Lambad ja jänkud

 Kirjutada ei viitsi, küll aga käisin ja pildistasin kangelaslikult sääski ignoreerides lambaid.Selleks ajaks, kui mina karjamaale jõudsin, olid tibid juba rohuretkelt tagasi ja maiustasid heinasõime kallal.Ja nagu ülaltoodult pildilt näha, jõllitasid mulle otse kaamerasse, et...annad ka midagi we?Seekord olid taskud tühjad, sest need hullud lambad seisavad oma väikeste sõrakestega täpselt sul varba peal ja maha ei lähe.Vasakul on meie selle aasta esimesena sündinud peenvillase utetall ja ma olen ta kasvuga väga rahul, ehk rohu entensiivse manustamise ajaks oli ta selleks toiminguks igati valmis ja tulemus on ka kohe nähe.Eiti hea on võrrelda hiljem sündinud jäärtallede ja veel ühe üksiku utetallega, kes on ikka kribud kohe :P.Keskmine on üks lihtsalt Valge lammas ja paremal pool nina püsti meie maalammas, kes jätkuvalt kaval nagu nugis, sest kui ta aru saab, et sul miskit anda pole, viib karja eemale.Ise ka muidugi, pole mul vaja neid kiskuda :)).kakleb samuti jätkuvalt ühe rootslasega, tea, kas nad on nii võrdselt kõvade lambapealuudega mõlemad, aga see kätš käib juba teist aastat.Ilmselt ei teki kokkulepet, kes pealikuks saab.Maalambal on muidugi väike füüsiline eelis, nimelt on tal peanupp karvane, erinevalt rootslaest, kes klõmmib palja peaga see kipub ilma villapehmenduseta veritsema.Aga pildile oskasid nagu kukupaid jääda :)

 Ja selline "igavalt" valge see minu kari siis lõpuks ongi :), küll võttis aega.

 Küülikuid pügasin ka ja nii jäi pildile meie üks selle aasta nn. titekas ja Jassu muidugi ka.

Üks väike neiu, kelle nime ma unustasin vaadata.

Ja veel üks meil sündinud proua Elfriide.

Suvi?

Aknast välja vaadates tundus eile, et sügis hoopis, märg, külm ja vastik :P.
Eile leidsin kartulipõllult kartulimardikaid, salamisi lootsin, et ehk neid sel aastal pole, aga looda sa.Nüüd peab hakkama jälle korjama, mis märgade kartulipealsete vahel pole teps mitte meeldiv tegevus.
Tunnen kaasa maaikakavatajatele, kelle saak taolise ilmaga saab ilmselt kõvasti kannatada.
Tunnen kaasa puhkajatele, ammu pole juuli keskel taolist koerailma olnud, isegi mõtet merevette ennast kastma minekust pole pähe karanud .
Tunnen kaasa neile, kel veel heina vaja teha, sest ilm on kõike muud, kui heinailm.
Lambad nõrguvad varjualuses ja söövad heina.
Ühesõnaga ehtne Eesti suvi....

Talvele mõeldes

Kuna "rege rauta suvel " ja teades, et sügisel kaob aeg kuidagi eriti kiirelt ja külmade saabumisel avastad "rõõmuga", et kunagistest headest villastest sokkidest väärib kasutamist vaid sääre osa :P ja kuna mul nagunii on vardad ja lõng nagu kihnud mutil, igal pool käepärast võtta, siis olen kõikvõimaliku ooteaja ärakasutamise tulemusel valmis saanud 2 sokid ja ühe mütsi.Kes see ikka koera saba kergitab, aga üks ütlemata mõnus lõng on see hall küll.Lausa siidjas ja imesoe, niiet ma isegi kahtlen, kas hakkan endale angoorast sokke kuduma...või siiski, ehk tudusokkideks võiks ühe paari teha.Lauda vahet aga nende hallidega hea käia, ei haagi niipalju heinapepresid külge, kui angoorasokkidega seal ringi tosserdada.Sokid on kootud "igavalt" soonikus ja ilma mustrita, sest soojust annab lõng ise ja üks õige mugav sokk on ilma iluvidinateta, minu jaoks vähemalt.Kaks paari ootab veel tegemist :)
Ja veel ühed sokid ning müts said valmis

Saagi aeg

Ma ei tea, aga aeg lippab koletu kiirusega, on siis vanadusest kinni, kus iga päev on nn.rutiinis kinni ja päevad tunduvad ühetoonilised, nii, et hommikul tõustes tekib Deja Vu effekt, või on miskit muud paljuks läinud, igatahes nii see on.Eile tuli Tallinnas mõnusat äikse vihma ja koju sõites oli mure, et maasikad on korjamata.Et ehk jõuab enne suurt sadu selle töö veel ära teha.Maasikapeenrale liginedes vaatasin hindava pilguga punaste maasikate konsentratsiooni peenras ja peale esimese peenra korjet, tõdesin, et plekist kausist jääb väheks ja tõin ämbri.Selja taha vaadates märkasin, et ka Jassu oli pugenud maasikavõrgu alla ja toimetas omi asjatamisi.Õhtul purke kaanetades sain moosi isegi ca 9 liitrit.Kuna "lapsed" on kodust ära, siis see soodustab maasikate peenras säilimist :)
Huvi pärast piilusin üle pika aja kasvuhoone uksest sisse ja seal oli kaks uudist, hea ja halb.Hea see, et sain esimesed kaks punast tomatit, halb uudis see, et tomati taimed on läinud totaalselt käest ära, hullult võsusid ajanud.Ja arbuusi taimed laiutavad üle terve kasvuhoone, pean uksed lahti hoidma, et sitikad pääseks tolmeldama.Kiire pilk peenra poole näitas, et sealgi on toimud suured muutused, nimelt on soojade ilmade ja vihmadega koos kasvanud lisaks kultuursetele taimedele ka umbrohi.Nädalavahetus möödub ilmselt tagumik püsti peenarde vahel, muidu läheb asi kurjaks kätte.Värsket kartulit tuleb juba  vaikselt, peaks piiluma, kas mõni kartulimardikas on  meie põllul kodu leidnud, või pääseb sel aastal nende vastikute tõukude korjamisest.Ainuke hea asi, et kanad rõõmustaks ilmselt sellise proteiini laksu üle ja tõukude hävitamine oleks märksa lihtsam :)
Lambad lebotavad oma varjualuse ümber ja selle all, vahel tekib tunne, et kas nad üldse söömas käivad? Uus jäär hakkab ka vaikselt seltskonda sulanduma, lasin ta keti otsast küll lahti aga ei julgenud kaelarihma ära võtta, mis oli viga.Suure karja loom on nii inimpelgik, et ega teda rajakat praegu ligi ei meelita.Graanuli peale ta ka ei reageeri.Korduvalt olen mõelnud sellise lihtsa väikse kogumisaia vajalikusest.
Küülikulapsed kasvavad jõudsalt ja kaalud on kenasti paigas.Hädasti oleks puure juurde vaja.Üldse ajab üks töö teist taga, ma ei tea, kes need ära teeb?
...22 päeva ühe ilusa unistuse täitumiseni :)
Ja kui uskuda ameerika ja norra ilmatarku, siis on meil Eestis oodata edasi "loomasõbralikku " suve, vähe päikest, pilves ja vihmane , temperatuurid ühele põhjamaale kohaselt, kesised :).Puhkajatele mitte meeldiv aga mulle sobib.Ja elukatele ilmselt ka :)
Poisid isekeskis

Äntu noorkanad, kes näevad välja juba päris suure kana moodi :)

Ja erinevad roosid, mis ma nn. Maksimast olen ostnud, üllatuseks kestavad meie 30 kraadised talved kenasti üle ja õitsevad ka ilusti:
Noor roniroos

Üks Poola roos 

Maksimast ostetud 1,2 eurone roos

Ja üks roosa pahmakas roos, ajab hullumoodi võsusid,olen mitu korda ähvardanud ta välja juurida, kuniks ta jälle need imelised õied avab :), kel soovi, võib võsusid saada.

Sordinimesid ei tea ja ega sel pole minu jaoks tähtsuski.

Jassu ja arbuus

Maiasmokk.Kahjuks tabasime video teha siis, kui koeral oli juba esimene suur isu arbuusist söödud :).Kust see peni teab, et peab ettevaatlikult just seda punast kihti hammastega raspeldama?:).

MÜÜA VÄIKEPAKI HEINA

Hein on valdavalt kultuurtaimedest, ilus roheline ja niidetud õigeaegselt.Pakikaal ca 10-15 kilo, hind 1.eur /pakk..Asukoht Kuusalu vald.Info tel. 56501119

28 kraadi ja täiskarvas angoora

Nectar on kujunenud kuidagi minu lemmik küülikuks.Küll mitte aretuslikust seisukohast, selles mõttes, et välimus on tal atraktiivne, pügada aga suhteliselt tülikas, sest käpad ja nägu on villa mõttes nn. üleliigselt karvased.Silvia järglased pole näiteks silmale nii kenad vaadata, aga pügamise ajal on kõva kergendus.Lugesin ka ühe norraka blogi, kus ta lahkas sama teemat, ehk näost karvased pole head sellise suurfarmi jaoks.Nectaril on veel pügamiseni ca kolm nädalat aega..loodetavasti lähevad ilmad väheke leebemaks, sest suvi on küll suvitajale mõnus, küülikud aga on laudas lääbakil ja alles õhtul ilmutavad elumärke.Osad väiksed on veel mitmekesi puuris ja nagu veel sellest kuumusest vähe oleks, viskab mõni šefff on pikad tagakoodid ole teise eluka kõhu.Eks puusad väsi ära :P

Ja pügasin ma ära minu ühe kasvandiku Stella.Ilus tihe ja lokkis vill, super lihtsalt.Pügamise ajal mõtlesin,et äkki peaks suveks tegema sellise puki, kus peal neid pügada, sest süles pügamine tõstab nende temperatuuri nii üles ja lpuks hingeldame mõlemad.Olgu, et pügamise aeg on kõvasti "paranenud!, ikka võtab ta oma aja.Hirmuga vaatan neid kartoteegi lehti, sest alates 12 juulist on väga palju küülikuid tulemas korraga pügamisele.

Mõista, mõista, mis see on..valge punase markeeringuga?

Eilne palverännak pressi jupile kandis vilja,õhtul pressisime kella 1 öösel ja täna lõpetasime kella 22.Aga hein on nüüd VALMIS, kenasti pakitud ja roheline ning kena.Kuna rohukasv oli vägev, siis on meil heina ka müügiks üle, küsige, kellel vaja.Tegu väikepakkidega.
Ja mõistatuse vastuseks on see uus isend

Täna hommikupoolikul käisime Tõstamaal uue jäära järgi ja plaan on toimetada kahe jääraga karjas, nii rootslase kui dala ja valgepealise ristandjääraga.Tegu aretuskarja loomaga ja ma hetkel olen ülimalt rahul.Aga miks nii, sellest ehk kunagi hiljem.Täna olen lihtsalt läbi nagu ....vana kronu :)

Võiks olla hullemini...

Kui asi hakkab "võssa" kiskuma, siis ikka hommikust alates, eksole.Sättisime üleeile heina tegema, aga sellel aastal ei kuiva see kultuurhein mitte kuidagi ära ja õhtuks oli selge, et peab veel ühe päeva ootama.Eile hommikul oli vaja töö pärast veel linnas käia ja lõunast saime põllule.Peale esimest vaalu hakkas traktor nagu mahlakask õli lahmama.Mehed parandasid selle vea ära, kui hakkas heinapressil polte lendama.Saime ca 6 tonni teha, kui käis üks vägev kärakas.Sellise paugu peale ei olnud enam erilist usku, et tegu oleks väikese veaga ja nii kahjuks oligi.Heinapressil lõi katki suure heinalükkaja keti.Kohe tükkideks.Küla peal oli ka presside põud, kes katki, kes ise oma põllupeal tööl ja ega muud jäänudki üle, kui panime traktorile lohistaja sappa , otsisime välja vanad head heinahangud ja läks lahti.Lahtise heina küüni ajamine, mis on üks ütlemata lõbus töö, kui sul neid hangujaid on hästi palju, aga kuname arvestasime oma perega, et pakkide vedamisega pole ju hullu, siis võttis ikka kukalt kratsima küll.Lõpetasime kl. 24 öösel aga oma loomade hein peaks nüüd olemas olema küll.Jama see talvine lahtise heinaga toimetamine saab olema, loomad söövad muidugi sellist hoopis parema meelega.Täna on igatahes heinapohmakas, muud moodi ei oska seda nimetada.Õnnetu, et osa vaalusid põllul ja õnnelik, et talvevaru olemas.Optmist ja pessimist?:)

Segaste tallede võõrutamine

Nädal tagasi võtsin karjast välja kaks viimast pruuni jäärapoissi.Viisin nagu tavaliselt kohe jäära juurde aedikusse, kes esimese hooga üritab nad ära sebida aga lõpuks on sunnitud loobuma.Kui teistega oleme pääsenud ühekordsest püüdest vabadusse pääsemisega läbi karjuse ja lambavõrkaia ema juurde tagasi, siis need viimased osutusid omaette fruktidesks.Väiksemad on nad nagunii ja selletõttu lipsasid ilma eriliselt pingutamata võrgusilmast läbi.Peale kolmandat korda püüdmist lõime käega ja tassisime lauta võõrutuseks.Seal nad siis ca nädal elutsesid, kargasid üle aedade ja hiilgasid oma metsikusega.Eile hakkasin mõtlema, et no nüüd aitab, heina tundub sel aastal palju olema, et kui äkki ära ei mahu, saab esialgu lautagi panna, aga mis sa paned, kui seal kaks poissi elab sees.Karta aga võis, et ega nad sellest eelmisest karjuseõppetunnit polnud midagi õppinud, sellepärast valmistusin natuke paremini ette.Tagusime vaia ni kaugele maasse, et kett ulatas karjuseni, kaelarihmad kaela ja ketti.Vana jäär ei jätnud muidugi kasutamata juhust, et minuga omal moel jõudu katsuda, mis oli tegelikult omamoodi paratamatus ja tüütu.Lõpuks haarasin männiroika ja põletasin talle nina pihta, mille peale vana läks solvunult rohtu sööma.Siis panime väikestele kalearihmad kaela ja ketti.Peale väikest paaritumismängu tüdines vana jäär ära ja kogu seltskond kolis varjualuesse lõõtsutama.Tõin kastekannutäie külma vett ja valasin kõik kolm üle.Tunni pärast sõi kogu seltskond rõõmsalt rohtu ja päästsin noored kaelarihmast.Täna hommikul magati rõõmsalt koos :).Selline logistika, et vähe pole.