laupäev, 12. november 2011

Läbi see maraton.

Sellise sõnaga julgeks ma seda  kolme päeva kokku võtta küll.Raske, pikad päevad jalgade peal seismist ja häälepaeltele kolmekordne koormus. Aga see meeldivate emotsioonide meeletu koorem, tagasiside, kõik need sõbrad, tuttavad ja "villased" kollegid  ..see väärib seda  kolme hullumeelset päeva.
Siit siis minu palavad tervitused Liisile, kelle nägu ma polnud enne näinud ja nüüd pean ta oma fantaasias mõeldud näo asemel ümber kujundama, Julikale toe ja heade soovide eest, Lahemaalammaste vahvale perele,Maavillastele, kelle meriino lammaste villa sai lõpuks oma silmaga näha ja mille kõrval tundub minu peenvillane palgina :)), neile minu blogi lugejatele, kes terekäe pihku pistsid, ühele eriti vahvale inimesele, kes minu ja veel ühe inimese pärast laadale tuli, neile "koeravilla" inimestele,kõigile Teile, kelle silmad meie boksis särasid ja loomulikult  Monika &Co-le (meie müügiboksi partnereile), ühesõnaga AITÄH teile kõigile!
ps.Mul oli kaasas üks lubatud väike kingitus, kellegile...mustrimaailma foorumist.Kas see inimene ei käinud, või ei tuvastanud mina...aga pakkumine on endiselt jõus, anna endast märku palun...:)

12 kommentaari:

  1. Nii hea meel sinu pärast! Maurus

    VastaKustuta
  2. Mul oli nii kahju, et ei saanud tulla vaatama su angoora villa :-(
    Teinekord siis.

    VastaKustuta
  3. Just mõtlesin eile õhtul teki alla minnes, et kuidas sul laadal läks...ja nüüd hommikul häid uudiseid lugedes sai mingu päev rõõmsamaks. Samas mulgi väga kahju, et ei saanud tulla, kodus paras hullumeelne töödeuputus :S Aga jõudu ja jäksi ja häälepaelte kogumist ja lootus, et kunagi ka kohtume ei ole veel kadunud ;)

    VastaKustuta
  4. Aitäh sõbrakesed :),
    Silvia, aga sa oled teretulnud meile ka koju külla :), me ei ela NII kaugel teineteisest.
    Kaire, kummaline,aga vahel mõtlen minagi, et mida teeb "blogijast kaasvõitleja" Kaire, et blogis vaikus, ju rabab tööd teha :), rõõm kuulda, et minagi mahun sinna sinu "mõttekambrisse" :)
    Ei ole ma muidu üldse laatade inimene ega fann, aga mardilaat on kuidagi teistmoodi.Ilmselt tänu käsitöö tubadele,laada kontseptsioonile eheda käsitöö müügi eelistamises, neile inimestele, kes seal müüvad ja ostmas käivad või ma ei tea, midagi vahvat seal on.Ja see on üks üritus, mida võiks kindlasti külastada :)Tõsi, ise ei näinud suurt midagi :))
    Mina sain kinnitust, et angoora lõnga on võimalik ka Eestis müüa ja meie inimenegi oskab seda hinnata , see annab jõudu ka jänksidega edasi minna.Ainuke "negatiivne" pool, et lootus jalad/käed korraks seinale vistata, purunes esimesel laadapäeval ja järellainetust koeravillase lõnga ketruse näol jagub uue aastani, ilmselt veel edasigi :))

    VastaKustuta
  5. Ja et ka tööpuudust ei oleks :D
    Ja blogisse natuke ka paar päeva tagasi kribasin, kuigi eks neid päevasündmusi on vahepeal usinalt rohkem olnud :P Üks hea uudis minu võitlusrindelt näiteks see, et sain ametlikult kätte oma marineeritud peetide mahetunnustuse :D:D Paras pürokraatia on, aga...tuleb kannatada...
    Sulle jõudu ja usinat villa näppude vahel venitamist!!!

    VastaKustuta
  6. Tubli Kaire! Jep. lugesin just Postimehe Arterist Siiri Sisaskiga tehtud intervjuud- no väga õige jutt...Kui raskeks on tehtud maal ettevõtluse arendamine, sada direktiivi ja ametnike kadalipp :S Ei tohi sa kodust liha ega moosi müüa...nukker.
    Krt, ise oled loll, et maale elama lähed..ja tahad veel et teed oleks lahti ja teenused-arstiabi lähedal..Siis mõtlesin, et hmm, meie külas olemegi ainsad lollakad vist, kes loomi peavad ja muidu on vaid vanurid ning nädalalõpu turistid-majaomnikud.

    VastaKustuta
  7. Aitäh, Airi! Kokku saame, räägime pikemalt:)

    VastaKustuta
  8. Mardilaadast paremat laata tõesti ei ole. Tervitused uue näoga Liisilt :)

    VastaKustuta
  9. Tervitused ka minu poolt! Koeravillane kingitus oli tõeliselt mõnus ja lausa tuline. Ja Mardilaat on tõeline pärl, kahju, et minul seekord nii vähe aega oli. Käisin sind mitu korda piilumas aga jutule ei saanud, sest sul oli seal muudkui saba :)Järgmisel korral ehk rohkem mahti!

    VastaKustuta
  10. Ma ei näinudki sind piilumas :P, nii kahju, jõudsin juba mõelda, et kas Merike ei saanudki mahti ringi liikuda ja kui sai, siis miks sa mind vaatamas ei käinud :)Oli hullumaja tõesti, nuta või naera, mul oli peale mardilaata 3 päeva hääl lausa kähe.
    See koeravillane käevõru (imekitsas ribakene oli ju tegelikult), kuumutas tõesti üllatavalt, mis andis hea põhjuse mõnele heale tuttavale see käe peale edasi sokutada ja omale jälle jahedam võtta :)

    VastaKustuta