..veel üks müts

Seekord siis selline.Valge lõng on kedratud puhas angoora ja muu jällegi koeravilla ja pruuni peenvilla.

Meie lambad sügisel

Tänamatult on mul lammaste teema jäänud kuidagi kõrvale, võibolla sellepärast, et terve suve elavad lambad karjamaal oma elurütmis,natuke muutuvad ka metsikumaks ja üldse on nad silma alt ära.Ometi on mul seal üks vahava ristand kasvamas, emaks on gotlandlane ja isaks pruun peenvilla jäär.Vill on hele, kuid arvatavasti läheb pärisvill helehalliks.Kui kellegil soov ta omale saada, siis uteke on müüa(hind 1200 eek)

Jassu ajas salajuttu Illuga, koera suurim sõbranna, lammas ei karda teda ja üldse on neil mingi "salasuhe".Illu on sügiseks omale sellise polstri selga kasvatanud, et see pole enam normaalne lihtsalt.Mina teda kinni ei suuda pidada, veel vähem pügamislauale tõsta.Tuleb vist lihtsalt pikali lükata :)

Ja meie selle aasta pruun tüdruk, kes oli nõus kõigi emade udarad vabatahtlikult üle imema, niiet tekkis tunne, et peaks vaesele loomale vitsad peale panema.

Selline hall lammas siis veel.Kahekihiline vill, osati lokkis ka, kena pehme lõnga annab.

...veel üks müts.

Ma ei mäeletagi, millal ma viimati poelõngast midagi kudusin.Nüüd siis olude sunnil :)Meestele mõeldes mustast peenvillasest (lõnga kedratud Kabalas, minu enda peenvillastest lammaste villast) ja halliks lõngaks gotlandi lamba ja ca 20 % koeravilla lõng.Tegu on sellise õhema mütsiga, talvele temaga vastu ei läheks.Aga ka praegu on hea õues juba mütsiga olla.

Angoorade elust septembris

Kasvab see "lasteaed"....puuri puhastades pudeneb nagu lumeräitsakaid , ole vaid nobe ja püüa see pallike kinni.Eriti meeldib neile heinasõime sisse pugeda, heinad kõvaks trampida ja siis nagu meie ametühingu õhutusel puuriukse najal värsket heina nõuda.Kuna pühapäeval oli ilus päikesepaisteline ilm, tirin titekad õue poosetama.Alloleval pildil on Nektari ja Goliati poljad, ca 2 kuud vanad.Parajad röövlid juba ja piinlikusega pean tunnistama, et mitte ei suuda neil ühelgi vahet teha.Kõik on nagu ühe vitsaga löödud.

Ja siin on Silvia pesakond.Kitsa näoga on nad üsna ema sarnased.Villa kohta ei oska mitte midagi veel arvata.

Ja Stacy pojad

Ja veel üks tore üllatud oli mulle postkastis, kiri koos Milo tõutunnistusega Rootsi kasvatajalt.Milo oli isegi vahepeal isaks saanud, kahjuks kõik see järeltulev põlv on valge kasukaga.Lootsin, et ehk mõnigi tuleb isa moodi beez, aga ju polnud ette nähtud.Ja veel oli kirjaga kaasas vahva angoora pildiga postkaart.

...ja veel üks müts

Seekord kasutasin rohkem heledamat koeravilla, natuke on sees ka pruuni peenvilla.Ja jupp hallikat jäi kuskilt üle, läks siis temagi vallatu triibuna mütsi sisse.Tutt sai uhke, kuna on samuti karvane.

Nokitsemine.

Kui kohe pilt ei tee, siis läheb jamaks.Pärast lihtsalt enam ei viitsi.Miks üldse seda blogi pidama hakkasin, siis just sellepärast, et hiljem on hea vaadata, millisest lõngast ja millise koostise, mustriga on asjad tehtud.Mälu on nag haugil, hea, kui enda kudumid ära tunned pärast.Lõnga ma enam pildistada suurt ei viitsi, õieti ei jõua, sest ennnem löön vardad sisse.Niisiis, sain vahepeal hakkama kahe peapalaga, kui kõrvalseisjale võib ta selline pisike riba tunduda, siis kududes ei lähe ta teps mitte nii ruttu edasi, aga valmis nad kunagi ikkagi saavad.Mõlemad on suure koeravilla sisaldusega ja lisasin natuke ka angoora villa soojustuseks sisse.Eks tulevased kandjad pea nad ise karvapallideks kandma :D, ega siis kõike vaeva saa kudujale ka jätta :)

Edasi kudusin kaks salli, hallil sallil on valge lõnga angoora ja hall on minu gotlandi lammaste villast Kabalas kedratud lõng.Hall on samuti natuke karvane lõng, kahjuks ei ole nii pehme,kui võiks olla.

Valge sall sai kootud pitsilisena, lõngaks on puhas angoora lõng.Meelega lasin väiksed tupsud sisse.Struktuurilt selline, et seda peab ise katsuma.Ja siis ei taha enam salli käest ära anda :)

Ja "tootearenduse" üle murdsin ka pead.Rimist ostsin võtmerõnga, oleksin tahtnud ketiga koos, aga seda seal kuskil ei müüdud.Võtmehoidja ise tahab veel idee poolest nuputamist, aga mõtted liiguvad .

Sellised tegemise tänasel päeval.

Sallike.

Eile Ülle juures tema salle näppides , läks hingerahu :)Miks?Sest Ülle oli NII ilusad sallid kudunud.Ja kus siis minagi...:)

Valge lõng on puhas angoora ja pruuni lõnga sisse ketrasin pruuni peenvilla ja koeravilla.Sall tahab veel pesu ja venitust, aga juba praegu tekitab ta selliseid kummalisi tundeid.Lugesin hijuti üle Rootsi kasvataja muljeid ja tema kirjutab, et see angoora lõng tekitab sõltuvust.Nüüd ma saan aru, mis ta sellega mõtles, sest seda salli ei taha kaelast võtta.Vokilõng ise juba teeb imelist tööd villaga ja kui veel toore isegi on nii pehme, siis polegi midagi lisada.Ainuke hirm, et äkki on liiga soe sall :)

...veel üks müts.

Polegi ammu mütsi kudunud :).Jällegi, raske on neid pildile püüda, tunduvad kuidagi nii ühte moodi.Lõnga sisse ketrasin  koeravilla, angoora villa kui ka ca 15 % peenvilla.Tegin ühe vallatu tuti ka.Müts on pesemata, selle pärast ka nii vähe karvane.

Peavalu pael.

Kui võtta lähtepunktiks, et koeravill on raviva omadusega, siis võib selle peapaela kohta nii öelda vist küll.Selle mõttes, et ehk ikka aitab peavalu vastu mitte ei tekita :).Kasutasin mitme koera villa ja ca 20 % on sees ka pruuni peenvilla.Pea ümber on päris mõnus, kududa oli ka hea, kuigi kolmene palmik on vaevu tajutavalt sealt karvade vahelt näha.Vahel lihtsalt jäävad sellised ebamäärased lõngakerad järgi...:)

Veel üks koeravillaga lõng

Kui päris aus olla ja Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, siis ma ei teagi, mis koera villaga sel korral tegu oli.Ei hakka isegi oletama...hea pehme ja alusvill ta oli ja lõngas käitub ka kenasti.Ainuke teema,et mitte ei tahtnud kuidagi peenvillaga seguneda.Mõtlesin küll korraks musta peenvilla kasutada, aga see oleks ilmselt lõpptulemusena liiga sünge jäänud.Nii jäidki vallatud lumeräitsakad sisse.Aga vokilõngal peabki mingi kiiks juurde jääma, muidu pole asjal pointi.Kogukaal siis 360 g.Nagu ma aru sain,läheb meete vestile :)