Pühapäev, 5. detsember 2010

Küülikute näitus.

4 .detsembril toimus Rõngus küülikute aastanäitus.Kevadel ma isegi ei mõelnud, et võiks sinna oma pikakõrvalisetega minna.Ma ei tea isegi, miks.Vist on jäänud kuskilt sügavast vene ajast eelarvamus sisse.Lisaks olin ma nii "ülbe" , et arvasin ka seda, et ah, mis need meie Eesti kohtunikud angooradest teavad...Õnneks oli Dianal niipalju kõva veenmisjõudu hinge taga, et peale tema telefonikõnet, et olgu tuldud näitusele, tundsin mitte ainult et lausa kohustusena minna, vaid tekkis kõrvust tõstetu tunne .Olgu ta igatahes tänatud, et sai minusugusest vanast skeptikust jagu .
Nii heliseski kell 4 varahommikul äratust ja poolsegasena pakkisime oma 6 elukat transpordikasti ja sõit läks lahti.Võtsin kaasa TIKU ja ka 5 Babe ja Milo poega.Näituseruum oli soe ja küülikud reisist väsinud, nii nad pikutasidki suhteliselt apaatsetena seal puuris.Mul tekkis vahepeal lausa paanika, et on neil ikka kõik ok.Aga pärast veega jootmist elavnesid nad märgatavalt.

Kuna ma polnud näitusega arvestanud, siis oli kõgil pügamisaeg üle, mis tõmbab punkte maha ja tänu sellele oli mõni pultsakas ka olemas.Noorematel ei olnud veel ka kõrvatutsud arenenud.Aga see oligi selline ekspromt minek ja soov saada teada,mis üldse vaadatakse ja kuidas asjad toimuvad.Kohtunikuks oli Diana  ja Lätist üks kena daam(nime jään võlgu).Nii lahe oli vaadata, kui hellalt nad küülikutega ümber käisid .Angoorad tekitasid vist ka natuke elevust, aa kelle ei tekitakse selline pehme karvapall.
Üldiselt jäin ma isegi nende punktidega väga rahule ja tean, millele järgmisel korral tähelepanu pöörata.
Lisaks sai nähe selliseid erinevaid küülikute tõuge, ei oleks aranudki, et nad nii lahedad võivad olla.

Varbavahed korda!

Ühed lahedad hallid suured elukad.Jurakad, mis kole.:)

Tšintsillad rivis.Jube lahedad tegelased ja milline nahk.Sa püha vägi.
Korraldajad pakkusid ka käsitöö müügi võimaluse välja, mõtlesin, et olgu, võtan enda vähesed kudumid kaasa, aga ega mul müügi usku ei olnud.Tagasi kodus  revideerides selgus, et mul polegi enam suurt midagi järgi, kirjud lõngad , paar mütsi, kindad osteti ära ja kodus on mul nagu hiiresahver nüüd, ehk polegi enam suurt midagi.Mis teeb rõõmu, et kellegile su käsitöö ka meeldib.
Õhtu lõppes igati meeldivalt, olgu mainitud, et olime ainsad angoorad, aga võitjate üle kohut ei mõsiteta ja meie esimene rosett nägi välja selline.Roseti tõi siis väike angoora preili nimega Kiara.

Vähe on õnneks vaja, kas pole.Väsinud ja aga õnnelikuna jõudsime õhtul koju.Vaesed korraldajad, mina olin läbi aga mis nemad veel tunda võisid.Igatahes on ääretult tore, et keegi seda rasket vankrit viitsib vedada.Müts maha.Üritus oli väga vahva!

Täna ei olenud aga hoopiski mitte lõbus, rookisin puure, pesin matte, lisaks pügasin kõik 6 näitusel käinud küülikut paljaks.Kuna ma neid teiste juurde enne kuut aega ei taha panna, ehk nad on omamoodi karantiinis mul õuepuurides, siis otsisin vanad katskised sokid ja terved ka, välja ja nii on mul kodus väike küüülikute moenäitus "angooramood 2010" selline on üks modellidest
Oleksin hea meelega mõne näitusel ära püganud, aga käsi oli haige.Ja kuna ma unustasin vardad maha, istusin õnnetult terve päeva näituse ajal tühjalt, ehk kudumata, siis andis täna käevalu niipalju peale päevast puhkust järgi, et sain küülikud ära pügatud.Pole halba ilma heata.

3 kommentaari:

  1. Uksumatu, et inimesed ikka viitsivad tegeleda sellise ürituse korraldamisega ja veel külastajaid on ka nii palju. See ikka näitab, et ka Eestis on tublisi inimesi, kes tõugude puhtust väärtustavad:). Kas seal muidu niisama pealtvaatajaid ka oli või?

    VastaKustuta
  2. Ja ei tea, kas mina ei võiks ka küüliktele sellised "kasukad" selga panna talvel peale pügamist? Et siis oleksid ka õues? Või on see selline väga lühiajaline moetrend:D?

    VastaKustuta
  3. Oli ikka pealtvaatajaid ka :)
    Loomulikult võid panna, aga temperatuur peab olema ca 10 kraadi.Kui ikka 15 külmakraadi õues paugub, siis nii värskelt pügatud küülikut õue ei saada.

    VastaKustuta