Laupäev, 7. jaanuar 2012

Plekkpurk ja koeravill

Nende lõngade villakott pani mu ohkama ja itsitama heas mõttes üheaegselt.Nimelt helistas üks kena meesterahavas ,et  tahaks lõnga...no olgu, aga edasi läks meie jutt segaseks.Selles mõttes, et mina ei suutnud aru saada, kui pikk see koeravill tegelikult on ja tema sai ka minust natuke valesti aru :).Nimelt olen ma palunud villakotist eraldada need poole sm pikkused villatutsakad, mingi hetk oli siis telefonikõne, et tema juba tükk aega neid pikki karvu sealt villakotist välja otsinud, et jube vähe on neid.?!?Ilmselt ma päästsin selle noormehe päeva, sest leidsime lõpuks ühise keele,et mitte pikki karvu pole vaja taga ajada, vaid ikka neid ülilühikesi.Ta vaid ohkas rõõmsalt ja nentis, et hea, et ta siis ikka helistas.Kui me siis lõpuks jõudsime kokku ja villa koti sisse vaatasin, siis läks minu tuju ära, sest kotis oli selline ketraja õudusunenägu, palju, palju kõlbmatut ja natuke ehk kõlblikku.Aga vill oli iseenesest puhas ja pehme.Vaatsin selle õnnetu koeraomaniku niisketesse silmadesse ja selle asemel ,et kott tagasi anda, võtsin koju kaasa.Täna olen siis sealmaal, et jah, kannatab lõnga teha, aga kõvasti peab sorteerima ja lõng hakkab ka 99 % tõenäosusega karva ajama.Ja veel üks naljakas lugu, kui ma tavaliselt leian villakottidest metallist klambreid, siis seal koti sees oli lausa metallist purk.Ei tea küll, milleks see hea on?:)Aga kokkuvõtvalt, lõng on pehme ja kuna soob oli AINULT enda koera villa kasutada, siis "mängin" ilmselt lambavilla halli ja valgega segamisel, et natuke mõnda lõnga ka lõbusamaks teha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar