laupäev, 6. oktoober 2012

Tark vabrikukana .

Mul on see elajate kari paisunud vist selliseks, et pidevalt keegi sind üllatab ja igav ei ole enam ammu.Aga kui alustada algusest, siis
Need väiksed "angoora üllatusmunad" ei tahtnud mitte enam oma puuris püsida ja kippusid rändama tänu sellele ,et puust puuri uksed ei käinud nii tihedalt kinni, kõrvalpuuri isase küüliku juurde külla.Peale kolmandat hommikut, kus ma linnapükstega pidin põlvitama ja hiljem kiruma, et jälle olen ma mustade pükstega nagu assotsiaal linnas tööl, siis täna sai mõõt täis.Kolisin kaks emast ühte puuri ja paigutasin mamma koos pisikestega uude eluruumi.Nüüd pean jälgima, et need lumepallid mul uksest välja ei kukuks.
tänase päeva üllatajad olid aga äntukad.Üldse hämmastavad need väiksed tegelased mind oma organiseerituse ja nutikusega.Hommikul lüüakse kukk (või läheb ta ise) õue , võimalik, et kanade jaoks on ta nagu tüütu äratuskell, mida kinni ei saa panna , igatahes karjub see uhke isane õues ja kutusb oma haaremit õue.kanad aga lähevad elevile alles mind koos ämbriga nähes.Õigemini jooksevad nad nagu segased mul aediku serva pidi järel.Äntykate kaks erinevat gruppi on nii kokku sulanud, et enam ei saa aru, kes vanad ,kes uued tulijad.Küll aga tehakse vahet uute braamade ja Sohfi üle.Mustad ka.Ja braamad on nagu Holliwoodi statistid, kes on riietusruumist aluspükste väel lavale löödud.Mis sa sellisest sulesti kisud, kui neid sulgi pudiseb juba kerge tuuleiili peale nagu vahtral lehti sügisel.Nii konutavadki need neli musta daami laudas riiuli all,kuni äntukad vabaks lastakse, siis pistetakse arglikud nokad ukse vahelt välja, kas õhk puhas.Ühe dramaatilise valiku pidime siiski kodurahu nimel tegema.Kuna üks äntukatest nokkis teisi verele ja ka sulgi seljast, siis hakkasime neid märgistama.Kolmele panime märgid külge ja võtsime ühe neist märgitutest ka kanatraktorisse eraldi.Õhtul kohu jõudes oli aga see üksik kana langenud mingi röövlinnu ohvriks.Ilmselt oli ta pea toppinud läbi võrgu ja keegi oli selle õnnetu eluküünla kustutanud.Kael oli sulgedest paljaks rapitud, rohkemat polnud kätte saadud.Aga tundub nii, et tegu oli õige kurjajuurega, sest peale seda pole enam teised verised.Millega aga täna äntukad üllatasid, algas sellest, et õue astudes nägin, kuidas Jassu tormas kiviktaimla taha ja...sealt tõusis lendu suur kull.Sa püha püss, tormasin kohale aga keda polnud näha, olid kanad.Esimene mõte oli, et kas see kull tegutses tõesti selle poole tunniga nii hullusti, et sai kõik kanad kätte? Asusime siis kolmekesi kanu otsima ja ajaliselt otsisime väga väiksest võsast 18 kana ca tund aega.Riburadapidi hakkasime neid leidma küll vanaraua hunnikust mõne kaane alt, kaks kana leidsime nii, et kass istus autokummi peal, neli kana leidsin 10 minutiliste intervallidega sarapuupõõsast, huvitav, kas osad neist olid puu otsas we?Lõpuks saime siis kõik ikkagi õnnelikult leitud.Mis aga üllatas, nimelt see, et kust paganat teadis vabrikukana, kellele kanaema pole rääkinud, et kull on vaenlane, et tuleb peitu minna.Ja et nad üldse oskasid peitu minna.Hiljem nägin kõrgel kahte kulli õhuvooludes ringlemas...lase siis veel kanu vabaks, kui ise toas oled.
Lammastega on ka pahad lood, sest ostsime koos valgepealistega karja ja satikad, ilmselt on tegu raudkärbsega.Leidsin ühe talle küürakil käimas ja nii nõrgana, et püüdsin ta kinni ja nii avastasingi , et lammas on väikseid vereimejaid täis.Andsin ussirohtu ja see küürus käimine kadus paari päevaga ära aga satikate vastu pean alles hakkama mürgitama.Rohi oli kallis, ca 50 eur kanti, kurb, et müüa ei "märka" sellistest asjadest rääkida.Nüüd ei teagi, kiri laseb rohtu pana pügatud lambale, aga ma ei saa neid praegu veel pügada, kas panna siis täisvillas lambale see triip, või oodata pügamist.
Jäära peale vihastasin täna , täiesti napakaks läinud seal naiste karjas.Võttis aga pika hoojooksu ja mulle külge.paar ringi ajasin teist taga, mis oli pigem enda südama rahustuseks ja ajas jäära veel rohkem pöördesse, kuni lõpuks lihtsalt võtsin jääral esijalast kinni ja keerasin vana kummuli, nagu sitasitika, jalad taeva poole.Jälgisin niipalju, et ta ikka jalgele saab ja peale väikest ägamist oma suure kere jalgele ajamist jalutas jäär kaotaja näoga eemale, rünnakuisu oli selleks korraks täiesti läinud.Kogu aeg üks enesetõestamine peab siin olema :)

neljapäev, 4. oktoober 2012

Üllatusmunad


Kirjutasin eile pika jutu ja täna sain hommikul šoki.Olid pojad, enam ei ole.Kõrvalpuuris ka polnud.Pool tundi hiljem vaadates siiski leidsin selle tõsise üllatajate kamba kõrvalpuurist isase juurest :P.Müstika.Jõudsin nad juba "maha kanda", sest nii pisikesele suutäiele on õues kandidaate rohkem kui üks.Kass Peedu jalutas ka täiskõhunäoga ringi.Ühesõnaga, täielikud üllatajad, tahavad tekivad iseenesest pessa (kaks isast küülikut andsid siis pojad, icc) ja vahepeal lähevad ise rändama.
Muidu  tunduvad päris ilusad pojad, ninad kenad laiad ja kõrvavahe ka ilus.Kuna pesas kolm poega, siis kaal mõnusalt tuntav.Ema vitsutab praegu muidugi hea ja paremat sisse, arbuusikoori ja peeti piimakuse tõstmiseks.Peterselli lehti ka :).Norrakatel oli just teemaks, kus kellegil oli 11 pojaga pesakond, et see pole hea, ema ei suuda kasvatatada nii paljudest korralikke järglaseid.Kahjuks pean sellega nõustuma ja olen isegi emade valikud teinud osaliselt selle põhjal, kui mitu poega ta ca annab.Kaks emmet on veel poegimata...kui ma neid juhuslikult pole vorstiks nuumanud ja nad polegi tiinestunud.Mis iseenesest on ka arusaadav, kellele see hommikune iiveldamine ikka niiväga meeldib .

esmaspäev, 1. oktoober 2012

Müüa lambavillast tekivatti

Läksin natuke hoogu villa kraasimisega ja müüksin osa kraasvillast heameelega maha.Tegu valgepealise lamba villaga.Hind 10 eur /kilo ja miinimum kogus ostes 1 kilo.Sobib käsitsi ketramiseks, viltimiseks ja lambavillast tekkide ja patjade tegemiseks.Info tel. 56501119 Airi
Villavatt müüdud.

pühapäev, 30. september 2012

Kaks modelli




Kas pole postkaart? Küll neid on hea pildistada, sätivad enda poosetama ja nii seisavadki :)

Kuidas see Elisa saatiski neid sõnumeid, et "Pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna".Ma ikka käin ja nuuman enda silma kukkede vaatamisega.Mitmed on öelnud, et üks kukk oleks ainuõige...issver, eks sa tee oma valik siis? Süda kaldub beezi poole, just värvi tõttu aga must jälle on täpselt õige kukk kanakarjas.
Ja kanade karjuseks hakkas ka Jassu.Mõtlesin ,et tea, mis ta teeb, sest läbi võrgu vahtis ta neid rebase pilguga ,jalad kanged ja hambad ka kergelt laksusid.Mis aga selgus?Magab keset kanakarja ja hängib koos kukkedega.Müstika.Ainuke jama, et kanad lähevad koera kontide peale hullult pöördesse ja liduvad ribi noka vahel kodu poole.Õnneks pole Jasssu veel aru saanud, et meil sellised lihasööjad majason...eks peab kondilogistikat tegema.
Diesel läks uude toredasse koju :)

laupäev, 29. september 2012

Nahkhiire poiss

Küülikla ehitamisega äratasime üles ühe väikese vampiiri :), ehk eterniidi alt tuli välja selline imeloom.Vanasti lendas neid öiseid varje meil õhtuti suhteliselt tihi, nüüd aga polegi enam näinud.Aga et üks selline elab lausa lauda katuse all, oli üllatuseks.Kätte võttes tegi väga pahast piiksuvat häält, kui aga näpu selja pealt ära sai võtta, vahtis põnevusega ringi


 Küülikla ehitus näeb hetkel nagu prügimägi välja.Jube aeg kulub vana ümberehituseks.Eile , kui sai  maha seinalauad, siis meenutas vana laut  sellist nostalgilist bangalot, heina, mille me olime kunagi toppinud katuse alla soojustuseks, tuli terve traktori koormatäis.Eterniidid sai maha õhtuks ja neid on hea kasutada lammaste välistel varjualustel.Eile jäi veel ühe osad lae lauad peale.Jääb vaid loota, et ehk ilmad peavad niikaua, et päris lund maha ei tule.Sest sellest oleneb ka lammaste pügamise aeg, tibid lihtsalt peavad ootama.

kolmapäev, 26. september 2012

Täna tulid meile...



Blaky, Hu ja Uhuu...viimane põeb kolimisstressi ja ei taha kanalast välja tulla.Märgistasin eile kaks kana, kes kõige rohkem kiusavad ja vist peab midagi ette võtma

esmaspäev, 24. september 2012

Samojeedist lõng

Lõnga pilte pole küll ammu siin näha olnud,  lihtsalt olen paljud lõngad otse kudumiteks teinud ja mitte ei viitsi üle laadida.Sügis hakkab kätte jõudma, millest seda järeldan, on kasvav trend koeravillast lõnga tegemiseks :)

Antud viht on samojeedi koera villast ja läheb ühele väikelapsele soojadeks sokkideks.Ilmselt saab ka muud :)


laupäev, 22. september 2012

Kuidas Britast Priit sai

Lubasin teha Britast rohkem pilte, ehk lihtsam arvata, sest kuidagi kahte värvasse lähevad need kuke ja  kana ennustused :)

No nii, uudiseid niipalju, et tegu on siiski kukega .Kuna kolmandat kukke meile vaja pole, siis läks Britast vahepeal saanud Priit täna hommikul koju tagasi.
Sohvi on ka omaette naljakas, vahepeal tuleb laudast välja, kuid enamik aega veedab siiski õrrel istudes.Haudumine on ilmselt tänu stressile meelest läinud, meie söök sobib talle kenasti ja eks ta vaikselt harjub.:)Õnneks ei ründa äntukad teda laudas, õues aga kipuvad liiga tegema.Äntukad ise omavahel olekski aga nagu kogu aeg koos olnud, rabavad õues kuni sügava hämaruseni "tööd teha" ja siis peaaegu pimedas kolistavad tuppa magama :)
Loodetavasti ei pahanda see inimene, kes mind valgustas kuke/kana eristamise küsimuses, nii panen siia tema kaks tarka lauset üles, ehk kellegil veel abi:
Käovärvilistel braamadel on see (Teie kukel) õige kuke värv, kanad on sama mustriga, kuid tunduvalt tumedamad. Ristates teist värvi kanadega on enamus järglasi sama värvimustriga, kuid nii kuked kui kanad on ühtemoodi tumedad. 



Kuked enda haaremiga


Kohtumispaika ei tohi muuta

Tänane päev oli rohkelt rabelemist täis, homme peaks natuka hinge tõmbama, muidu ei ole esmaspäev mitte ainult sinine vaid lausa haigusleheliselt sinine :P. Sain juba täna märkuse osaliseks, et mul kisub asi kanablogiks kätte ;), teen siis veaparanduse ja räägin asjast, ehk küülikutest. Küülikla põrand on nüüd valatud ja kivistub.Aga et uut hakata ehitama, tuleb vana maha saada.Jube on see lammutamine, oluliselt lihtsam oleks puhta maa peale hakata ehitama, kahjuks see hetkel ei tule välja , sest pool vana küülikla valatud põrandat läheb ka käiku.Aga mida sa lammutad, kui maja on elanikke täis?Tarisime siis puure välja ja pesime järjest matte puhtaks, see on päris aega nõudev töö.Lisaks veel paiguta küülikuid transpordipuuri ja sealt ikka õigesse puuri tagasi.Edasi aga, kuhu siis panna kogu see farm....et tuule käes poleks ja vihm pähe ei sajaks.Osad jäid puupuuri, mille veeretame välja siis, kui seina maha same, osad paigutasime lambalauta, eks lambad pea sellel aastal väheke ootama ja osad said ajutise koha maja ette, kes istutab lilli, kes kaunistab maja angooradega :P
Küülikutel endil on õues oodates väga põnev
Millest aga selline pealkiri, sest nüüd ei tea ma enam, kes krt kuskil on.Ja söötmisega on mul ka nüüd probleem, et ma kedagi söötmata ei unustaks.Mis ei ole minu puhul üldse probleemiks...
Põllul on nüüd maha jäänud veel vaid naeris ja punane peet, porgandi sain üleeile üles, saagikus olenes palju sordist, Jõgeva Nantes andis pikad porgandid ja üks saksa sort aga selliseid kummalisi porknaid.Mehed tõid täna salaja kõrvitsad ka ära, ju nad kartsid ei ei jaksa varsti ära tuua.Ja kartuli saime ka keldrisse.

reede, 21. september 2012

Kanalogistika

Looma ostmise on kõige odavam tegevus, kui hakata mõtlema edasisele logistikale.Ehk üleeilse seisuga tekkis neid mitmevarbalisi kuidagi oodatust palju meile koju, suisa nii, et lase või osa lahti :P.Kuked paigutasime kahte lehekomposterisse aga nood elajad olid nii suured, et ilmselgelt nad poleks pikemas perspektiivis asjaga leppinud.Ka kaks uut kana, Sohfi ja Brita paika panemisega oli häda, sokutasin Brita vanade äntukate juurde, kuid selle ajaga , kui toas käisin, et üks vana krõhva jõudnud meie Britalt ca 5 sulge selja pealt pintslisse pista.Ma ei tea, mis sellel kanal viga on.Sohfi , va rebane,läks kanakuuti nende hagijate eest varju.Lisaks ei olnud noortel äntukatel korralikku maja, kus lähenevate öökülmadega varju leida.Ühesõnaga jama, kui palju.
Nii ei jäänudki muud üle, kui suunduda ehituspoodi, osta 25 m  pikk ja 1,5 m kõrgune aiavõrk ja teha suur aedik,peale tõmbasime maasikavõrgu.Ja lambalauda sisse sai teha ajutise magala.Hirm oli küll kogu seda kängi kokku lastes, et nüüd läheb suuremaks löömaks, aga seda ei juhtunudki.Ilmselt palju uusi nägusid ja kõigile uus koht.Tõrjutud muidugi on ja kahjuks Sohfi ning Brita.Sohfi paigutasime väikse aedikuga teiste juurde ja ta nagu tundis, et seal on turvaline ning rahunes maha.Brita läks taha aianurka ja seltsima hakkas hoopis kukkedega.Ikkagi karvaste jalgadega, nagu ta isegi.Kuked olid muidugi klass omaette, poosetasid koos aias ringi ja "olid muidu ilusad".Õhtuks jõudis Dieselile kohale, et need "koledad punased vabrikukanad" on lisaks muule ikkagi NAISED ja mängleva kergusega võttis neid järjest rajalt maha, mina hoidsin küll hinge kinni, et kas need lömastatud kanad ka üles tõusevad.Tõusid küll :).Äntukad seevastu nagu olekski koos kogu aeg olnud, supeldi liiva sees, jooksti puder noka vahel segasena ringi, sibliti ja tunti elust täiega rõõmu. Kella 18 paiku hakkas kukkedel uni silma tulema ja Sohfigi hakkas närviliselt oma ruudus ringi tampima, ehk aeg oli magama minekuks käes.Küll ei arvanud nii äntukad, kes rabasid veel tööliklassi moodi tööd teha .Kuked olidki esimesed, kes uude koju läksid ning ukseaugu ette valvesse ennast sättisid.Ning igat august sisseminejat nokahooobiga pähe kostitasid.Kupatasime kuked kaugemale ja vupsasid sisse nii Sohfi ju Brita, siis osa äntukaid ja osa asjasime vägisi ise magama.Natuke riieldi veel seeski, kes kuhu maga läheb aga tule kustudes vaibus viimanegi jutt.Üks kanatihe päev oli aga nüüd on aega mõelda lauadehituse peale vähe rahulikumalt.
Panen veel ühe pildi Britast, kihlveokontor avatud :)...nüüd hakkan aru saama ,mis selle teada tuntud salmiga mõeldi
Kukk või kana, noor või vana.Irw, mine sa võta kinni
Brita siis: