esmaspäev, 27. veebruar 2012

Esimene müts uut moodi.


No nii, kunagi on ikka esimene kord ja nii ongi.Tegu on siis minu esimese, täiesti iseseisvalt kudumismasinal kootud mütsiga.Nagu ikka, nii ei ole ka mina mingi erand, sest esimene vasikas läheb aia taha (küll see vanarahvas oli ikka tark oma ütlemistes ja seda ilma igasuguse "netita"). Mütsi harutasin kaks korda üles, esimene kord sellepärast, et tõmbasin masinaga raksti ja lõng sai poole plaadi peal otsa (ups, eksole), panin need silmad üles, kuigi oleks pidanud õpetaja sõnade järgi algusest alustama, aga kange nagu ma olen, nii tegin enda moodi ja läks nagu alati, sest parempidise koe asemel hakkas jooksma vaskutpidi, icc.Jälle maha.Käsitsi oleks mul müts valmis olnud juba .:)Tänu neile harutamistele jäid kolm silma natuke kohmakalt näha.Aga...üldjoontes, pole paha esimese proovitöö kohta.Lõng on minu kedratud kirju koeravilla lõng.All servas angoora, mis tegelikult on sirge, pildile jäi kuidagi kõveriti. Ärge siis väga karmilt võtke :), õpipoisi asja.

11 kommentaari:

  1. :) äge müts, küll vanamees kannab :P Ma ise naeran koguaeg, et ise kannan untsu läind asju või olen paljajalu :)
    anna teada kui kampsunini jõuad. Ma katsetan oma masinal kampsunit. Iilge nikerdamine ma ütlen, aga tundub teostatav. Kui välja tuleb siis näitan teistele ka :P
    Jõudu katsetamisel!
    -Monika

    VastaKustuta
  2. Aga vot, maurusele ei meeldi: kui võrrelda käsitsi kootud imeliste mütsidega, mida sa siin presenteerinud oled ( ja mida minagi rõõmsalt kannan), siis on nagu öö ja päev: see on lihtsalt ÜKS MÜTS ja kõik need sinu käsitsikootud mütsid on iseloomuga MÜTSID. Ja veel. See imeilus karvane käsitsi kedratud koeravilla-lõng sureb selle masinkudumise käigus lihtsalt ära. Selline minu arvamus, ära liialt pahanda.

    VastaKustuta
  3. Monika, me hakkame kuduma sokki vist järgmiseks.Ja kampsunile kanti külge.Tunnis istud ja kuulad nagu poolearuline, kus midagi saad nagu aru, aga päris kohale ka kõik ei jõua, tulen koju ja katsun kõik läbi kududa.Jube palju infot on algaja jaoks.
    Maurus, irw.Ei pahanda ja nõustun sinuga :).Eks ma koon ka neid pehmeid mütse edasi, ülaltoodud müts on pigem näide, et ma olen võimeline mütsi kuduma, ehk ese õpiprotsessist.Mida ma hakkan masinaga kuduma, ei tea ma veel isegi.Aga kedrata 50 angoora vill lõngaks ja kududa see käsitsi, rääkimata koera lõngadest, on liig mis liig :) Ma olen veel teelahkmel, kus osa asju jäävad vana malli järgi ja ka uut peab õppima.Loodetavasti suutsin natuke selgitada :)
    Muide, see masinkudumine võib tunduda lihtne ja kiire ja "puhas mehaniseerimine", ometi on seal palju käsitööd ja ei tule need kudumid sugui nagu Vändra saelauad.Kui ma ka enne kirtsutasin nina Viru tänava kampsikute peale, siis andke andeks, ka nende kallal on inimesed roppu tööd ja väljatöötlusega vaeva näinud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Masinkudumisega vast nii ongi, et seni kirtsutad kudujana nina, kuni ise pole masinal seda viltust sokki või krussis mütsiserva valmis kudunud. Meie koolitaja ütles ilusasti, et kootud käsitsi käsikudumismasinal.
      Jõudu!

      Kustuta
  4. Väga asjalik müts, esimese korra kohta ju väga hästi välja kukkunud! Kõike käsitsi kududa on muidugi liig, masin oli asjalik mõte ja hea investeering tulevikku, soovin igati edu! Meil on samuti kahte sorti kudumeid, nii käsitööd kui masinal kootuid ja ütleks, et see masinal kootu võib olla vahel sama keeruline või veel keerulisem kui käsitöö :) Jõudu!

    VastaKustuta
  5. Just ,Inga, ma aegajalt vaatan ennast kõrvalt ja üritan "kasvatada" seda vahel tekkivat üleolevat suhtumist, mis kuskilt üles kerkib, jube lihtne on see "arvamuse" tekkimine, ilma tagapõhja tundmata, mis on tegelikult inetu.
    Lugesin veel eile Maalehest mahedate lutitallede kohta kommentaare, a la mis see siis ära pole, 10 lutikale lammast lüpsta ja tundub, et pole ainuke, kellel selline suhtumine "välja lööb".Rahvuslik eripära?:P
    Aga müts on vaatamata vähem karvasusele pehme ja naturaalse tundega, sest vokilõng jääb siiski ka masinkoes mõnus.)

    VastaKustuta
  6. Masin koob tihedamalt kui käsi ja karvaseks läheb (kui on koera/angoora lõng) samuti nagu käsitsikootudki asi- kandes.
    Kõik kes ketramist 1. korda näevad/proovivad ütlevad ka, et kui mina seda teen tundub nii lihtne, kui ise proovivad siis on pusimist rohkem kui küll. Kudumismasinaga on samamoodi. Kõrvaltvaatajale on ainult edasi-tagasi nühkimine, kuid seal on 100 pisiasja, et kudum ka välja tuleks :)
    Jõusu ja jaksu sulle!
    -Monika

    VastaKustuta
  7. Masin koob jah tihedamalt ja näiteks sokid jäävad tänu sellele hppois soojemad.Ka kude jäääb ühtlasem.Ehk plussid ja miinused on nii masin kui käsikudumisel.Aga lõbu see töö igatahes pakub :)
    Äkki ma loen valesid ajalehti ja netisaite, ehk loed neid hävitavaid kommentaare igas teemas, siis hakkab juba kohati õudne.

    VastaKustuta
  8. Eks need kõrvalt kaagutajad on ju ikka alati kõige targemad. Asi see ratsutaminegi on..sina istud ju ainult seljas ja ei tee midagi, hobune ju liigub ise.
    Aga jõudu õppimisel!Kas nüüd viid mõlema karja suuruse 2-e kordseks ;)?

    VastaKustuta
  9. Taive, jumala õige, mul läks seos hobustega meelest :P, mina ei saanudki ratsutamist selgeks,liiga vana ja ei olnud minu teema enam.Kahjuks.
    Ei karja kahekordseks ei vii, lambaid küll jätan omale juurde põhikarja, aga tegelikult on selle praegus elutempo juures minu valulävi käes.Loll nagu olen, et raatsi midagi "lahti lasta".
    See kõrvalt targutamine on jube mugav...:))

    VastaKustuta
  10. Unustasin lisada, et selle mütsi lõng on paar postitust allpool olev Muki lõng.Nii lihtsam vaadata, enne ja pärast :)

    VastaKustuta