Ma olen vist ennast tühjaks kedranud, kui nii saab üldse seda iseloomustada.Vahel on nagu kahestunud isiksusega tegu, et üks pool karjub, ära tee, sa ei jaksa, teine pool aga ussitab kõrvalt, et võta ikka, sa pole seda villa teinud.Eriline sisemine võitlus toimus mul selle njuufa villa töösse võtmise puhul.Küll ma vingerdasin sisimas, et ....aitab, aga võitu sai minust asjaolu, et tegu on ühe vana kliendiga, kellele ma mitte ei tahtnud ära öelda ja teine lugu, et vill pärineb koeralt njuufa ( tegu siis suure müraka vetelpääste koeraga).Kelle vastu on mul millegipärast ikka nõrkus olnud, kelle villa kohta olen legende kuulnud ja kelle villa mul siiani pole õnnestunud proovida.Ütlen ausalt, üks legendidest oli see, et vill on väga tugeva spetsiifilise lõhnaga...õnneks siiski mitte, täiesti talutav on :).Eile ketrasin esimesed 100 grammi, valget kaelaosa eraldi ja halli....taevas, kui lahe lõng sellest tuleb, pehme ja mõnus.Aga sellest edaspidi, kui ka midagu rohkem on näidata .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar