Mida võiks teada enne eksootilise villalooma ostu.

Selle küsimuseni viis mind üks vahva Saaremaa pensionärist vanapapi, kes hoogsalt sammul kõmpis Mardilaadal minu letini (ma ei tea, mille põhjal ta minu välja valis) ja põrutas järsu otsekohesusega küsimuse, et "Miks meil Eestis alpakasid ja kaameleid ei kasvatata, ahhhh???" No tõesti.Igati asjakohane küsimus ju.Kuna ma eelmisel päeval olin pannud enda häälepaelad proovile nii Setude kõva leelotamise kui Kukerpillide valleraaga (viimase puhul pidin täiesti alla vanuma ja suu üldse kinni panema), siis setodest üle röökimine võttis lihtsalt mul hääle poole vaiksemaks, seega...sosistasin sellele vahvale vanapapile, et ma tean küll miks.Papil oli juba vasak jalg õhus, et edasi astuda, kui ta tegi pöörde ja tuli lähemale.Temal 1000 lammast.Mina vastu, et mis lammast?Noh, karakulli ja muud...Karakulli all käib ilmselt jutt gotlandi lambast või on sisse toodud Lätist Romanovi lammast.Mina vastu, et see lammas ei ole ju lõngalammas, vaid karuslammas.Selle peale papi urhatas aga ära ka ei läinud.Olgu, ma sain aru, et lamba eri tõuge tema jaoks ei eksisteeri, vaid lammas koosneb neljast jalast, peast sabas ja villakust.Aga miks siis ei kasvatata? Siiski, on Eestimaa peal olemas alpakad , angoorad, peenvillalambad jne, kuid väikearulised karjad.Põhiküsimuseks ongi selliste meie mõistestes eksootiliste loomade pidamisel TÖÖSTUS.Selle taha jääb villa väärtustamine lõngaks.Räägin praegu angooradest lähtudes, ei ole Eestis vabrikut, kes teda ketraks, ilma sinna samusesse keeramata.Meie vabrikute kraasid tekitavad angoora puhul imeväiksed villapallikesed.Meie väiksed vabrikud ehk suudaks teha peenemat sorti lambavilla, kuid kahjuks on nende vabrikute kvaliteet väga kõikuv, kohati olematu.Kui aga arvestada seda, et see imepehme vill on kallis, siis selleks, et sellise lõnga eest ka väärilist hinda võiks küsida, peaks lõng olema kvaliteetne.Lootust tekitab Saaremaale tehtav villavabrik, aeg näitab, millist villa nad kedrata suudavad.Angoorade puhul on seegi lootus imeväike, õigemini olematu.Elik, kui sul silmad ja süda on kaotataud mõnda sellist villakera nähes, siis küsi müüalt, kas seda villa on võimalik Eestis kedrata, küsi näha lõnga, et saaksid ise otsustada, kas see lõng vastab sinu ootustele.Kui lõnga Eestis ei saa kedrata, siis uuri, kus mujal on see võimalik ja küsi mis see maksab.Viimane pole sugugi vähetähtis, sest me oleme ära hellitatud siinsete odavate ketrushindadega.Kindlasti tasub küsida ka seda, kas seda villa on võimalik kedrata puhtal kujul, või vajab ta kõrvale teist tüüpi villa.Ka tasub uurida, kui suur protsent looma villast üldse soiks ketruseks, sest nende pehmikutega võib olla ka nii, et mitte kõik ei lähe lõngaks.Ja kindlasti peab küsima ka looma aastase villatoodangu kohta, millest edasi uurida villavabriku miinimumkogus, mida töösse võetakse.Sealt edasi on lihtsam edasi minna juba ostetavate loomade arvuga, sest kui te olete oma järeldusega jõudnud sinnamaale, et Eestis seda villa ei ole võimalik kedrata, välismaa ketrusehind ületab teie igasugused "lootused" ja jääb üle kas ise käsitsi kedrata või tellida see teenusena, siis viimase asjana uurige vokil tehtava lõnga teenuse hind.Ja nüüd on paras aeg minna karvast looma ostma :)
Selle jutu põhjal teatas optimistist papi, et noh, mis, ei saa nüüd siis vabrikut ehitatud.Et tema teeb ära...ja lisas, et pidavat kullatükk olema.Mh. Mina piiksatasin vaid järgi, et mis see miljon siis tõesti ära pole :), aga "karavan liikus juba edasi", mine neid hulle saare mehi tea, äkki teebki vabriku valmis.