Kuidas see oligi, et "annad näpu, võetakse käsi" :) Selgituseks, telliti minu käest sall, pehme ja karvane sall , mis nägi valmis tehtuna välja selline :
Aga nagu ma kõigile olen rääkinud, siis üks ei taha jääda teiseta ja lõpuks on ikka käes see moment, kus tekib vajadus samasuguse mütsi või kinnaste järele :) .Vokilõngadega on aga see konks, et komplekti minevatele kudumitele peaks tegema lõnga suhteliselt järjest, et püsiks meeles villad, mis sinna sisse on läinud ja muud väiksed nüansid.Õnneks oli mul kraasitud seda salli villa rohkem ja tulemus jäi sarnane.Küll aga maadlesin mustriga, sest sallile sai auguga mustrer, mida aga ei taha kasutada kinnaste ja mütsi puhul, kui soovisk on soe ja tuult pidav müts.Proovisin seda ja teistpidi ja ega ma muud targemat osanudki välja mõelda, kui see, mis üleltoodud pildil näha.Komlekt ise jäi erakordselt mõnusalt pehme ja karvane ka(mis järjekordselt pildilt pole hoomatav :P).
Enne sallitegu sain just hoo sisse angoora villa ketramisega, seda enam, kui selgus, et Eestis seda vabrikus kedrata ei saa.Välismaal ketramiseks pole mul veel piisavat kogust ja kui aus olla, ka aega seda uurida.Pean oma kange puukeelega enne märksõnad välja kirjutama, kui suudan enda jutu kellegile võõras keeles arusaadavaks teha.
Aga siin ta on, 100 % angoora vokilõng
Kui nüüd keegi itsitab pihku, et miks nii vähe, siis tehke järgi :))),ütlen ausalt, ma pole päris algaja aga midagi meeldivat, peale lõpptulemuse, selles puhta angoora ketramises pole .:)))
Ja et ennast lohutada, tegin vigurketramist Kabalast saadud villaheide ja koeravillaga.Vot see oli teraapia.Kuigi esimene viht kõlbab sokikannaks ja teisest ehk annab midagi sehkendada.Aga eks osa asju peabi "aia taha" minema.Kui muud targemaks ei saanud, selle heide ketramisega, siis seda küll, et villal ja villal on vahe, nagu siga ja kägu.Vahel lausa peab käega ka karedat villa saama katsuda, et tuletada endale meelde, millise luksuse sees ma ise igapäevaselt toimetan :).ja miks ma villalambaid pean :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar