esmaspäev, 3. september 2012

Lontkõrva küüliku villast lõng

Ära iial ütle, et ei iial...teate küll sellist ütlust.Aga kui algusest, siis...
Käis mul üks kena pere heina küülikutele ostmas ja nagu selgus, loevad ka blogi.Tore :), veel toredam, et oli kaasa võetud väike kotike lontkõrvade villa.Mina, vana eelarvamusega tädi, raputasin muidugi pead, et "oh ei ,sellest villast tavaliselt asja ei saa, et liiga pehme ja meenutab ilmselt oma olemuselt teist sorti".Aga viisaka inimesena võtsin villa vastu, et proovin siiski.Vahepeal sahmisin ühe kilose koeravillalõngaga ja laat oli ka, üheõnaga täna mõtlesin, et teen endale "kerge" õhtu, kraasin selle lemmiku (tegelikult kahe lemmiku, halli ja beezi) villa ära ja viskan siis laia kaarega minema.Nüüd on itsitamise koht.Sest vokile jooksis üks imeliselt siidjas villast lõng.Vot nii, saab neist pisikestelt lõnga küll, aga...kas on omanikul siis söök targalt valitud(ma saan aru, ajasin juba ühe angoora kasvatajal pea valutama oma sööda jutuga, aga jätkuvalt olen seda meelt, et sööt mõjutab villa kvaliteeti), või on tal kodus sellised villakandjad isendid :), milles ma nats kahtlen,sest mul on pügamisel käinud neid lontkõrvasid ja see vill ketruseks tõesti ei kõlba.Kuna ma aga neid väikseid lemmikuid ei tunne, siis tõde ei raiu.Vot, kerast pole näha, kuid lõng on vahvalt helli -beezi kirju.Vähe, aga triibuks jagub :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar