esmaspäev, 13. juuni 2011

Mõtteteri koeravillast

Eile sain kinnitust minu arusaama vanast , aastaid kogutud koeravillast, et selle ketramine on midagi muud, kui värske koeravilla lõngaks tegemine.Vill muutub kuidagi kuivaks ja ei jookse värtnale.Nagu hiljem omanikuga rääkides selgus, siis oligi tegu ca 6 aastat vana villaga.Tundsin ketruse ajal, et kõvasti rohkem läheb aega ja ka tulemus ei ole päris see.Minu tagasihioidlik soovitus oleks , et katsuge see värske vill ära kedara ja ärge korjake teda aastaid.Villakoerad annavad tavaliselt üsna palju korraga villa ja kui just plaan pole villavabrikusse viia, kus tahetakse suuremat kogust korraga, siis tavailselt poolest poe kilekotitäest (kaaluliselt on see ca 300-500 g) saab juba vesti või mütside, kinnaste lõnga uhkelt kätte.
Ja on osad tõud, kuigi ka siin on erandeid, kellede vill kindlasti tuleks enne kedrust sorteerida (malamuut, chow, samojeed-palju villa aga kuid lühikese villa osakaal võib sellises kotis ulatuda kuni 20 %)Ja vahet pole, kus seda kedratakse, ka vabrik ei suuda alla 1 cm villa lõnga sisse kinni keerata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar