esmaspäev, 20. juuni 2011

Nädala vanused angoora beebid

Kuna ema Silvia otsustas pesa "tuulutada", milleks iganes see ka hea pole, siis lippasin tuppa fotoka järgi.Sain pildi tehtud, kui ema mätsis pesa heintega kinni ära.Seanss sai läbi, nägid ja aitab.Seekord on Silvia eriliselt kuri mu peale, nagu ma puuri ukse paotan, nii sööstab sealt seest nagu kobra käe poole.Ma pole loomult arg inimene aga pean häbiga tunnistama, et käe tõmban kõhklematult sealt kohe ära.Ka siis , kui paks jope seljas...siis ehk mitte sellise ahvikiirusega.
Laupäeval läks maalamba jäär lihaks, kuna ostuhuvilisi lihtsalt polnud.Naha soolasin sisse ja ilmselt pargin ka ära.Vill oli mõnusalt pehme ja temal ei tekkinud ka maalambale omaselt pealisvilla selga.Suur jäär jäi küll nüüd üksinda aedikusse nutma, sest seltskonda pole.Uted vedelevad enamus ajast varjua all, need on vähemalt jääral silmside kaugusel, abiks seegi.Vahel on küll tunne, et kas need maadamid ka üleüldse söömas käivad, või vedelevad nagu parv saksa turiste palmi all, varbad Vahemeres leos.Hommikul on nad seal, õhtul linnast tulles, jälle seal....
Ja telefon oli järjekordselt kadunud.Loomulikult ka tühjaks saanud ning "väljaspool levipiirkonda".Hakkasin siis mõttes läbi elama, kus ma selle telefoniga kondasin.Käisin läbi peedi vaod, kartulimaa, jäärale rohu niitmise kohad, siis uttede heinasõimed, küülikute heinalao, uskumatu, kui pikad ringid võib üks inimene maha käia niisama asjatades....kuniks leidsin õues grillimisplatsi tooli alt selle vidina üles.Eile sadas meil päris asiselt, sestap arvasin, et ega siit elulooma ei saa.Aga Nokia on nagu ta on, põhjamaa telefon ja peale kerget kuivamist ja niiskuse aurumist olen ma jälle saadaval.Vist on aeg hakata mõtlema suurte klahvidega ja pika nööriga penskari telefoni muretsemise peale DD

2 kommentaari:

  1. Ega Nokiat asjata lutsuks kutsuta :D Hea ja aus telefon.
    Aga pojad pesas on sul ju mõnusad suured juba. Ja tean seda tigedat küülikut küll, kui ikka keegi sul hammastega käsivarres kinni rippunud ja lahti ei lase, siis tekitab isegi küülik aukartust :D Mees aitas toona küülikul hambad käsivarrest lahti. Alguses ma ise ka itsitasin pihku, kui mees küülikut kartis, aga kui ise hambaid tunda said, mitmel korral, siis on tekkinud aukartus küll nende "õelate" isendite vastu, kes ikka urisevad ja tagajalgadele püsti tulevad ja kohe känguru poksiasendi sisse võtavad.
    Sellele su jäära lihale pretendeeriks isegi, kui sa nii pagana kaugel ei elaks :D

    VastaKustuta
  2. Mul selline hea telefon, mis helistaja nime ka ütleb, sellest funtsioonist oleks mul kõige rohkem kahju olnud.Pani küll alguses segast, kippus ise helistama ja kellaeg läks valeks ja õigeks paneku ajal küsis, et kas sa oled reisinud teise ajavööndisse :DD.
    Minu emased rapsavad esikäppade küüntega esmalt ja siis tulevad hambad :D.Ei suutnud näppe pesast eemale hoida ja vaatasin täna seda kirjut pesakonda,võtsin ühe tumeda poja kätte ja tead, see sillerdas lausa kuldselt, nii lahe.
    Jäära liha jagati nii ära, et vaid nahk ja karvased jalad jäid järgi (pea ikka ka),hea on see talle liha küll, ei ole rasvane ega midagi.Kui jäärasid müüdud ei saa, siis sügiseks jääb kolm jäära lihaks, aga sa oled tõesti liiga kaugel.

    VastaKustuta