Esmaspäev, 22. august 2011

Kuidas lambakoerast sai koer-lammas

Nagu sa valvsuse kaotad ja hellitad põhjendamatut lootust, et sul keegi kodustest elukatest vilti ei lähe, nii keegi ikka suudab ennast "ära sättida".Seekord tegi seda siis Jassu.Poleksi muidu aru saanud, kui Jassu poleks laupäeval läinud järjekordselt küla peale hängima .Ja et mitte meile vahele jääda, valis ta tee mööda sopast kraavi põhja...Koju jõudes oli koeral nägu naeratamas peas, umbes nagu alkohoolikul, kes oli oma kauaoodatud lonksu peaparandust kätte saanud.Olgu märgitud, et küla peal ei käi ta mitte teisi koeri vaatamas, vaid suhtlemas looduse krooniga, ehk inimesega.Kuna ta suve alguses pidi äärepealt juba naabrite juurde kolima, kellel oli ilmselget selle üle vaid heameel, aga mina tõin kasvava jäjekindlusega ta koju tagasikuniks....naabrid võtsid omale uue koera.Seal enam meie Jassu ei käi.Kus käib, pole veel päris kindel.
Kahjuks ei teinud sellest mudaelukast pilti, aga muljetavaldav ta oli.Pesime  koera puhtaks ja siis selguski, et käppadel olid üüratud salakavalad pultsakad,millede lahti kammimise kohta oli Jassul  vägagi öelda.Ei jäänudki muud üle, kui käärid kätte ja maha.Koera kobades leidsin ka saba juurika keskelt ühe "kilbi", mis sai samuti eemaldatud.Aga naljakaks sellest hetkeks läkski, sest koos sabapultsakaga oleks ma nagu pool koera aju välja lõiganud.Jassu vedas saba ühele poole viltu ja enam ei suutnud sirgelt käia.Läks ja istus.Täna harjutasime nn. uuesti kõndimist ja seda siis nahkrihma abil.Peksa ei andnud, piisab kui keerutada rihma peakohal ja loom läheb lausa pööraseks ja hakkab inimlikke hääli tegema.Aga tänu sellele läks saba meelest.
Kleidiga koer-
Ah ma ei vaata, et sa rihma võtsid...


Ei , see rihm on ikka hea asi...


Ja veel kord ...


Nüüd ma enam ei viitsi



Üks komme on tal veel juurde tekkinud.Kunagi jooksis selline kultussari nagu "Tuvikesed" ja seal võttis koer pereisa õla pealt dollari.Odavalt pääses, sest meil on keegi jätnud diivani ja seina vahele sellise meetrise käigutee, ei tea milleks ja ei vii kuhugi, Jassu on aga selle ruumi head küljed endale omakasuks pööranud ja norib võileiba.Nina tuleb kõrva juurde ja kõige pealt ohatakse kergelt.Kui sa aru ei taha saada, siis ohatakse juba raskemalt.Kangekaelselt ei anna tükki, siis tuleb sealt juba viimase korina moodi häält.Ja kui sa ikka veel kiusad vaest looma, siis tonksatakse väga konkreetselt ninaga vastu kukalt.Tõsine kaalujälgija koer, kui pool võileibadest läheb "vasakule".Nuta või naera, pigem ikka ajab naerma :)

4 kommentaari:

  1. Tõeliselt veidrad jalad:D Hea, et kausid loetud sain...natuke kannatust....ma maalt ja pika vinnaga:D Koer tegi siin täna valehäiret ja loogish, et pool päeva läks selle peale, lisaks läks see sinu üks utt lolliks. Lihtsalt seisis ja karjus keset karjamaad. Lõpuks tuvastasin, et rästik, jalal valge punn nagu üks kord oli nina peal.Kaer on nagu oopium muidugi, siis unustati kõik:D Meil on isegi õnneks läinud, kevadel oli päris hirm tallede pärast. Aga Jassu on sul lahe ja ma loodan, tõega, et ma jõuan su juurde:D
    ja kui teaks keegi head nippi kuidas õunamahla ilma pressita teha, siis oleks tänulik.

    Kirke

    VastaKustuta
  2. Jassu on...icc, tead, umbes nagu vanade inimeste lapsed, kellega on aega tegeleda ja kelledele lubatakse asju, mida noored vanemad ei lubaks,ehk ära hellitamine on selle asja nimi.Ma oleks varasemalt ta ammu üle õpetanud,mida see loom aga ilmselget välja ei kannataks :)Praegu lepid lihtsalt sellisena,nagu ta on ja kehitad tema veidruste peale heatahtlikult õlgu .Peale kahte tarka koera on tegelikult huvitav omada sellist hm.. "ohmakat" kodus ).Omamoodi võluv olend, oma naiivsuses.
    Aga kuidas õuntest mahla kergemini saab, ma küll ei tea.

    VastaKustuta
  3. Nii vahva koer! Meil on ka Lõuna-Venelane maal, 6 aastane Karu! Kiftid koerad on, aga tõesti isepäised, raskesti treenitavad.. meil on väga hea koduvalvur, paremat ei oska tahtagi! Ja sokke tema villast on ka tehtud, need jalas nagu jänesed :) Väga kift blogi on, loe ja naera :) Parimat!

    VastaKustuta