Lambapuberteet.

See blogimine on juba tööks muutunud ja hakkab mu elu segama.Aga kuna seda ei saa ka nii teha, et täna blogin ja siis vaatan, millala jälle jõuan...kuigi saab ka nii muidugi, ainult  , et eluakad kasvavad suureks lihtsalt ja järjepidevus hakkab kolmel jalal lonkama, siis kangekaelselt täidan seda veebipäevikut siin kikud ristis edasi :). Niisiis:
Jagan seda ülevoolavat rõõmu, mis meil praegu laudas toimub.Kaks vanemat lammast on jätkuvalt minu suhtes vandenõu teooria lainel ja mitte ei poegi.Ägisevad, udarad on all ja maalamba tagumine osa näeb juba päris paaviani omaga sarnane välja, mina magan öösiti nagu linnuke, aga...tallesid pole.Käisin täna ja proovisin nisa tõmmata, et kas piim on udaras aga kaks varjanti, kas ma ei saanud piima kätte või seda veel seal lihtsalt pole.Eriti ei õnnestunud pikalt ka sikutada, sest ute tagajalad hakkasid kohe kiiret tšatšat tantsima.Aga et neil kahel mingi vanedenõu on teoksil, annab tunnistust pilt õhtuti kaamerasse, kus need kaks rõõmsat rasedat on okupeerinud lauda põranda keskosa ja laiutavad seal lösutades nagu kas rahulolevat Niiluse krokodilli.Ilmselt neil on ,millest muljetada.Vahel on lambakaamerasse vaadates tunne, nagu vaataks see suur valge rootslane mulle läbi kaamera vastu ja irvitaks .Kusjuures see keskpõrand on minu meelest väga valesti valitud, sest meie esimesed talled (must ja Lumivalguke) teevad õhtul kl. 20 30.  ajal sellist tõkkejooksu üle nende kahe jämeda, et ei suuda ära imestada, kuidas sellise seljas sõtkumise peale nad veel ära pole pudisenud?Ja ma ei imesta, kui kevadel on vill selga kinni vilditud :) Mis aga üleolevasse rõõmu puutub, siis see tsirkus ja möll, mis need talled juba praegu tekitavad, lihtsalt ajab naerma ja teeb tuju rõõmsaks.

 Kõige parem koht seismiseks on teise lamba seljas..:)miks uted seda trampimist taluvad, ma arvan, et need väiksed sõrakesed sügavad selga hästi.

 Orvuke.Kampsun seljas, sest kõht vajab piimapulbri söömisel erilist tähelepanu ja soojust.Hea on see, et Orvukesel lubatakse nüüd teiste talledega koos magada.Esimesed päevad magas nagu küüditatu üksinda veeämbri alla...süda tahtis lõhkeda :).Sellel aastal ma ei proovinud meeleheitlikult teda ema alla panna, sest eelmisel aastal läks lambaema vaid vihasemaks ja isegi, kui tall talle alla ei roninud, kippus teda ka muul ajal tigedalt taga ajama.Just vaatasin kaamerast, et kõik kolm vennakest lubatakse ema külje all magada, järelikult on ema siis leppinud.Kummaline, aga Orvuke teab täpselt, et need kaks pruuni on vennad ja tal on ka ema, kes teda ei taha.Elu ei olegi õiglane...vist tõesti.

 Ka nii saab edasi, milles neid esimesi "kõpskingi" kulutada.Must tall on selle aasta esmasündinu ja selline marakratt, et jube.Pruun on üks kolmikutest poistest.Kel huvi, siis must ute tall ja pruunid poisid lähevad kevadel müüki.

 Rabasin talle kinni ja suutsin pildistamise ajaks ta paigale "naelutada".Üldiselt on tallede jäädvustamisel pildil kas talle esimene või tagumine pool, harva mõlemad korraga.

 ..Ja ikka ratsa edasi.

 Koosolek.Vahekokkuvõte.Protokollitud.

 Minu silmatera.Lumivalgeke.

Veel üks vahemärkus, eile tabas mind närviline telefonikõne, et miks mu lammastel on kaelad paljad, et koolis õpetati, siis on miskine tõbi kallal.:) Teatan alandlikult, et mingit tõbe ei ole, vaid minu möödalask heinasõime näol, ehk armatuurvõrk heinte ja lammaste eraldamiseks ei olnud hea mõte ja juba on osati vahetatud välja puidust postide vastu.Nimelt oskasid lambad oma kaelad päris paljaks nühkida.Mis teha, juhtub ka parimates peredes :) Ärge kodus järgi tehke :)))

Üks põnev jutt jäi veel silma, mina proovin selle triki ära.Ehk kuidas kasvatada kodus ananassi:

http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=297