Kolmapäev, 31. august 2011

Angoora vokilõngad, koera ja angooravillast komplekt.

Kuidas see oligi, et "annad näpu, võetakse käsi" :) Selgituseks, telliti minu käest sall, pehme ja karvane sall , mis nägi valmis tehtuna välja selline :

Aga nagu ma kõigile olen rääkinud, siis üks ei taha jääda teiseta ja lõpuks on ikka käes see moment, kus tekib vajadus samasuguse mütsi või kinnaste järele :) .Vokilõngadega on aga see konks, et komplekti minevatele kudumitele peaks tegema lõnga suhteliselt järjest, et püsiks meeles villad, mis sinna sisse on läinud ja muud väiksed nüansid.Õnneks oli mul kraasitud seda salli villa rohkem ja tulemus jäi sarnane.Küll aga maadlesin mustriga, sest sallile sai auguga mustrer, mida aga ei taha kasutada kinnaste ja mütsi puhul, kui soovisk on soe ja tuult pidav müts.Proovisin seda ja teistpidi ja ega ma muud targemat osanudki välja mõelda, kui see, mis üleltoodud pildil näha.Komlekt ise jäi erakordselt mõnusalt pehme ja karvane ka(mis järjekordselt pildilt pole hoomatav :P).
Enne sallitegu sain just hoo sisse angoora villa ketramisega, seda enam, kui selgus, et Eestis seda vabrikus kedrata ei saa.Välismaal ketramiseks pole mul veel piisavat kogust ja kui aus olla, ka aega seda uurida.Pean oma kange puukeelega enne märksõnad välja kirjutama, kui suudan enda jutu kellegile võõras keeles arusaadavaks teha.
Aga siin ta on, 100 % angoora vokilõng
Kui nüüd keegi itsitab pihku, et miks nii vähe, siis tehke järgi :))),ütlen ausalt, ma pole päris algaja aga midagi meeldivat, peale lõpptulemuse, selles puhta angoora ketramises pole .:)))

Ja et ennast lohutada, tegin vigurketramist Kabalast saadud villaheide ja koeravillaga.Vot see oli teraapia.Kuigi esimene viht kõlbab sokikannaks ja teisest ehk annab midagi sehkendada.Aga eks osa asju peabi "aia taha" minema.Kui muud targemaks ei saanud, selle heide ketramisega, siis seda küll, et villal ja villal on vahe, nagu siga ja kägu.Vahel lausa peab käega ka karedat villa saama katsuda, et tuletada endale meelde, millise luksuse sees ma ise igapäevaselt toimetan :).ja miks ma villalambaid pean :)

Esmaspäev, 29. august 2011

Hüvasti !

Hüvasti jätsin ma täna oma parima sõbraga, vana gotlandi utega.Õnneks siiski mitte halvas mõttes, vaid Muti leidis uue kodu kenade noorte inimeste juures.Lisaks lammastele on seal veel kaks raskeveo hobust seltsiks ja väike plikatirts, kellega  Muti juba tutvust sobitas.Kõike head, sõbrake.:)
Ja eelmise lambateema kustustasin kogemata ära, sorry.Ma vahel kohe oskan .
Mul oleks nagu kaduneljapäevane nädal, hommikul olid paaripäevased angoora pojad puuris laiali , kaks juba surnud ja kolmas külm, eluvaim oli sees, soendasin ta üles, aga õhtuks ikkagi ei vedanud välja .

Kolmapäev, 24. august 2011

Lasteaed augustis

Meie kõige nooremad, 6 õde-venda on allkorrusel :)
Ei hakka ema nime panema, võin peast eksida...aga vist oli kolm poissi aj üks tüdruk

Natuke arglikum pesakond, emaks Babe

Meie kirju pesakond

Silvia omad

Kolisin kogu lasteaia õue puuridesse, saavad päikest ja värsket õhku nautida.Omal on ka mugavam neid talitada, kui  kõik koos on.Üks pesakond on vanuselt teistest noorem, ülejäänud päevaste vahedega.
Täna hommikul lippas veel üks küülik mööda puuri ringi, heinatuust hambus...ma juba kaotasin lootuse, et pesaehitamiseks läheb :)


Esmaspäev, 22. august 2011

Kuidas lambakoerast sai koer-lammas

Nagu sa valvsuse kaotad ja hellitad põhjendamatut lootust, et sul keegi kodustest elukatest vilti ei lähe, nii keegi ikka suudab ennast "ära sättida".Seekord tegi seda siis Jassu.Poleksi muidu aru saanud, kui Jassu poleks laupäeval läinud järjekordselt küla peale hängima .Ja et mitte meile vahele jääda, valis ta tee mööda sopast kraavi põhja...Koju jõudes oli koeral nägu naeratamas peas, umbes nagu alkohoolikul, kes oli oma kauaoodatud lonksu peaparandust kätte saanud.Olgu märgitud, et küla peal ei käi ta mitte teisi koeri vaatamas, vaid suhtlemas looduse krooniga, ehk inimesega.Kuna ta suve alguses pidi äärepealt juba naabrite juurde kolima, kellel oli ilmselget selle üle vaid heameel, aga mina tõin kasvava jäjekindlusega ta koju tagasikuniks....naabrid võtsid omale uue koera.Seal enam meie Jassu ei käi.Kus käib, pole veel päris kindel.
Kahjuks ei teinud sellest mudaelukast pilti, aga muljetavaldav ta oli.Pesime  koera puhtaks ja siis selguski, et käppadel olid üüratud salakavalad pultsakad,millede lahti kammimise kohta oli Jassul  vägagi öelda.Ei jäänudki muud üle, kui käärid kätte ja maha.Koera kobades leidsin ka saba juurika keskelt ühe "kilbi", mis sai samuti eemaldatud.Aga naljakaks sellest hetkeks läkski, sest koos sabapultsakaga oleks ma nagu pool koera aju välja lõiganud.Jassu vedas saba ühele poole viltu ja enam ei suutnud sirgelt käia.Läks ja istus.Täna harjutasime nn. uuesti kõndimist ja seda siis nahkrihma abil.Peksa ei andnud, piisab kui keerutada rihma peakohal ja loom läheb lausa pööraseks ja hakkab inimlikke hääli tegema.Aga tänu sellele läks saba meelest.
Kleidiga koer-
Ah ma ei vaata, et sa rihma võtsid...


Ei , see rihm on ikka hea asi...


Ja veel kord ...


Nüüd ma enam ei viitsi



Üks komme on tal veel juurde tekkinud.Kunagi jooksis selline kultussari nagu "Tuvikesed" ja seal võttis koer pereisa õla pealt dollari.Odavalt pääses, sest meil on keegi jätnud diivani ja seina vahele sellise meetrise käigutee, ei tea milleks ja ei vii kuhugi, Jassu on aga selle ruumi head küljed endale omakasuks pööranud ja norib võileiba.Nina tuleb kõrva juurde ja kõige pealt ohatakse kergelt.Kui sa aru ei taha saada, siis ohatakse juba raskemalt.Kangekaelselt ei anna tükki, siis tuleb sealt juba viimase korina moodi häält.Ja kui sa ikka veel kiusad vaest looma, siis tonksatakse väga konkreetselt ninaga vastu kukalt.Tõsine kaalujälgija koer, kui pool võileibadest läheb "vasakule".Nuta või naera, pigem ikka ajab naerma :)

Pühapäev, 21. august 2011

Mustsõstra mahl

Nende mahladega on nagu on...ma olen vaadanud, et õunamahla tarbitakse meil ühel aastal ohtralt ja siis läheb paar aastat mööda, kus pole teda üldse mõtet sisse teha, sest mitte keegi ei joo(ilmselt magu taastub sellest hullust happest) :).Õunamahla julgeks soovitada segada pirnimahlaga, vahekorras 70 /30, või siis maitse järgi, pirn muudab käreda õuna maitse leebemaks ja ka suhrut pole vaja lisada.Paljas pirnimahl jälle ei ole midagi erilist.
Kuna meil keldris on riiulid moosipurkide all lookas, lapsed on kasvanud moosi east välja, siis mõtlesin, et minust need mustad sõstrad sinna põõsa külge sel aastal jäävad.Esiteks selle pärast, et keegi moosi ei söö, teiseks on suhkru hind kosmiline, kolmandaks oleks teinud küll mustsõstra mahla, aga kuna me puid peame ostma, siis läheb see mahla aurutamine lõpuks kallimaks, kui asi väärt.Aga, hea tuttava soovitusel, korjasin marjad ära ja keetsin mahlaks.Vesi keema (kuni 0,5 l (1 kg marjade kohta), siis marjad sisse ja keeta 20 minutit, nõrutada ja mahl uuesti keema.Siia alles ka suhkur 1 liitri mahla kohta 200-400 grammi.Ja tulemus on igati väärt pudelisse ajamist.Üha kallinevad ajas üks odavam varjant mahla tegemisel.

Neljapäev, 18. august 2011

Angoora ja koeravillane sall

Tellimuseks oli pehme soe sall. Nii ketrasingi koeravillase kirju lõnga ja puhta angoora lõnga.Kahju, et seda pehmust ei saa pildiga edasi anda,aga pehme , kerge ja soe ta on.Karvaseks peab uus omanik ta ise sisse kandama :).Sall  tuli välja selline, et ulatab kenasti ka ümber kaela keerata:

Lisan siia mustri skeemi,mille nimeks on vana kilt

Kolmapäev, 17. august 2011

Titevillad

Täna said oma kasukast lahti: Navigator, Susa, Lõvi Süda, Spica, Ziroco, Alfa, Jesper, Jete (suur tänu kõigile, kes nimesid lahkelt pakkusid).Monika saab mustale ristiemaks ja nimeks paneme GRUM-


Musta vill oli vägagi intrigeeriv, pool must, pool hall, selline põnev toon.Beez jänks enne pügamist-

Beez ja must titevill

Kui kellegil huvi, siis viltimise jaoks on võimalik osta puhast angoora villa.Enamus valget, aga ka need beezi ja musta saab osta.Kertuseks see ei sobi.

Gotlandi utt müüa.

UTEKE MÜÜDUD.

Pika mõtlemise peale , jõudsin raskele otsusele, et otsin uut kodu puhtatõulisele gotlandi utele. Kuna ma ei vildi ja lõngaks on ta üksiku lambana vaid käsikedruse lõng, sest teised lambad on kas valged või pruunid, siis pean õigemaks talle uut kodu otsida.Lammas ise on erakordselt hea ema, toonud vaid kaksikuid tallesid, pole vajanud sünnitusabi ja talled kõik kenasti üles kasvatanud.Reageerib ka kutsumisel enda nimele.Ääretult rahulik, stabiilse närvikavaga elukas.Hind on odavam, kuna tegu vanema loomaga.M 1 staatus.Küsi rohkem tel. 56501119
Eile tormasime töölt varem koju, sest ädalast niidetud hein sai juba korra üleeile väikse sahmaka vihma ja kui nüüd eile ka pole saanud pakitud, siis oleks asi jamaks läinud.Pidasime plaani, et mis oleks kui teeks selle õige heina tegemise tunde kättesaamiseks  heina üldse käsitsi ära, aga peale kaarutamist jõudis kohale tõdemus, et niita sai "vaba lennuga" ja see kogus, mis maas korjamist ootas, pole sugugi nii väike.Pealegi hakkas taevas peale 30 kraadist kuuma koletu kiirusega mustaks tõmbuma.Ja tund aega peale pressimist sadaski rõõmsalt vihma.Aga hein ise oli kerge hallika tooniga, õnneks mitte must ja puhas lehehein(võilille, keraheina ja timutileht).Pakke tuli üle 100 ja nüüd vist aitab küll sellest heinateost.Augustis heina tegemine on üks raske ettevõtmine, kuna kaste on nii pikalt maas ja sajab ka kole tiheda intervalliga :)
Eile käis ka üks küülikupoiss teenusena pügamisel, jessuke, kui naljakad on need lemmikud.Nagu väike Karlsson, mees parimais aastais ja parajalt paks, vedeles mu mõnuga selili, tagajalad röötsakil, kuni me pusad maha lõikasime.:d

Pühapäev, 14. august 2011

Nimepaneku päev.

Kätte on jõudnud küülikumajapidamises see aeg, kus need väiksed karvapallid tulevad kõik koos esimest korda pügamisele.Need viimati sündinud.Inimene ei õpi ju, et paaritaks mingi vahega...ikka korraga.Oleks siis, et ainult pügamine, igaühele on vaja nimi mõelda, eraldi kaart teha ja kuskile emast ka eraldi elama paigutada.Esialgu küll koos õdede ja vendadega, et šokk väiksem.
Ühesõnaga, istun toksin arvutis, käed on hullult lõhki, aga seitse sai neid täna pügatud ja nimed pandud-Capella, Hamal, Dhur, Bellatrix, Nashira, Ninak,Nekkar.Hädasti oleks vaja olnud veel 10 nele nimi ja pügamine täna teha, aga kuna nädalavahetus möödus pulmatralli tähe all, siis jääb see töö järgmisse nädalasse.
Ei hakanud poegi ka eraldi pildistama, sest vahet nagu polegi, võõra silma jaoks vähemalt mitte, seega piisab ühest iludusest küll.Rahul ma kasvatajana olen, sest kaal on kena ja vill läheb aina paremaks.

Reede, 12. august 2011

Angoora lõng ja ühteteist veel

Olen kedranud õhtuti 100 % angoora lõnga ja hakkab vaikselt asi käppa ka tulema.Pruun on sallile mõeldud koera-angoora-pruuni villane lõng.
Ühed samojeedi koeravillased kätised.Nendega läks pahasti, sest lõnga tuli puudu, ketrasin juurde, et teha kindad valmis, kuid värvierinevus oli liiga silmatorkav ja nii harutasin kindad kätisteks.
Üks koeravillane müts, vahele kootud pruuni peenvillast lõnga ja triibuti siis kirju koeravilla vokilõng.

Üks hall müts, mille juurde on ka kätised samast lõngast kootud, aga need veel kuivavad.Lõng on kedratud keeshondi ja tiibetlase koeravillast ja natuke maalammast juures.

Heinategu

...ei saa kuidagi pidama .Kuna ma kevadel viisin paar koormat heina võsa alla, siis mehed hakkasid mind juba suvel survestama, et kas ma müün üleliigse heina enne sügist maha, vean iseseisvalt kevadel välja või söön koos küülikutega talvel ise heina, ühesõnaga, olgu midagi ette võetud.Eks ta omast kohast ole õige, aga tulihingelise loomapidajana on mul kiiks sees, et alati on seda heina vähe ja ÄKKI ikkagi tuleb kevadel puudus, kuigi terve mõistus ütleb, et üsna suure tõenosusega ei ole küülik võimeline 3 tonni heina ühe talve jooksul ära sööma.Nii läksi pakiheina kuulutus mõnda kohta üles ja tulemuseks on nüüd pooltühi küün, priskem rahakott ja ostja oleks veel 300 pakile ja 13 tonnile heinale.Viimast soovi ma ei püüagi aidata, sest see pole enam võimalik, küll aga niitsime eile maha pikaks kasvanud ädala, ehk õnnestub siis ädalaheina teha.Kuna mul on lammaste põhikarja vanus kukkunud jälle sinna 0,6 eluu kanti ja talvel on laudas enamik noored lambasihvrid, siis neile oleks vägagi mokkamööda just peenest lehtededest koosnev hein.Ka noori küülikuid on laudas palju, sobiks see neilegi.Ilmajaam lubab küll hoovihmasid, aga samas ka 28 kraadist kuuma, mis oleks väga vajalik, et saada see paduroheline niide kuivaks.pakkima me ei hakkagi, vaid mõtlesime lahtise heinna ta sisse vedada.Pole enne eriti ädalast heina teinud, loodetavasti on selle heina toiteväärtusega lood head.Kummaline, aga heinategu on üks vahva tegevuses, ehk ma teeks seda võimalusel kohe aastaringi :D
Eile honmmikul olid viimase pesakonna pojad esimest korda pesast väljas ja vaarusid üle terve puuri ema taga ajades ringi.Kuna ma tervislikel põhjustel enne pesas poegi lugemas ei käinud, siis nüüd oli hea võimalus ja tulemuseks sain 8 valget küülikut.Kummaline, kuidas mõnel emal üle 4-5 poja ei sünnigi ja mõni teine jälla alle 5 ei võtagi asja ette.Ootan veel kahe ema "tulemusi", kas läheb poegimiseks, või mitte.See peaks kuu lõpupoole selguma.
Meie kassil on ka sügisene saagikorjamise aeg kätte jõudnud ja kole tiheda intervalliga leian ma hommikuti pidusöögi jäänukeid, ehk näritud hiirte päid, sauna põrandalt (meil on nimelt väike aken seal ruumis,mis suvel on lahti ja kassile on tehtud välja ka redel, kust ta siis vabana õue ja toa vahet saab kulgeda).Kass oli jäänud mul nn. kahe silma vahele kogu selle karvaste seltskonna sees ja arvastasin ükpäev, et kassi karv on seljas kergelt pulstunud.Võtsin kraasi ja sain paraja peotäie villa.Kuna vokk oli hetkel tühi, siis lasin kohe ka lõngaks.Kahjuks pole see lõng midagi mainimiväärset, selline kõva ja kange .Koos lambavillaga segatuna võib ta aga päris põnev jääda.Mina proovisin seda puhtana kedrata.

Kass Peedu , selle aasta augustis, enda lemmik kadaka peal poosetamas


Täna käis mul pügamisel üks vahva lontkõrv küülik.Imehme villaga, ime, et see lõpuks pulsti ei lähe.Natuke pelgasin, et äkki on teistmoodi käitumisega, kui minu omad, aga siiski, pügamise tehnika toimib kenasti.Kuna pultsakad olid väga naha ligidalt alusatanud vildistumist, siis oli päris tegu, et käärid sisse läheks.Paljaks me ta saime , kuid küüliku hing oli siiski lõpuks täis, sest minu peale hakati urisema ja prooviti ka naksata.No tõesti, eks sa proovi taluda selliseid nõudmisi, nagu " oled nüüd paigal ja püsid selili ilusti" .Aga selle kohta on üks hea lause " Eesmärk pühitseb abinõu".

Kolmapäev, 10. august 2011

Helsingi

Eile käisime Helsingis, plaan oli algselt minna autoga üle ja  lisaks muule asjaajamisele tuua  ka uus isane angoora omale, kuid müüal olid ilmselt vaid mustad isased ja see mulle ei sobinud ja auto jäi koju.Kuna mul eelmisest laevasõidust olid pehmelt öeldes väga viletsad mälestused, siis neelasin seekord tableti ja istusin sinna minnes vaid sõidusuunas ja silmad horisondile kinnitatud.Õnneks ei loksutanud ka eriti hullusti.Sadamasse jõudes aga tundsin, et siiski...natuke nagu keerab.Siit tekkis dilemma, et kas süüa või mitte süüa :)), lektüüri lugedes olid arvamused nii ja naa.Ma mõtlesin, et ah, vahet pole, kui keerab, siis keeraku juba täie kõhuga ja nii läksime esimesse söögikohta , ehk Kodipitsasse sööma.Tellisime suure pitsa ja taevas küll, see oli sama suur, kui vankriratas.Meie suur ja nende suur on kaks eri asja.Aga peale söömist muutus olemine heaks ja minu soovitus, merehaigusega ikkagi võiks süüa.
Helsingis kolasime ca 5 tundi ja kui aus olla, paar tundi oleks võinud veel olla.Vene ajal olid meil teatavat tüüpi monumendid ja neid olid kõik kohad täis, nüüd Helsingis neid suuri , vahvaid ratsamonumente vaadates tundsin lausa puudust, et meil neid suuri mälestusmärke nii vähe on.Ja kui armsad on need vanad suured uksed  koos vanade käepidemetga, meil on kuidagi palju vahetatud vanad uksed uute raudukste vastu...kahjuks.Kolasime ka mööda poode, kuid šoppajat minust sel korral polnud.
Igati hea vaheldus on korra teise kultuuriruumi minna.Puhkus.Tagasi tulime aga 4 tundi , laev oli täis "lõbusaid soomlaseid" ja sõitis vist kolm korda ümber Aegna, enne kui sadamasse jõudis.Fotoka jätsin koju, sest ei viitsi seda käe otsas vedada, niigi sai jala käidud kolme kuu normi :))

Laupäev, 6. august 2011

Angoora-august

Selle kirju pesakonna pojad on tänaseks juba parajad röövlinäod.Magavad mul heinasõimes, teevad sinna muud ka..:P, kolistavad ja mängivad veekausiga ja söövad üüratult hea isuga :).Nende emal on on  teine pesakond sel suvel ja poegade kõrvalt on ta ennast ilmselgelt ülekaaluliseks pontšikuks söönud.Eile tabasin ema poegadega koos jõusööta söömas pikali asendist.Umbes nagu lambad lasevad ennast jõuõla saavutamiseks põlvili.Söök on mitmes kohas ees, aga millegipärast on vaja ühest "mollist" süüa.Minu enda lemmikuks on seal kuidagi kerkinud must poeg, vaatasin järgi, emane on.Kaalub teistest veerandi võrra rohkem ja on kuidagi erililiselt leplik inimkäe suhtes
Must ja beez koos

Selle aasta üks esimestest poegadest, juba korra pügatud

Ja veel üks (nime ei mäleta hetkel)

 Kuna villa on kogunenud mingisugune kogus juba, siis uurisin ka ketrusvõimalusi ja..köh....ühesõnaga, angoora villa kedrus maksab alates 76 eur /kg.See siis üks põhjustest, miks see lõng nii kallis on.Ja teine põhjus peitub ka pidamise eripäradest, mis hakkavad vaikselt ka minule kohale jõudma.Söödakotte on erinevaid mul praegu 5 ja nagu selgub, ei aita vaid angoora tõupuhtast küülikust, et saada seda õiget kõrgema sordi villa.Kui muud asjad on paigast ära, siis tulemus on vaid viltimisvill.
Üks foobia on mul veel juurde tekkinud.Nimelt on vaja järgmine nädal Soome minna ja kohe meenub viimane laevasõit, kus mul keeras "kellukese" totaalselt segi, ehk ma jäin lihtlabaselt merehaigeks.Eriliselt "meeldiv" seisukord, kus süda läigib nagu Kiirel ja olemine pole kiita.Ilmateade lubab tugevat tuult, misiganes see nende mõistes tähendab :P.Käisin apteegist läbi ja varustasin ennast ingveri tablettidega , lisaks plaanin pilku horisondilt mitte ära lasta.
Pildistasin ükspäev lambaid ja fotoka ette jäi ka lammaste rada, selle põhjal võiks järeldada, et meie lambad on pidevas joobe või narkoseisundis.Sest otse see rada koduni ei lähe mitte :))
Ja hein on meil ka selleks aastaks müüdud.Sellised laupäevased uudised.

Teisipäev, 2. august 2011

Lambad augustis

Ma pole ammu lammastest kirjutanud.Vist sellepärast, et lammas on üks paganama mugav loom, just loomapidaja seisukohast, kui kõik on paigas, siis elavad lambad oma elu suvel.Vaatad hommikul ja õhtul, et kas kõik alles ja kõik korras ning muud suurt polegi.
Tegin talvekartuliga väikese valearvestuse ja nüüd ei jää muud üle, kui sööta nad lammastele.Kuna meil on hea kelder, siis pole isegi idusid küljes .Nii olengi andnud iga päev natuke jääradele ja uttedele ette.Ja kuna ma tegin ka heinaga valearvestuse, ehk mul jäi eelmise aasta heina nii palju järgi, siis olen ka seda neile hommikul ette pannud.Kui aus olla, siis hängivad need elukad suure osa päevast mul varjualuse kõrval, söövad "burgereid" ja vaid õhtuti käivad siis nn. salatit, ehk värsket rohtu söömas.Öösel muidugi ka, aga jah.:P

"Alarm, keegi tuleb..!"
"Kust tuleb?"
Maalammas ja rootslane isekeskis: "Kas ründame?"

"Valu vaenlasele"

Oht möödas ja dresseritud lambad söömas

Ja kaks minu "sõbrannat"

Pruun lausa lemmikuks kerkinud, kes hüüab mind taga, kui kartuli põllul olen, niisama silmab ja nakitseb ka minu õlga vastutasuks selja sügamise eest .)

Esmaspäev, 1. august 2011

Koeravillane komplekt

Tegin kogemata lõnga rohkem, kui mütsile oleks vaja ja siis ei jäänudki muud üle, kui teha veel niipalju juurde, et kindad ka juurde saaks.Olen hakanud kuduma kindaid nii, et koon mõlemad korraga, ehk kasutuses 8 varrast.Siis tulevad ühte moodi ja kui lõngast puudu jääb, siis uus lõng on mõlemil kindal ühesugune.Veel üks hea asi,mõlemad kindad saavad korraga valmis.Muidu nikerdad ühe valmis aga teine ootab ikka tegemist.
Lõng on maalammas ja leonebergeri segu 10 /90.
Küülikute uudiseid ka, nimelt on see vägisi suhu toppimine vilja kandnud 50.%elajatest haarab juba huvitatult ananassi hammaste vahele ja kaob taha nurka sööma.Super.Banaaniga on väheke teine lugu, olen nüüd targemaks saanud ja topin ta tervena neile vastu hambaid.Jäävad enda sõrmed söömata.Päris naljakas on seda nämmimist vaadata, umbes nagu 90 aastane hambutu vanaema sööks.Ehk lõuad küll liiguvad aga ei vähene.Aga küll harjuvad.Õnneks ei ole ka banaani kulu suur, umbes 1 cm küüliku kohta, selle elab kuidagi finantsiliselt üle.Käisin täna papaiat poest otsimas, aga polnud.Võibolla pole hooaeg?Või ei olnud seal konkreetses poes.Kui kellegil Tallinna poodises on silma jäänud, andke siia ka märku.