Mannekeenid

Meie kaks uustulnukat mannekeeni.Peas 100 % angoora villast, käsitsi kedratud lõngast mütsid.Pildile püüda õhtuse toavalgusega oli mõtetu üritus, aga eks see angoora ongi pigem selline asi, mida peab katsuma.Ühesõnaga,nüüd hakkavad meil mütsid sellistena pildile tulema.

Sarikapidu

Selline kena päikesepaiste võttis meid vastu täna hommikul ja sellises ehitusjärgus oli meie küülikla.Päeva edenedes,

ja veel

Ja õhtuks sarikad peal ning pärg üleval :)

Milline katus tuleb, ei teagi veel.Aga vähemalt näeb asi juba natukene maja moodi välja.Pinda peaks uues küüliklas olema ca 59 ruutmeetrit.

Päevamõte

...tekkis saunalaval higistades.Kuna ma väikest viisi olen mütsidele orjenteeritud, siis loogiline jätk oleks osta mannekeeni pea.Jutt läks edasi, et aa...bee...veel võimalikke varjante, et teeks papist toru jne.Pika jorutamise peale jõudis teinepool selleni, et ostaks nuku, saaks panna koeravillast kätised, mütsid, sallid ja muu träni sinna selga.Ja nüüd tuleb päevamõte, seda, et.....mis nukku teie mõtlesite?...köh, köh...mehed noh.:)))Eriti atraktiivne võiks selline nukk olla mardilaadal :))

Elu kanalas

No vaadake seda kana pilku, kas ei aja itsitama :)).Pildil olev must braama on neist kolmest kõige karvasem, kaks teist, kes piiluvad pildil vasakult, nagu teaks, et nad ei kannata lihtsalt näitamist praegu, sest pehmelt öeldes oleks nad nagu alasti.Äntukad aitavad ka sulgimisele kaasa ja ei jäta kasutamata võimalust mõnda musta sulge seljast kätte saada ja võimalusel ka alla kugistada.Muidu aga on ülimalt põnev jälgida selle kanakarja elu.Hommikuti on äntukad, kõik see gäng, juba söögiootel väljas (need vabrikukanad ajavad muigele, nad on nagu tööandja unistus, kohe hommikul on nad traksis sööma ja siblima minema, ehk "tööd rabatakse täiega" ), õhtul on nad viimased, kes koju vaaruvad, jalgu järel lohistades.Mustade gäng, ehk kolm braamat ja Sohfi, neid ma hommikul ei näe, sest kogu kamp magab riiuli all , ilmselt kannatavad nn. koolikiusamise all ja välja tulevad nad õhtul, kui jõuame töölt koju ja laseme kanad vabalt jooksma.Äntukad on võimelised mu jalust maha jooksma, kui pääsevad läbi augu välja."tip-tipitamise" peale ilmub kanala ukseaugust välja Sohfi nokk, ilmselt lükatakse ta nagu ürgajal naisterahvad meeste poolt koopasuust välja, et kontrollida, kas õhk on puhas....

ja kui on, siis hõljuvad ka kolm musta aadlidaami järgi.Siis käiakse aedikus ringi, süüakse kõht täis ja edasiläheb külaskäik minu kiviktaimlasse.Ma ei tea, mis neid seal võlub, aga hirmuspõnev on seal kivide vahel kakerdada ja minu iirise juurikaid jätkuvalt kraapida.Sohfi on igasuguse haudumise unustanud :), eks proovi pesal istuda, kui keegi kurjalt mögiseb, et tahaks ükskord munele ka ikka saada....
Kukele meeldivad vist äntukad rohkem, mis on nats jama, sest tibusid tahaks ikkagi braamadelt kevadel saada.

Kähku käib see neil küll....nagu küülikutelgi.

Tiibeti mastifi villast kätised

Vokil lõnga tegemine on selline "vaimselt energeertiline" tegevus, kus päris anonüümselt on väga raske lõnga tekitada.Kuna voki taga tekivad igasugused isepäised mõtted, siis tahes tahtmata läheb fantaasia lendu.Kui ma lihtsalt koeravillaste tellija jaoks teen lõnga, siis mõtlen, milline see neljajalgne võiks olla, kelle seljast see vill pärit on.Ja kui keegi tahab juba kudumini välja, siis tekib nn. energeetiline side telefoni vestluse põhjal.Kuna enamik neist tellijatest on miskil moel õnnetud, ehk valutab siit või sealt, siis jookseb see valu kuidagi ka minu kätest läbi ja püüad teha kõik, et see lõnga ja kudum annaks ostjale ka leevendust.Ja loomulikult jookseb sinna sisse ka seda positiivsust, mis sa sellisest kõnest ka saad.Võtke seda "nõidumisena", aga ma olen endalt vahel tabanud seitsmenda meele, kus tekib selliseid seletamatuid seoseid.
Antud kätised lähevad justnimelt randmeid hoidma ja soojendama.Ca 80 % koeravilla sisaldusega, valged triibud on angoorast, ka pöial.

Päevamõte

Uus spordiala.Lambasurfing.
Vajalik varustus: tugev lammas, töökindad ja kulunud taldadega kalossid.
Haara lamba tagaosa villast kahe käega kinni, hoia kõvasti ja lase ennast lambal edasi viia.Põlved kergelt lonksus ja selg küürus.Maapind soovitavalt kasteselt märg.Pikka liugu.

Kas nutitelefoni jaoks peab olema piisavalt nutikas?

Tundub küll nii, et peab, sest kas sul on ikka uut telefoni vaja, kui sa ei oska orjenteeruda ei telefonides endis ega ka pakettides, mida operaatorid pakuvad.Naisterahvana  ja ilmselt juba tänapäeva tehnika hullumeelses arengutempos tunnen ennast juba täiesti lubjakana, ma ei tea, mis hakkab penskaripõlves veel juhtuma, kuis ajutegevus taandareneb sinna sügavasse nõukaaega tagasi....Kuidagi järjest on hakanud kinnistuma arusaam, et on kaks varjanti, kas oled ise loll, või sind lihtsalt tehakse lolliks.Loed pakkumist ,nagu oleks eesti keel ja nagu ei ole ka.Telefon null euroga kätte tähendab lihtsalt seda, et järelmaks on ikkagi ja midagi pole tasuta.Mitme numbriga paketi puhul kehtib soodustus vaid ühele telefonile, sina võid ju eeldada, et mitmele.Rääkimata sellest, et üks räägib käibega, teine käibeta hinnast.Lisaks ei suuda sa tuvastada enda tegelikku kõneaega arve pealt, seda pead küsima haldurilt otse.Ühesõnaga, miks lihtsalt asju välja tuua, kui saab keerulisemalt, umbes sama nagu sms laenu krediidikulukuse määr...keegi ei tea täpselt, mis loomaga õieti tegu on.Kardetavasti juhtub sama lugu ka elektrituru avanemisega ja aeg annab arutust, kes mida endast kujutab.
See meie tarbimisühiskond on üks kole asi, mis muudkui nõuab, sul on seda vaja ja teist vaja, sest muidu sa pole edukas ja oled ajast maha jäänud.Mõelda, kui vähe oleks inimesel tegelikult vaja ...kui lihtsakäeliselt me vahetame täiesti töökorras esemeid lihtsalt sellepärast, et nad on kaasaegsed ja uued?Huvitav, kas tuleb ka selline aeg, kus moodi tuleb säästlik eluviis ja keksida võiks sellega, kuidas ma vähem resursse kasutades hakkama olen saanud?

Tark vabrikukana .

Mul on see elajate kari paisunud vist selliseks, et pidevalt keegi sind üllatab ja igav ei ole enam ammu.Aga kui alustada algusest, siis
Need väiksed "angoora üllatusmunad" ei tahtnud mitte enam oma puuris püsida ja kippusid rändama tänu sellele ,et puust puuri uksed ei käinud nii tihedalt kinni, kõrvalpuuri isase küüliku juurde külla.Peale kolmandat hommikut, kus ma linnapükstega pidin põlvitama ja hiljem kiruma, et jälle olen ma mustade pükstega nagu assotsiaal linnas tööl, siis täna sai mõõt täis.Kolisin kaks emast ühte puuri ja paigutasin mamma koos pisikestega uude eluruumi.Nüüd pean jälgima, et need lumepallid mul uksest välja ei kukuks.
tänase päeva üllatajad olid aga äntukad.Üldse hämmastavad need väiksed tegelased mind oma organiseerituse ja nutikusega.Hommikul lüüakse kukk (või läheb ta ise) õue , võimalik, et kanade jaoks on ta nagu tüütu äratuskell, mida kinni ei saa panna , igatahes karjub see uhke isane õues ja kutusb oma haaremit õue.kanad aga lähevad elevile alles mind koos ämbriga nähes.Õigemini jooksevad nad nagu segased mul aediku serva pidi järel.Äntykate kaks erinevat gruppi on nii kokku sulanud, et enam ei saa aru, kes vanad ,kes uued tulijad.Küll aga tehakse vahet uute braamade ja Sohfi üle.Mustad ka.Ja braamad on nagu Holliwoodi statistid, kes on riietusruumist aluspükste väel lavale löödud.Mis sa sellisest sulesti kisud, kui neid sulgi pudiseb juba kerge tuuleiili peale nagu vahtral lehti sügisel.Nii konutavadki need neli musta daami laudas riiuli all,kuni äntukad vabaks lastakse, siis pistetakse arglikud nokad ukse vahelt välja, kas õhk puhas.Ühe dramaatilise valiku pidime siiski kodurahu nimel tegema.Kuna üks äntukatest nokkis teisi verele ja ka sulgi seljast, siis hakkasime neid märgistama.Kolmele panime märgid külge ja võtsime ühe neist märgitutest ka kanatraktorisse eraldi.Õhtul kohu jõudes oli aga see üksik kana langenud mingi röövlinnu ohvriks.Ilmselt oli ta pea toppinud läbi võrgu ja keegi oli selle õnnetu eluküünla kustutanud.Kael oli sulgedest paljaks rapitud, rohkemat polnud kätte saadud.Aga tundub nii, et tegu oli õige kurjajuurega, sest peale seda pole enam teised verised.Millega aga täna äntukad üllatasid, algas sellest, et õue astudes nägin, kuidas Jassu tormas kiviktaimla taha ja...sealt tõusis lendu suur kull.Sa püha püss, tormasin kohale aga keda polnud näha, olid kanad.Esimene mõte oli, et kas see kull tegutses tõesti selle poole tunniga nii hullusti, et sai kõik kanad kätte? Asusime siis kolmekesi kanu otsima ja ajaliselt otsisime väga väiksest võsast 18 kana ca tund aega.Riburadapidi hakkasime neid leidma küll vanaraua hunnikust mõne kaane alt, kaks kana leidsime nii, et kass istus autokummi peal, neli kana leidsin 10 minutiliste intervallidega sarapuupõõsast, huvitav, kas osad neist olid puu otsas we?Lõpuks saime siis kõik ikkagi õnnelikult leitud.Mis aga üllatas, nimelt see, et kust paganat teadis vabrikukana, kellele kanaema pole rääkinud, et kull on vaenlane, et tuleb peitu minna.Ja et nad üldse oskasid peitu minna.Hiljem nägin kõrgel kahte kulli õhuvooludes ringlemas...lase siis veel kanu vabaks, kui ise toas oled.
Lammastega on ka pahad lood, sest ostsime koos valgepealistega karja ja satikad, ilmselt on tegu raudkärbsega.Leidsin ühe talle küürakil käimas ja nii nõrgana, et püüdsin ta kinni ja nii avastasingi , et lammas on väikseid vereimejaid täis.Andsin ussirohtu ja see küürus käimine kadus paari päevaga ära aga satikate vastu pean alles hakkama mürgitama.Rohi oli kallis, ca 50 eur kanti, kurb, et müüa ei "märka" sellistest asjadest rääkida.Nüüd ei teagi, kiri laseb rohtu pana pügatud lambale, aga ma ei saa neid praegu veel pügada, kas panna siis täisvillas lambale see triip, või oodata pügamist.
Jäära peale vihastasin täna , täiesti napakaks läinud seal naiste karjas.Võttis aga pika hoojooksu ja mulle külge.paar ringi ajasin teist taga, mis oli pigem enda südama rahustuseks ja ajas jäära veel rohkem pöördesse, kuni lõpuks lihtsalt võtsin jääral esijalast kinni ja keerasin vana kummuli, nagu sitasitika, jalad taeva poole.Jälgisin niipalju, et ta ikka jalgele saab ja peale väikest ägamist oma suure kere jalgele ajamist jalutas jäär kaotaja näoga eemale, rünnakuisu oli selleks korraks täiesti läinud.Kogu aeg üks enesetõestamine peab siin olema :)

Üllatusmunad

Kirjutasin eile pika jutu ja täna sain hommikul šoki.Olid pojad, enam ei ole.Kõrvalpuuris ka polnud.Pool tundi hiljem vaadates siiski leidsin selle tõsise üllatajate kamba kõrvalpuurist isase juurest :P.Müstika.Jõudsin nad juba "maha kanda", sest nii pisikesele suutäiele on õues kandidaate rohkem kui üks.Kass Peedu jalutas ka täiskõhunäoga ringi.Ühesõnaga, täielikud üllatajad, tahavad tekivad iseenesest pessa (kaks isast küülikut andsid siis pojad, icc) ja vahepeal lähevad ise rändama.

Muidu  tunduvad päris ilusad pojad, ninad kenad laiad ja kõrvavahe ka ilus.Kuna pesas kolm poega, siis kaal mõnusalt tuntav.Ema vitsutab praegu muidugi hea ja paremat sisse, arbuusikoori ja peeti piimakuse tõstmiseks.Peterselli lehti ka :).Norrakatel oli just teemaks, kus kellegil oli 11 pojaga pesakond, et see pole hea, ema ei suuda kasvatatada nii paljudest korralikke järglaseid.Kahjuks pean sellega nõustuma ja olen isegi emade valikud teinud osaliselt selle põhjal, kui mitu poega ta ca annab.Kaks emmet on veel poegimata...kui ma neid juhuslikult pole vorstiks nuumanud ja nad polegi tiinestunud.Mis iseenesest on ka arusaadav, kellele see hommikune iiveldamine ikka niiväga meeldib .

Müüa lambavillast tekivatti

Läksin natuke hoogu villa kraasimisega ja müüksin osa kraasvillast heameelega maha.Tegu valgepealise lamba villaga.Hind 10 eur /kilo ja miinimum kogus ostes 1 kilo.Sobib käsitsi ketramiseks, viltimiseks ja lambavillast tekkide ja patjade tegemiseks.Info tel. 56501119 Airi
Villavatt müüdud.