Teisipäev, 1. veebruar 2011

Millest ära tunda kevade algust?

Sellest, et päike käib kõrgemalt ja sellest, et hambad muutuvad külmaga hellaks ja tagumine aeg on hambaarstile minna.Õhtul olin nälgas nagu Okasroosike peale pikka und, aga süüa lihtsalt oli ääretult valus.Küll see kivi võtmine võib ikka "sandistada".Oeh.Ilmselt sai eile hambaasti juures väheke kõvema laksu valuvaigistit, sest hommikul tööle jõudes tabas mind paanikahoog, kuna telefoni taskus polnud.Kaevasin auto pahupidi, siis jalutasin teise telefoniga käigutee läbi ja uurisin läbi ka Bauhofi parkla.Mitte midagi.Õhtul koju jõudes leidsin vastamata kõnesid täis telefoni, kenasti kodupükste tagataskus..viimastega startisin hommikul uksest välja,enne kui märkasin, et a la hommikumantlis ikka linna ei kõlba minna.Eks selle kiirsahmimise käigus see telefon sinna jäigi.
Ja kevad hakkab kätte jõudma ka sellepärast, et mina hakkan vaikselt töösse ära uppuma.Eks angoorad võtavad ka oma aja, millega ma pole arvestanud.Ja sügisese pügamise lambavillad on samuti otsakorral.Mis tekitab küsimuse, et lambaid oleks juurde vaja, aga KUI mitut?Praegu jääb vabriku kedruseks väga vähe villa, kõik kulub vokilõngaks, aga ma tahaks veel ka viltimist kunagi proovida.... ja praegu on meil põhikarjas 10 lammast.Naljakas on lugeda selle häda taustal, et selle "neetud villaga" pole midagi teha.
Ja veebruari kuu on ilmselt viimane, kus ma eelmise aasta angoora poegi müün.Liiga suureks kasvavad.Mõtlen siin, et peab hakkama kevade poole veel küülikuid paaritama, aga millal....
Ja niiiiipalju põnevat lõnga tegu tahaks katsetada....ehk siis kevadel.Mitte kui midagi ei jõua enam tehtud.Käin ja kooserdan tühja tuult väljal .)
Muidu on tunne talvine, seemnekauplusesse veel ei kisu.Ja maad kaevama on ka veel vara minna.Vist.:)
Ja jäär peksab pead vastu aeda, on hirmus pikaks soolikaks kasvanud ja ei taha aru saada, miks tema, erinevalt küülikutest, ei peaks kaks korda päevas kaera/lina/ jõusööda ollust saama.Mitte ei jõua kohale.
Ja talled on erilised nutid, kakerdavad heinasõimes ja maha tulevad sealt teistele lammastele selga ronides.Lahe küll.

3 kommentaari:

  1. :) seemneid vara jah osta ja maad kaevata ka ei saa, a Capeki järgi võtab üks korralik aednik omale labida ja reha voodisse kaissu :)))))

    VastaKustuta
  2. No ei ole vara midagi, sest kõiksugu ilusad ja veel ilusamad õitsejad võib juba veebruaris potti sorgata- nagu näiteks petuuniad ja pelargoonid ja lobeeliad ja...Mul igatahes esimene tuur käidud ja peotäis pakikesi juba koju veetud. Seda enam, et ilm sula ja vett ülepäeva kaela sajab- ei siis kevad enam mägede taga saa olla, sest kui mätas väljas tuleb lõoke ja tema vastu talv juba ei saa.

    VastaKustuta
  3. Asi on pigem "enesetunde küsimuses", ehk mul ei ole sel aastal kuidagi vaim veel valmis(erinevalt eelmistest aastatest,kus ma juba jaanuaris kammimisin mööda seemnepoode).
    Monika , va sindrinahk, sokutas täiesti minu tahte vastaselt mulle ühe pelargooni koju.Unustasin ta siis suveks aeda kasvama, sügisel tõin haledusest tuppa...nüüdseks kasvab mul KOLM pellargooni akna peal(mina, kes ma toalilli ei viitsi kasta/mässata ja ütlesin, et neid meie majja ei tule :).Lehtes on kõik, äkki oleksin pidanud nad kedris üle talve pidama?...
    Ja vanaemast jäänud rippuva toalille pidin ka omale võtma....ajab nagu hull mul võrseid.Hoian nagu silmatera .:)
    Seemnete eri peaks natuke hiljem siis tekitama.

    VastaKustuta