood kaks on ennast tõelisteks nuumsigudikeks söönud.Ja ülirahulikud on nad ka .See proteiini värk on ikkagi tõsi, sest selle aasta poegade juurdekasvu üle ei ole põhjust nuriseda.
Neist ühel on üks kõrv lontis, mis lontis.Millest see olla võib, et tea, kas ei jõua veel kikki seda kõrva otsa ajada, või on kuidagi muul põhjusel teine lonti vajunud.Eile nägin, kuidas ema ennastunustavalt puhastas poegade kõrvu, nii armas vaatepilt.Ja eile õhtul tabasin ka pojad ema kõhu alla piima söömas, paksud tagakäpad mõnust sirakil ja piima täis kõht "päikese" poole õieli.
Täna sai veel nalja, nimelt olen järgemööda emaseid paaritanud.Peaks hakkama pileteid müüma, sest ma ise vahin nagu lummatud seda vaatemängu.Kui isane on emase juurde puuri pandud, siis millegi pärast kargab emane ilma jalavahetuseta ise isasele selga.Ja kukub vihtlema.Hale on selle isase õnnetut nägu sealt suure emase karvakuhja all vaadata.Mingi aja möödudes vahetatakse kohad ja isasel õnnestub emasele selga hüpata.Aga jällegi tabab teda ebaõnn, sest emane küülik jääb valetpidi alla, ehk tagumiku asemel on hoopis pea.Sellise jahmerdamise peale mõtled, et vale puha.....et sigivad nagu küülikud.Kui siis lõpuks need kaks suurt karvamütsi õiget moodi kokku saavad, on möödas igavik ja isane kukub mõnusa norinaga emase seljast kops maha.
Noore emasega on asi veel drastlisem, sest nad võivadki nagu oravad rattas jääda jooksma.Eelmisel aastal hoidsin emast lausa kinni ja sel moel sündis kaks pesakonda.Ilmselt nüüd vanad küülikupidajad naeravad kõhud kõveras, aga eks me kõik ole algajad olnud ja see raske kogemuste tee tuleb meil kõigil läbi käia.Päikest ja ilusat kevadet!

Lambad kevadel

Kevad on üks kiire aeg, sest nii palju asju tuleb lühikese aja jooksul ära teha.Samas ei saa ju viriseda, sest talv läbi on lulli löödud, nüüd ongi aeg hakata oma lihastele ka valu andma.
Eile andsin oma lammastele ussirohtu ja ühtlasi värkisin ka vanade lammaste sõrad ära.Sest lumi on läinud ja aeg on vahetada suusad kõpskingade vastu.Tean, et seda blogi loeb nii mõnigi algaja lambapidaja, ehk on sellest siis abi...Värkimiseks seon lamba kinni ja ronin talle tagurpidi selga.Siis on ta kenasti paigal.Värkimiseks kasutan oksakääre(nendega saab sõrad lühemaks lõigata) ja värkimise nuga, millega saab sõra kenasti vormi voolida.Nuga näeb välja selline:

Sellega ei lõika lambale sisse ja ka enda käed jäävad terveks.Kergendusena mõtlen, et lammas on õnneks selline loom, kelle värkimisega saab omanik ise ka kenasti hakkama, meenutan neid aegu, kus sai pikisilmi seppa oodata ja rahakotti kergendatud, et hobust värkida.
Miks lammast värkida?Sest pikad moondunud sõrad väänavad lamba liigeseid ja tekib ka sõramädaniku oht.Üldiselt värgin vaid kevadeti, sest meie kruusane maa hoiab sõrad karjamaal lühikesena.Olen küll korrigeerinud pruuni lamba viltust jalaasendit (ei teagi, miks ta liiges alt on ära vajunud).
Eile vaatasin ka seda, et kihulased on väga näljased ja lammaste udarate kallal oleks nagu väiksed vampiirid söömas käinud.Võibolla oleks abi ,sarnaselt hobustele, kui määrida udaraid õliga.Peaks katsetama.
Täna käisin aga aianduspoes söödapeedi seemet ostamas.Isegi oli viimast.Nii viljakal lambal, nagu rootslane, oleks kevadel , imetamise ajal, söödapeet vägagi omal kohal.Nii saabki maha külvatud paar vagu peeti.Kasvab ka kuival kruusasel pinnal väga ilusti.
Kui nüüd kõrvamärgid ka külge saaks, võike juba ehk kergemalt ohata.

Kevadisi pilte.

Üks viimastest jäärapoistest.

Ema ja tütar.

kaks "hobusevarsa moodi tüdrukut"

Gotlandi ristand jäär.

Üldiselt on nii, et eile sai laudast 8 traktori koormat sõnnikut välja visatud, käed on põlvini, seega täna muud ei jõua hoida, kui fotokat :DD

Lambavilla pesemine

Vill on nüüd pestud ja järgneb villast prahi eemaldamine ja loputamine.Selleks kasutan pesurit:

Esimene pesur oli "odavamat" tüüpi ja pesi kenasti, kuid kahe aasta jooksul saime kaks korda püstolit vahetatud.Pesurid oleme ostnud selliset firmast, nagu Aircom.
Veel oleks vaja reformvoodit

Minul on üks ots kõrgemale tõstetud, vana tünniga.Villast saab reformi pärast puhtaks pesuriga tagant poolt lastes ja siis ringi kerates, ka veel pealt poolt.osa villa muiugi jääbki külge, mis vajab käsitsi eemaldamist.
Siis tuleks võtta suur peotäis villa ja laotdada ta laiali, võimalusel siis villa pealmine osa peale poole

Ja hakata pesema (panen video lõppu).Kui üks pool on pestud siis keerata vill ringi ja lasta ka teiselt poolt.

Pesuriga pestud vill näeb välja selline.
Pesuriga tuleb alustada tööd altpoolt ja kogu aeg suunaga keskelt ääre poole, nii ,et on näha, kuidas praht jookeb külgede poole ja sealt maha.Pesuri otsik on väikse kalde all, otse villa sisse võib lasta vaid väga prahist villa.Muidu nagu libiseks villast üle.Miks pesta reformi peal?Sest pesuriga veejuga suunates jookseb praht üle villa serva läbi reformi aukude maha.Niisama lihtne see põhimõte ongi.Kui vill jääb liigselt reformi külge kinni, on pesemise tehnika vale.
Miks veel on hea pesuriga pestud vill? Sest pesur lääb kõik lokid puhvi ja lahti, ning pole vaja enne kraasimist huntida.Ja olen sellel moel päevas ca 50 kg villa pesnud.
Vill ei lähe ka pikemalt leotades vilti, loll jutt, et üle tunni ei tohiks vees hoida.
Tegin ühe käega pestes ja teisega kaamerat hoides ühe video...ehk on abi.

Kuivatamiseks olen pununud pikad laiad heinapallinöörist võrgud.Neid saab mitu aastat kasutada, seega tasub töövaev ennast ära.Punuda võiks suurema silmaga, aga et vill laiali ei lendaks, siis panna alla ja peale kas kalavõrk või võib ka hädapärast kasutada maasika võrku.Nii ei lenda vill minema ja kuivab kiiresti,kuna kihid on võrgus õhukesed, tuul pääseb ligi nii alt, kui ülevalt.Õhele võrgule olen mahutanud ca 3 villakut.Ja mugav on käia seda villa vahepeal soputamas.Miks võrgu peal?Sest sellise villa lahti soputamisega pudeneb veel prahti välja, mis kotiga kuivatamisel jääb villa sisse.

Reinuvader

Selline tegelane jäi mulle eile fotoka silma ette.Tuhnis aiamaal ja lõpuks jõudis 2 m kaugusele maja seinast välja.Ülbusel ei ole ikka piire :D.Jassu magas muidugi õilsat und toas.

Villapesu teooriat natuke.

Hea, puhta ja kvaliteetse villa saamise aluseks on õigete loomade olemasolu ja teine mitte väike asi-õige pidamine.Viimase puhul peaks jälgima, et heinasõimed oleksid õiged, ehk lammas ei tohiks omale heina otse kraesse tõmmata.Sõimed, mis on kinnitatud seina külge nii, et lammas sööb pea kuklas , teised otsivad aga selle sõime alt maast , on potentsiaalne villa reostaja.Selliselt söötetud heinaga turjavilla, on pea võimatu puhtaks saada, seda enam, et pudiseb sealt sõimest neile kraesse imepeenikesi osakesi, mis lausa kinnituvad villa külge.Seega, villalambale sobiks maas olevad sõimed, kust midagi kaela ei ole võimalik tõmmata.Aluspanu peaks olema samuti pigem rohkem,kui vähem, et vältida villa reostumist suurte sõnnikutükkidega.Kevadel, pügamise aegu, oleks ideaalne, kui lammas on ilma sõnnikuta ja ka villa on vaid vähesel määral heinane.Mina ei ole enda lammastel mantleid kasutanud, aga ilmselt võib ka sellest päris suur abi olla.
Peale pügamist peaks villa ära sorteerima, et ei läheks koos pessu kõhualust lühikest villa ja ka sõnniku tükid tuleks eraldi panna või minema visata.Pügatud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, taimeosi, tolmu, liiva ja sõnnikut, olevalt isegi kuni 55 %.
Enne pesupalisse panemist raputan ma kuivalt villakut, nii pudiseb sealt liiva ja raskemaid osakesi välja.Kõik jämedamad heinakõrred nopin samuti välja, sest kuivana on neid lihtsam kätte saada, kui pärast märjast villast nokkides.Ka timuka tõlvikud katsun kätte saada, sest need kipuvad pesu ajal seemneteks laiali lagunema.Enne pesemist panem ma villa likku, ca 40 ˇˇ vette.Ikka vesi enne ja siis villa õrnalt sisse.Pesuainet sinna ei lisa ja jätan ta sinna ligunema umbes 8 tunniks.Aegaajalt vajutan villa.Siis tõstan villa teise palisse ümber.Selles on vee temperatuur ca 45 ~~ ja seal hoian ja liigutan vaikselt(ei mulju ega nässerda , eks) umbes 40 minutit.Nii pestes vajub liiv ja muld nõu põhja.kui vill on pigem puhas, siis olen ka eelpesu jätnud vahele ja vaid villa leotanud, sest üldiselt lööb pesur liiva kenasti välja.
Pesemiseks võiks kasutada pehmet vett, järve või vihmavesi.Pesuvee temperatuur ei tohiks olla üle 45 ~ ja mina olen pesnud siian Orto villašampooniga ja pesutulemusega kenasti rahule jäänud.Ka olen lisanud natuke soodat pesuveele, sooda eraldab karedast veest lubjasoolasid.Pesuaine kogused olen võtnud tootja poolt soovitaud annuse, et säilitada normaalne kogus rasva villale alles, sest rasvata villast tehtud lõng muutub karmiks, karedaks .Esimestel aastatel pesin Fayriga, villa läks superpuhtaks aga lõng kõlbas vaid vaiba tegemiseks ja kippus lausa kangastelgedelgi käsi kraapima.Ja veel, kui on soov saada valget lõnga, siis villa tuleks pesta võimalikult ruttu, sest kolme kuu pärast on teil kotis kena kollase alatooniga vill, mis enam valgeks ei lähe.Mina olen valinud ka sügisel ilusad ilmad ja  villa ära pesnud, mitte ei ole kevadet jätnud ootama.Kolletavad ka tumedamad villad ja seda ilusat värsket tooni, mis villal algselt on, enam tagasi ei saa.
Kui villa on pesuvees õrnalt liigutatud, siis tõstan ta puhtasse nõusse ümber ja loputan pesuriga .Viimasega saab välja ka kõi heinapebred ja liiva, mis villa sees veel on.Pesur uhab välja ka kõik topeltlõiked ja lühikese villa aga sellest juba siis, kui ilmad soojemad.
Ja loomulikult on see vaid minu kogemus, kui kellegil on siia midagi lisada, parandada, olge lahked :)