Kolmapäev, 22. september 2010

Sallike.

Eile Ülle juures tema salle näppides , läks hingerahu :)Miks?Sest Ülle oli NII ilusad sallid kudunud.Ja kus siis minagi...:)
Valge lõng on puhas angoora ja pruuni lõnga sisse ketrasin pruuni peenvilla ja koeravilla.Sall tahab veel pesu ja venitust, aga juba praegu tekitab ta selliseid kummalisi tundeid.Lugesin hijuti üle Rootsi kasvataja muljeid ja tema kirjutab, et see angoora lõng tekitab sõltuvust.Nüüd ma saan aru, mis ta sellega mõtles, sest seda salli ei taha kaelast võtta.Vokilõng ise juba teeb imelist tööd villaga ja kui veel toore isegi on nii pehme, siis polegi midagi lisada.Ainuke hirm, et äkki on liiga soe sall :)

4 kommentaari:

  1. Niisugust pehmust oeks isegi kõige pirtsakam laps, kes muidu sallidest lugu ei pea,nõus kandma. Küll on ikka tore näha, et on inimesi, kes tahavad ja oskavad midagi ilusat ja praktilist luua. Mul endal varrastega suhted alles üsna alguses- kooliajal kohe üldse ei meeldinud, nüüd tuleb suhteid soojendada, vahepealsete aastatega palju meelest läinud.Seniks uudistan ja naudin teiste tegemisi.Palju indu ja loomisrõõmu sinna Harjumaale!

    VastaKustuta
  2. Aitähhh toetuse eest !
    Merikesele julgustuseks, et kunagi pole hilja ja kuna sul endalgi lippab koplis selliseid hea villaga karvakerasid ringi, siis anna endale aega...küll saad ka varrastega sõbraks :D Mina hakkasin kuduma alles ca 38 aastaselt , nüüd on vardakott autos, arsti ukse taga vööl, diivanil teleka ees jne.
    Jaksu teilegi sinna ja loodetavasti kohtume kunagi :D

    VastaKustuta
  3. Sa pead ikka iga mütsi juurde salli tegema :)

    VastaKustuta
  4. ee, sallid teed sina, sul kukuvad nad paremini välja :))

    VastaKustuta