Seemnete varumise aeg...

..hakkab vist vaikselt kätte jõudma.Meenutades eelmist aastat, kui tippsibul muutus kuidagi üleöö defitsiidiks ja hind tõusis üle minu valeläve, ehk tekkis juba küsimus, miks ma üldse seda tippsibulat peaks maha panema??, siis võtsin ennast kokku ja külastasin ühte seemnepoodi, kust ma juba kolmandat aastat järjest olen soetanud söödapeedi seemet.Kerge kõhedusega astusin poe uksest sisse, et kas juba on ja oh sa mu meie, oligi.Sortidest siis söödapeet "Ursus Poly" ja poolsuhkrupeet Zentaur Poly", päritolumaa ka tšehhi või Poola...aga vahet  pole. 100 grammi hinnaks 1 euro.Silma jäi ka suur kott päevalille seemneid, aga neid mul oli ja kavatsen külvata sellel aastal päevalille vaarikate vahele, varred head küülikutele anda ja ülejäänu pistavad lambad hea meelega pintslisse.Lutserni seemne hankimiseni pole veel jõudnud .Üldse peab mõtlema, mis maha panna, salatit sellel aastal rohkem, sest ma ise olen suurema rohelise tarbimise peal, herneid, uba...aga nendega on aega.Pole teistes seemnepoodides käinud, aga silma torkas, et pakkide hinnad olid valdavalt 1 eur ja 50 senti ja kallimad.Seemned on ilmselt siiski niisamuti kerge hinnatõusu läbi teinud, sest köögivilja paki eest vanas rahas 15 eek maksta oleks nagu liiast.Kui see hinna trall nii edasi läheb, siis hakkan ilmselt kressi, saialille, tagetese seemneid ise varuma.Söödapeedi panen ka seemne kasvatamise eesmärgil kasvama.

Ja tundub, et pühad on kätte jõudmas, sest koju sõites andis tunda, nagu käiks maanteel sõitmine Võsa Petsi viimases saates 7 lapse ema laste kasvatamise iseloomustusena , aga kõlbab kenasti ka maantee kultuuri kokku võteks, et "Sport ja pinge".Nagu me tee ehitamise ajal arvasime, nii juhtuski, et ei loe mitmes reas on võimalik sõita, ikka on need kõige "kiiremad" vennikesed seal kõige vasakpoolsemas reas ja kõige paremini tunnevad nad sõites maleruutu, kus möödumine ei tule kõne alla.Oeh küll.