Head valge jänese(kassi) aastat!

3 veebruaril 2011 algab Hiina kalendri järgi Valge Kassi (Jänese) aasta. 2011 aasta lubab, et kõige suuremad võimalused saavad endale Tule märkide (Jäär Lõvi, Ambur) esindajad. Aga teisel poolaastal naeratab fortuuna Maa märkide (Sõnn, Neitsi, Kaljukits) esindajatele. Kahjuks Kaaludele tuleb antud aasta kõige raskem, neil tuleb loobuda oma huvidest partneri huvide pärast.

Kogu 12 aastase Hiina kalendri tsükli järgi loetakse Kassi aastat üheks edukamaks, ta toob kaasa rahu ja edu. Sel aastal tunneme me kõik suurt vajadust mugavuse ning turvalisuse järele. 2011 aasta elemendiks on – Metall. Antud element lisab oma pitseri tervele aastale. Sel aastal on võimalik väga suur egoismi väljendus, uhkus enda tegemiste ja saavutuste üle, teiste tunnetega mitte arvestamine. Seega kõiki meid ootab ees teiste vastu headuse, hoolitsuse ja austuse õppimine. Kuna Uraan liigub sel aastal Jäära päikesemärki, avab see uue ajastu enese täiendamiseks, see puudutab ka meie ühiskonda, uusi tehnoloogiaid ja teadust. Kassi aastal arenevad kiiresti vaimsed anded, me oleme läbinägelikumad, leidlikumad, mis kindlasti aitab kaasa ka õppimisele ja töötamisele. Seega on oodata materiaalset stabiilsust.

Sellise teksti copisin siis interneti avarustest....ei usu muidu neid horoskoope, aga eelmise aasta oma lugedes, mõtlesin küll, et..appi.Ja nii rasket aastat, kui eelmine, ma ei mäletagi.Annaks taevas, et siis sel aastal läheks vähe paremini.Uraan liigub nimelt ka minu, ehk jäära tulemärki.
Lisaks valgetele küülikutele on meil tagataskust võtta ka peaaegu valge kass PEEDU:

Ilusat uut aastat Teilegi!

Millest ära tunda kevade algust?

Sellest, et päike käib kõrgemalt ja sellest, et hambad muutuvad külmaga hellaks ja tagumine aeg on hambaarstile minna.Õhtul olin nälgas nagu Okasroosike peale pikka und, aga süüa lihtsalt oli ääretult valus.Küll see kivi võtmine võib ikka "sandistada".Oeh.Ilmselt sai eile hambaasti juures väheke kõvema laksu valuvaigistit, sest hommikul tööle jõudes tabas mind paanikahoog, kuna telefoni taskus polnud.Kaevasin auto pahupidi, siis jalutasin teise telefoniga käigutee läbi ja uurisin läbi ka Bauhofi parkla.Mitte midagi.Õhtul koju jõudes leidsin vastamata kõnesid täis telefoni, kenasti kodupükste tagataskus..viimastega startisin hommikul uksest välja,enne kui märkasin, et a la hommikumantlis ikka linna ei kõlba minna.Eks selle kiirsahmimise käigus see telefon sinna jäigi.
Ja kevad hakkab kätte jõudma ka sellepärast, et mina hakkan vaikselt töösse ära uppuma.Eks angoorad võtavad ka oma aja, millega ma pole arvestanud.Ja sügisese pügamise lambavillad on samuti otsakorral.Mis tekitab küsimuse, et lambaid oleks juurde vaja, aga KUI mitut?Praegu jääb vabriku kedruseks väga vähe villa, kõik kulub vokilõngaks, aga ma tahaks veel ka viltimist kunagi proovida.... ja praegu on meil põhikarjas 10 lammast.Naljakas on lugeda selle häda taustal, et selle "neetud villaga" pole midagi teha.
Ja veebruari kuu on ilmselt viimane, kus ma eelmise aasta angoora poegi müün.Liiga suureks kasvavad.Mõtlen siin, et peab hakkama kevade poole veel küülikuid paaritama, aga millal....
Ja niiiiipalju põnevat lõnga tegu tahaks katsetada....ehk siis kevadel.Mitte kui midagi ei jõua enam tehtud.Käin ja kooserdan tühja tuult väljal .)
Muidu on tunne talvine, seemnekauplusesse veel ei kisu.Ja maad kaevama on ka veel vara minna.Vist.:)
Ja jäär peksab pead vastu aeda, on hirmus pikaks soolikaks kasvanud ja ei taha aru saada, miks tema, erinevalt küülikutest, ei peaks kaks korda päevas kaera/lina/ jõusööda ollust saama.Mitte ei jõua kohale.
Ja talled on erilised nutid, kakerdavad heinasõimes ja maha tulevad sealt teistele lammastele selga ronides.Lahe küll.

Nectari pügamine

Kätte jõudis Nectari pügamise aeg.Tema on meil üks vanematest emadest, kelle me Rootsist ostsime.Ja üks leppimatutest hingedest, kes ei jäta võimalust minu peale oma sügavat pahameelt välja elada, et ta heaoluriigist ää toodi :)Täna aga avastasin, et küülik on vist siiski lõpuks ära harjunud, kahtlaselt vaikne oli teine.Ei urinat ega tagajalaga põrutamist.Kuna mul enamik on alles titeohtu noorukesed, siis kummaline oli seda suurt elukat pügada.Terve süli oli teda täis ja tegu oli, et pügamise ajal peani ulatada.Ja villa tuli ka oluliselt rohkem :)Küülik oli lausa nii rahulik, et panin ta diivanile selili poseerima .Käpad on neil ka nunnukad

ja et aimu saada küülliku suurusest, pilt süles olevast mõnulejast :

Panen siia võrdluseks ka noor küüliku poisi pildi, kes üllatas mind oma tagajalgade täpsusega...ehk lõpuks hakkas see rappimine tüütuks minema ja sidusin tagajalad põllepaelaga kinni...kaua võib :)

Ülejäänud pügatavad olid sellised

JET, AUGUTUS, DIDO, ANIISIA

Seljahaigele.

Siin on vaid 5 % peenvilla, ca 80% koeravilla ja 15% on puhast  2 sordi angoorat.Tellimus just seljavõõ lõngadeks, lausa jube, kui palju on meie inimestel probleeme nii liigeste kui haigete selgadega.Loodetavasti siis natukenegi abiks :)

Koera ja angoora villast lõng mütsile

Koeravillaks on tume tiibeti mastif, segatuna musta peenvillaga.Ja valge on 100 % angoora.Mõeldud mütsi lõngadeks.

Jassu

Jassu, ehk kodaniku nimega Jasmiine on meie pere kolmas koer , kevadel saab 2 aastaseks ja puberteedi aeg on lõpusirgel.Kui lugeda internetist lõuna-venelase kohta tõuiseloomustust (mida meie "elukogemusega" inimesed tegime muidugi pärast impulsiivset kutsika ostu), siis kmh, ei ole sealses tutvustuses mitte midagi sellist koeraomananikule, kes otsib leebet, sõbralikku perekoera.Eks selgituseks mõned tõututvustuse märksõnad: tugev kaitseinstikt, territooriumi tunnetus, umbusklik,isepäine ja ei ole kergesti koolitatav.Pole vist palju inimesi, kes selle peale tormaks kutsikat ostma :)Lisades veel väikeste tähtedega sigapikk karv ja koera ilmselge vastumeelsus nii kammimise kui pesemise suhtes.Õnneks, on kasvanud meie peni tõupuust vasakule, ehk mõningad iseloomu omadused on küll päritud, aga õnneks need leebemad varjandid.Ehk õpetada on teda suhteliselt mõtetu, reageerib nimele Jassu, saab aru sõnast kass ja kes tuleb.Kõik muu on nagu hane selga vesi.Istumist me ei suutnudki arusaadavaks teha, ta ei istugi, vajub lihtsalt kolinal pikali.Käib samavõrd edaspidi, kui targurpidi.Toetub igal võimalusel millegi vastu.Sööb hilisõhtul /kl. 23.00 ajal), kaevab suure mõnuga kivikõva maa sisse auke hoovis( kaasarvatud lauda ukse ette, kus lauta sisenemisel on kõik endine, sealt väljudes aga kukud koera kaevatud auku),  valveinstinkt väljendub hoovis lumehunnikul magades, territooriumiks on terve küla(niiet pidime ostam elektroonilise kaelarihma, mis tõi koerale mõistuse väga ruttu koju tagasi).Vaenlane on meil vaid üks, see on meie pere kass, kes aeg-ajalt teeb koera ninale küüneravi, lammastel lakutakse ninad puhtaks ja käiakse koplis koos hängimas.Võõraid ta lausa jumaldab.Ei tea, mida ta mongoli peale teeks, aga neid satub meie hoovile harva.Karva loodame saada kevadel, kui see alukarv ära tuleb, pika pealiskarvaga (ca 20 cm) pole lõnga mõistes midagi teha.

Vaatamata sellele on tegu ääretult armsa koeraplikaga.Pildil koer peale pesupäeva, sest meie arusaamad lõhnamaailmst läksid totaalselt lahku.Jassu arvas, et pole paremat, kui odööritada ennast lamba päramise peal nühkides.....mina arvasin teisiti ja saunapäev jõudis vähe varem kätte :)

Jassu mängud on samui ilmselt geenide poolt kaasa antud kaugetest stepiaegadest, mingi too ja viska mäng talle huvi ei paku, pigem jookseb ta nagu hull, sikk-sakke tehes inimese eest ära, andes sel moel märku, kui aeglased te inimesed ikka tema kõrval olete.Üleolek seegi.Veel ostame talle stabiilselt kummist mänguasju, sest iga õhtu on Jassu päevakavas playtime, kus pool tundi nätsutatakse ja tassitakse tugitooli kas kala, konti või auto alla jäänud kassist mänguasja.

Müts 2

Ununes mul...

lõng on kedratud pruuni, valge ja mustakirju peenvillane, valge on puhas angoora.

Pügamise maraton

Kes suusatab, kes pügab küülikuid....

Vana lugu, et kui on, siis ikka kõik korraga.Kuna meie kolmel emal sündisid pojad faktiliselt päevaste vahedega, siis tuleb kogu see järelkasv, ka mitu tükki päevas ja nii paari päevaste inetervallidega, pügada.Ühtepidi raske, teistpidi jälle on siis natuke aega rahu majas.Titevill on muidugi üks "tänuväärt" kraam, kuna kogu see peenike heinasodi, lehed kinnituvad mõnusate putsakatena lõua külge, kõhu alla ,käppade vahele ja kinnitab mõnel juhul ka kõrvad kenasti kooshoidvaks :)Lisaks pügamisele pean ma meeleheitlikult täiendama ka küülikute garderoobi, et iga pügatu saab endale sooja ka koeravillase või paksu lambavillase kampsiku selga.Õnneks on hea kududa, püsivad kenatsti seljas ka.Jäin veel mõtlema, et huvitav, kas heegeldades saaks äkki kiiremini?Küülikule ilmselt alguses kampsun seljas šokk, sest puuris kössitatakse tubli veerantund, enne kui julgetakse ringi liikuma hakata.

enne:

ja pärast

Tegu on 6 kuuse JAKOGA, igavene tegus poiss ja üks paras röövel, kes kätte ei pelga ja magab mul heinasõime pleki peal norinaga.

KELENA

MAU

SIRIUS

ORVO

MARY

TOKO

GALATEA

ARMOL

DIDO

Kõige valutumaks osutus kampuni tekitamisel siiski vana soki taaskasutus(sest nii suurt hulka garderoobi ma lihtsalt korraga ei jaksa kududa).Vanal sokil see viga, et kand on aukus..asi, mis tulebki ära lõigata.Säärele kududa jala kohad sisse ja nöör külge, lõigata  soki ots ja kand, ning sokkpooleks eha.Õmblusmasinaga servad ääristada ja voila.:)Või siis vana müts, jällegi pooleks ja ülejäänust saba taha.Sedamoodi siis.

Kampsuni lõng

Koeravillase kampsuni jaoks siis mõeldud.Pildilt ei paista eriti välja (teen mingi hetk ehk uue pildi), aga värvivarjatsioon läheb toon-toonilit tumedamaks, ehk esimestele vihtidele lisasin malamuudi villa, kuna seda aga ei jätkunud nii palju, siis lõpu vihid on järjest suurema tumeda koeravilla %(ilmselt mastifi vill).Lambavilla üle murdsin pikemalt pead ja jäin siiski valgele peenvillale peatuma.Must oleks jäänud liiga sünge, pruun ei sobinud ja lõpuka katsetasin valget peenvilla titevilla, millel on tupsud sees.Puhta lambavillana seda titevilla kedrata ei kannata, sest neid väikseid pehmeid tupsakaid ei saa sealt kuidagi kätte, siin aga jäid need tutsud hoopis põnevana, elustavad seda halli lõnga.Rääkimata muidugi titevilla pehmusest :)See valge viht on siis peenvilla ja malamuudi villaga pooleks, saab kasutada triipudeks servadesse vms.Koguseliselt on ca 0,5 kg, pean ilmselt ühe vihi veel juurde tegema.

Talle uudised

Peale nädalast uneta ööd, jõudsin ma reede õhtuks juba väheke ära väsida ...õnneks jagas teine pool öelda, et mida sa jooksed seda suure toa vahet, too arvuti öökapi peale.Küll võib vahel see "kõvaketas" kinni kiiluda.Maalammas ise käis ja toimetas reede õhtul usinalt ringi, ei olnud seda nägugi, et võiks hakata poegimise peale mõtlema, kuigi udar punnitas, piim oli sees ja tupp oli juba vägagi roosi värvi.Kõige hullem asja käigu juures veel see, et pidime kell 5 varahommikul Vastseliinasse tööasjus sõitma ja lamba sünnitusabi oleks jäänud noorperemehe kanda :)).Korjasin siis kella 24 ajal arvuti kaenlasse ja üritasin tunniste intervallidega magama jääda(luksus on küll vaadata laudapilti soojast voodist, mitte komberdada lauda vahet.Selline asi lausa peaks igal loomapidajal olema, et jõuaks laudas toimuvat kenasti jägida)).
Poole kahest öösel panin äratuskella tunni võrra edasi, sest lammas magas pea maas.Kell kolm kiikasin arvutisse ja ...ajasin ennast üles, sest lambal rippus lootekott juba välja.Käisin tiiru laudas ära, kuulasin teiste lammaste pahandamise mölinat, panin neile heina ja läksin tuppa kohvi keetma, ise silmanurgast maakat jälgides.Kohvi joodud, nägin kuidas lammas ajab pead püsti, siis sain aru, et pressid juba käivad jõudsalt.Kui lamba juurde sain, siis esimesel pilgul ei märganud, et talle pool pead juba väljas.Kindad kätte ja aitasingi uue ilmakodaniku maailma.Maakas oli tubli, sest oleks ka ilma väikse abita kenasti hakkama saanud.Lippasin siis tuppa, et toon sinist paberit ja aitan talle ära kuivatada, kui tagasi jõudes oli ka teine pisike juba sündinud.Utt ja jäär.Mõlemad talled kenad suured, ühel pikem saba, teisel lühem.Ja villak on kenasti madalat säbruline.Kella 4.30-neks olid talled ja emme ümber paigutatud, vaadatud, et mõlemad ikka ternespiima said ja enam ´magama ei saanudki.Süda rahul võis uus päev alata.Ja rahul olen ka maalamba ja rootslase utetalle üle, sest selline ristand oli mul maallammast ostes plaanis :)Ja NII kiireid jalgadele püsti ja tissi kallale , pole meil veel ükski tall saanud.Gotland on ka suhteliselt käbe tõusja ja tragi, aga need pätakd tegid kõigile silmad ette.Ilmselt üks maalamba poolt kaasa antud omadustest.

Koos emmega

Ja isa ka

Vana jäär sai kodurahu huvides tõstetud küülikute vahekäiku ja asi muutus üsna tülikaks, nagu väike kurjam sõi küülikute kaera, heina ja kippus ka mind oma "puksimisega" segama.Vahi kogu aeg selja taha, heinapakk süles...pole meeldiv :))
Väikeste kepsutamist näeb meie lambakaamerast (koodiks ikka lammas ja 111222).