Esmaspäev, 11. juuni 2012

Eestlane.

Ehtne.Selles mõttes, et lugesin täna Diana ponnistusi kaalulangetamise teemal (tubli, tubli) ja .....läksin ka ise üle hulga aja jooksma.Ehtsa eestlase kombel, eksole :)).Aga tegelikult olin ise päris õnnetu, et jooksuga pikem paus vahele on tulnud.Nimelt jäi peale  ühte pikemat ringi jalg haigeks.No sellisel kummalisel moel, et jääb teine nõrgaks ja vahepeal kippus ka kuidagi imelikult valutama ka.Kiire, kiire oli ja nii venis ka perearstile minek, kuigi jah...tegin ma röngeni ja põletiku näitajatele proovi, tuhkagi.Simulant ühesõnaga või siis suure fantaasiaga.Diagnoosi mulle igatahes ei antud, küll aga mitu originaali põletiku ja valuvaigistavaid tablette, mis pikas perspektiivis tekitavad ilmselt uue polkonvniku sündroomi, mao haigestumise näol.Nii ma siis neid ei võtagi (kui asi ikka kannatab) ja tiksun uinuvas rütmis.Täna sai siis lõpuks isu täis ja mõtlesin, et tonti ka, vahel tuleb mõni asi ajada hullemaks, et vaatan.Vedasin dressid selga ja suundusin oma ringile.Üllatuseks oli hea jooksta, talvist aega "lõin" pea 20 minutiga ja pistma ega puusa peale ka ei hakanud.Kaalu on ju ka vähem, oluline vahe kas jooksta nii, et sul on kaasa veeämbri suurune raskus, või viimane on koju jäetud :).Näis, mis homme olemine näitab.
Aga kaaluga on nii, et tiirutab teine69 ja 68 kg ümber.Kui püüan vähem toitu manustada, siis võib juhtuda see, et "küte " saab otsa.Siis istun keset päeva mokk töllakil ja ootan, millal sööma saab minna.Töövõime null.Ühesõnaga, kuidagi tahaks veel maha saada, ikka unistan 65 kg kehakaalust ja vaikselt olen sättinud enda latti mõttes sinna 60 kg peale.Kerge see kaalust minemine ei ole, sest vahel saab ikka õhtuks igasugune teotahe lihtsalt otsa.

7 kommentaari:

  1. Köh-köh, ma isegi ei mõtle enam oma piigaea tippkaalu 67kg kätte saada :). Igal asjal on ikka piir siin ilmas :D.

    Taive

    VastaKustuta
  2. Soovitan jooksmise asemel teha pikemaid kõnnakuid, usun et sellest on rohkem abi, kui oma liigeseid sörkimisega koormata. Ja miks mitte ka kepikõnd -:) Kõndimisega saavutad sama tulemuse, ehk pead veidi pikema distantsi läbima. Kui sul on probleeme liigestega, siis unusta see jooks kindlasti ära...Aga kui nüüd päris põhjani süübida ... siis miks sa seda üldse nii tõsiselt teed, pildilt vaatab küll vastu päris sale naine, kas ikka vaja nii väga end kaalulangetada? Jalutamine ja kõndimine normaalses tempos on nagunii vajalik, kas peab end sedasi tagant ajama ja üle koormama? Tee õhtuti koeraga pikem jalutuskäik normaalses tempos, naudi loodust ja rikast kevadet ja sellest peaks täiesti piisama ..Kaasatundvalt heade soovidega koeraga jalutusfanaatik ... :)

    VastaKustuta
  3. Taive, tead, istusin ja meenutain, meenutain ja ei suutnudmina enam mäletada, mis see piigaea kaal mul üldse oli :))
    Inga, väga hea küsimus, miks? Üks põhjus riided, ehk suure kondiga ma olen ja see riietenumber ,mis selga mahub, on vastikult suur.Lisaks eiole veel nii vana, et peaksin kartulikoti stiilis ringi käima, milleks vägisi hakkas kiskuma.Teiseks, kolesterool,mis ähvardab eluaegsele tabletisöömiele viia.Lisaks on ka igapäevaelu pagana raske, kui pead lisakilosid kaasa tassima.
    Ma ise kahtlustan, et tegu ei ole probleemiga liigestes, vaid midagi muud.Sinu soovitus jalutada igati hea, kuid ma ei leia seda aega õhtuti, et nii pikalt lonkida.:)Koera ma ka kaasa võtta ei saa, kuigi väga tahaks, see reo läheb järgmine moment ise tervist parandama.Vii lits külapeale, tead küll :))))Ma usun, et kui kaalu saab maha, on juba lihtsam :)

    VastaKustuta
  4. Arusaadavad põhjused ... koera annab ehk rihma otsa sokutada, ega nad muidugi seda ei armasta, kui pole harjunud aga õpivad ära. Meil on siin pigem mure metsloomadega, neid on hirmus palju ja ei saa igal ajal vabalt koeri kaasa võtta, peab rihma otsas hoidma. Aias oleks neil palju ruumi vabalt joosta aga see pole ju nii huvitav, teiselpool on ikka rohi rohelisem. Jõudu sulle ja ära siis endale liiga tee :)

    VastaKustuta
  5. Inga, tead, selle meie Jassuga on omad lood, temale teadmiste, arusaamade ja keeldude õpetamine lõppes koos IQ mahu lõppemisega.Rohkem sinna kanaajusse lihtsalt juurde ei pane.Koer küll õpib ka ise natuke edasi, järeldusi tegema, aga seda mitte meie abiga vaid enda kogemuste põhjal.Näiteks, tormas ta naabrite autole järele ja neile terveks päevaks külla, kuniks...ilmselt vistati üksord kaikaga, et kao koju.Nüüd mõõdab vaid pikanäoga...ah, ma ei tahagi.Siis otsis uued naabrid, peaaegu kolis sinna sisse, üsna tüütu oli tal õhtuti töölt tulles jägi käia, kuniks...ei tea, aga täna vaid kuulab kõrvad kikkis sealt kostvaid laste hääli, aga ei lähe:).Ju on tema jaoks midagi muutunud.Kogu jutu kokkuvõtteks, siis oleks sellise sotsiaalse koera küla peale kaasa võtmine, rihmaga või ilma, nagu joodikule viinapudeli baarikappi toomine.:P.Võibolla peaks peni linna korraks tooma, oleks teisel pidupäev, NII palju inimesi...viimane kord oli lausa piinlik käia koer rihma otsas, kes iga inimese peale hullult saba liputas :).Selline koer on meil.Jooksen parem üksi :)

    VastaKustuta
  6. Eeeh, sina nii tubli, suudad joosta ja puha. Mina ei suuda küll joosta. Seevastu tundsin üle hulga aja energiatulva, mida varem ei ole olnud ja tassisin oam 300 kg jõusööta kenasti trepist ülesse ja tundsin ennast selle juures veel suurepäraselt ning mitte väsinult. Areng on toimunud - vähemalt ma ise tunnen nii. Vaatan, mis edasi saab.

    Edu sulle sinu kaalu juures, tegelikult vist meile mõlemile :D

    VastaKustuta