kolmapäev, 29. veebruar 2012


Hele viht on njuufa villast välja sorteeritud heledatest karvadest kedratud lõng.Taga Kirju mirju  .

Maalehes ...

Selles Maalehes juttu meie lambakaamerast.:)

teisipäev, 28. veebruar 2012

Newfoundland lõngaks!


Ma olen vist ennast tühjaks kedranud, kui nii saab üldse seda iseloomustada.Vahel on nagu kahestunud isiksusega tegu, et üks pool karjub, ära tee, sa ei jaksa, teine pool aga ussitab kõrvalt, et võta ikka, sa pole seda villa teinud.Eriline sisemine võitlus toimus mul selle njuufa villa töösse võtmise puhul.Küll ma vingerdasin sisimas, et ....aitab, aga võitu sai minust asjaolu, et tegu on ühe vana kliendiga, kellele ma mitte ei tahtnud ära öelda ja teine lugu, et vill pärineb koeralt njuufa ( tegu siis suure müraka vetelpääste koeraga).Kelle vastu on mul millegipärast ikka nõrkus olnud, kelle villa kohta olen legende kuulnud ja kelle villa mul siiani pole õnnestunud proovida.Ütlen ausalt, üks legendidest oli see, et vill on väga tugeva spetsiifilise lõhnaga...õnneks siiski mitte, täiesti talutav on :).Eile ketrasin esimesed 100 grammi, valget kaelaosa eraldi ja halli....taevas, kui lahe lõng sellest tuleb, pehme ja mõnus.Aga sellest edaspidi, kui ka midagu rohkem on näidata .

esmaspäev, 27. veebruar 2012

Esimene müts uut moodi.


No nii, kunagi on ikka esimene kord ja nii ongi.Tegu on siis minu esimese, täiesti iseseisvalt kudumismasinal kootud mütsiga.Nagu ikka, nii ei ole ka mina mingi erand, sest esimene vasikas läheb aia taha (küll see vanarahvas oli ikka tark oma ütlemistes ja seda ilma igasuguse "netita"). Mütsi harutasin kaks korda üles, esimene kord sellepärast, et tõmbasin masinaga raksti ja lõng sai poole plaadi peal otsa (ups, eksole), panin need silmad üles, kuigi oleks pidanud õpetaja sõnade järgi algusest alustama, aga kange nagu ma olen, nii tegin enda moodi ja läks nagu alati, sest parempidise koe asemel hakkas jooksma vaskutpidi, icc.Jälle maha.Käsitsi oleks mul müts valmis olnud juba .:)Tänu neile harutamistele jäid kolm silma natuke kohmakalt näha.Aga...üldjoontes, pole paha esimese proovitöö kohta.Lõng on minu kedratud kirju koeravilla lõng.All servas angoora, mis tegelikult on sirge, pildile jäi kuidagi kõveriti. Ärge siis väga karmilt võtke :), õpipoisi asja.

pühapäev, 26. veebruar 2012

Öör vol. 1


Öör nagu küsiks kohe tuppa.....seisab puuris tagakäppadel ja ootab, et sülle võetaks.Diivani peale hüppamine pole probleemiks :).Pügatud on vaid selg, kõhualune ootel, kuni selja peale miskit kasvab, sest poiss elab üksi õues praegu.:)Kas pole armas?:)

reede, 24. veebruar 2012

Öör.


No nii, see ongi üks uudis, mida ma "salatsesin".Saage siis tuttavaks meie uue pere liikmega, Taanist tulnud isase angoora küülikuga. Nagu ma aru sain, siis nime tal pole ja täna hommikul torkas pähe , et mis oleks, kui paneks Taani rahaühiku, ehk ÖÖR nimeks.
Aga poiss ise on vahva, rootsi küülikutega sarnane, ometi erinev.Villa on rohkem, pea kuju on suurem, näha on, et vennikest on hellitatud, sest inimkätt ta ei pelga.Kooserdas toas mõnuga ringi.Ei saa märkimata jätta muidugi meie "vastuvõtu komiteed", nimega Peedu, kes peale mõningast juurdelmist lajatas pesuehtsa kõrvakiilu Öörile piki kõrvu ära.

Täpselt sama tegi ta ka Jassule, millel on kassi suhtes ebameeldivad tagajärjed, Jassu nimelt ei unusta seda mitte üks teps.
Päris paljaks ei julgenud poissi pügada, selja pealt vaid ja kampsun seljas, kolis ta õue puuri elama.Toiduvalikut on ka hea jälgida, kaera see taanlane ei söö....küll aga pistab pirtsutamata pintslisse graanuli, banaani, ananassi, leiva ,saia, porgandi.Heina ikka ka õnneks.

Ja eriline tänu Dianale, tänu kellele see poiss meieni jõudis :)
Ja ei saa ka mainimata jätta, kui suur tähtsus on ühe kasvataja jaoks hea aretusmaterjali omamine, ehk see on pool eeldusest heaks järelkasvuks.Õnneks on Eestsi võimalik näitusel enda kasvatamise suunda kontrollida, mis teeb küülikukasvatamise tõeliselt nauditavaks.Ja angooradest on tõesti saamas minu "elu".Tegelikult pakatan praegu õnnetundest...:))

neljapäev, 23. veebruar 2012

Muki lõng


Ma olen seda ennegi täheldanud, et kuskil pikemalt jutustama jäädes, tuleb mul  koeravillast lõnga tegemise koha pealt suu kinni hoida.Edeva keelega nagu ma olen, kipun ikka ja jälle selle vastu eksima ja tulemus on teadagi mis.Õnneks sellel korral sain ilma igasuguse tagamõtteta villa koti omanikuks (kuigi ma pole selles  tagamõttes päris kindel).Koera ei kujuta ette, aga karva see Muki igatahes ajab :).See kott seisis mul ca kuu aega nurgas, eile lõpetasin tellimustöö ja lubasin, et pean vahet....niikauaks siis...täna ei pidanud vastu ja kraasisin villa ära, lõin vokile.Nüüd süda rahul ja tean, mis sellest villast saab :)Vahel mõtlen, et see ketraja tõbi on üks kole asi, selles mõttes, et nagu mingit teistmoodi kiudu näed, nii kohe lahvatab võitmatu soov seda proovida.Kakle, kuidas jaksad, ei aita midagi.
Lõng kaalub 66 grammi ja 10. 50 eur.Läheb müüginurka.Pildil pesemata lõng.

Seemnete varumise aeg...

..hakkab vist vaikselt kätte jõudma.Meenutades eelmist aastat, kui tippsibul muutus kuidagi üleöö defitsiidiks ja hind tõusis üle minu valeläve, ehk tekkis juba küsimus, miks ma üldse seda tippsibulat peaks maha panema??, siis võtsin ennast kokku ja külastasin ühte seemnepoodi, kust ma juba kolmandat aastat järjest olen soetanud söödapeedi seemet.Kerge kõhedusega astusin poe uksest sisse, et kas juba on ja oh sa mu meie, oligi.Sortidest siis söödapeet "Ursus Poly" ja poolsuhkrupeet Zentaur Poly", päritolumaa ka tšehhi või Poola...aga vahet  pole. 100 grammi hinnaks 1 euro.Silma jäi ka suur kott päevalille seemneid, aga neid mul oli ja kavatsen külvata sellel aastal päevalille vaarikate vahele, varred head küülikutele anda ja ülejäänu pistavad lambad hea meelega pintslisse.Lutserni seemne hankimiseni pole veel jõudnud .Üldse peab mõtlema, mis maha panna, salatit sellel aastal rohkem, sest ma ise olen suurema rohelise tarbimise peal, herneid, uba...aga nendega on aega.Pole teistes seemnepoodides käinud, aga silma torkas, et pakkide hinnad olid valdavalt 1 eur ja 50 senti ja kallimad.Seemned on ilmselt siiski niisamuti kerge hinnatõusu läbi teinud, sest köögivilja paki eest vanas rahas 15 eek maksta oleks nagu liiast.Kui see hinna trall nii edasi läheb, siis hakkan ilmselt kressi, saialille, tagetese seemneid ise varuma.Söödapeedi panen ka seemne kasvatamise eesmärgil kasvama.
Ja tundub, et pühad on kätte jõudmas, sest koju sõites andis tunda, nagu käiks maanteel sõitmine Võsa Petsi viimases saates 7 lapse ema laste kasvatamise iseloomustusena , aga kõlbab kenasti ka maantee kultuuri kokku võteks, et "Sport ja pinge".Nagu me tee ehitamise ajal arvasime, nii juhtuski, et ei loe mitmes reas on võimalik sõita, ikka on need kõige "kiiremad" vennikesed seal kõige vasakpoolsemas reas ja kõige paremini tunnevad nad sõites maleruutu, kus möödumine ei tule kõne alla.Oeh küll.

teisipäev, 21. veebruar 2012

Collie lõng

Selle koeravilla omanik tellis aasta tagasi ühe vihi lõnga....nüüd jõudis ringiga tagasi, et  veel tahaks.Nimelt oli ta kudunud omale kaeluse, mis väga hää kaela ümber ja pidi isegi kaela ja peavalusid leevendama.Võibolla siis tõesti.Sellest lõngakuhjast plaanitakse vesti, sokke, kindaid jne. kududa.Kaaluliselt ca 840 grammi.
Osadele vihtidele segasin sisse nii samojeeedi kui kesk-aasia lambakoera villa, viimane vill üllatas mind oma siidisuse ja puhta valge tooniga.

Vastlapäeva keelud.

Kõigepealt ilusat vastlapäeva kõigile siinsetele lugejatele! Laske ikka nii pikk liug, et püksitagumik läheks viledaks !Minul veel liug tegemata, aga nagu hernesupiga ühele poole saab, nii teen selle ära.
Nüüd keeldudest, ühe hullu ketrajaja jaoks on neid ketruskeeldusid kahtlaselt palju...mardipäev, või oli see kadripäev? ja nagu täna Delfist selgus, ka vastlapäev.Huvitav, mis point sellistel keeldudel oli?Kas neised ketrasid ennast muidu haigeks, et oli vaja määretleda keeluaeg? Täna on üldse kõik naistetööd keelatud, ketramine, kudumine, õmblemine...a nõude pesemine, koristamine jne??Et pidid virinad ja nirused lambad kasvama, linadega tuhka sellega, palju neid tänapäeval kasvatatakse, aga lammastest tahaks ikka midagi paremat kasvatada, kuigi need rootslased vinguvad , mida päev edasi, seda rohkem.Ilmselt lambatited teevad kõhu lagedaks ja ma taban ennast aina suurema ämbriga keldris kartulite järelt naasmas ja viljaports hingatakse hetkega sisse.Täna oli vilja andes tegu, et endal püsti jääda, selja taha vaadates põrnitses mulle vastu maalamba kärsitu sihver...no arusaadav, ma kohmerdasin liiga kaua ja maalamba šansid vähenesid vilja manustamise aja suhtes ....märgatavalt.
Nüüd sellest vimasest õnnetust poegjast.Küsisin veti käest, et nii raske poegimine, et äkki teeks antibiotsi...?Ah, mis, vaata, kui vitaalne see utt sul pragu on (poegimisest 2 tundi möödas), muidugi ta oli.Kahjuks aga hommikul ei olnud utt kaera ära söönud ja talled vingusid  ja värisesid, järelkult jäid kõhud tühjaks.Igatahes tegin omaalgatuslikult süsti ära, enne kui asi käest läheb.Täna on lammas isukam ja ka talled pole enam nii näljased.Vähemalt valge sant ei võtnud lutipudeli piima vastu ja ajas oma lilla keele suust tagurpidi välja.Mismoodi selle vaesekese jalg paraneb, ei oska aimata.Loodan vaid...

Täna võtsime vaheaia ära ja lasin karja kokku, on ruumi rohkem ja näis, mis saab.Noored uted on nii ülbed, et kipuvad tallesid juba õpetama.Orvuke on mitu müksu saanud, kui ei  märka piimapudeli juures "vanakesele" piisavalt austust avaldada.

esmaspäev, 20. veebruar 2012

Aastal 2012- müüa lambatalled


Pruun peenvillane jäär, M 2, .Hind 120 eurot.







pühapäev, 19. veebruar 2012

Asendusema mudel nr. 1

Orvuke sai endale asendusema.Südametu, külm ja ilma villata, aga piima annab.Tited on toredad , kuni nad vait on, püksi ei lase ja öösiti süüa ei küsi, ehk häda ajab härja kaevu.Vaatasin Konekeskos ka seda plastämbrit, aga jäi ostmata, sest tallesid on meil vähe ja lutipudel olemas, nii leiuasin küljeluu abiga sellise varjandi.Toimib täiesti.Mis selleks vaja on, lauda temperatuuri , mis piima ära ei külmuta , tavalist tallede lutipudelit, lutti ja klappi, et piim jooksma ei jääks.Pikas perspektiivis jääb sellest lutipudelist väheks, aga sellise vahepealse ja öise aja katab kenasti ära.
Tegelikult tuunisin natuke peale pildistamist edasi, lõikasin sangast cm pikkuse tüki välja ja kinnitasin kummi aasana sinna külge, et pudel sisse ei libiseks.Ja veel, kui piim panna, siis tuleb pudelist õhk välja vajutada ja kummuli keerata, nii hakkab klapp tööle.
Ja nüüd lapsed "teleka" eest ära, ehk avan ennustuse vooru...millal???
Pildilt pole seda õiget puna näha ja ka udar tundub väiksem.Eile vaatasin, et kõht on liginenud ohtlikult maani, enam ei poe sealt keegi alt läbi.Loom magaks ilmselt juba parema meelega selili, kui keegi talle seda ütleks.Üks tagajalg on nagu mootorrattal tugijalana väljas, esijalad vastavalt olekule, kas pikalt ette sirutatud või muidu ripakil.Eile kaamerast vaadates oli tunne, nagu lammas oleks sattunud Saaremaa spaasse, kus tal 5 masööri seljas tööd teevad.Vist on veel vähe, kui see pande pole suutnud tallesid välja hüpitada.Lahe on veel see, et vanaeit sätib ennast õhtuti tagumik otse kaamerasse ja keset lauta magama,nagu tahaks öelda, et "eks vahtige, kui niiväga tahate", küll ma ise tean, millal õige aeg.

reede, 17. veebruar 2012

Draco


Draco läks uude koju, mingu sul hästi sõbrake!

kolmapäev, 15. veebruar 2012

Maalambal tegu tehtud


Lõuna paiku vaatasin, et meie maalammas oli ennast sirutanud puhta külili magama..? Järgmine moment käis ta saba kergelt õhku tõstetuna ringi aga sõi endiselt hea isuga.Kui siis veel kaamerasse vaatsin, jälgis lammas kahtlustavalt oma kõhtu ja seda komme on mul paljudel enne poegimist välja löönud, ju nad imestavad, mis seal kõhus nii valutab ometi täna.Pikalt ei läinudki, kui oli lootekott väljas ja sünnitegevus hakkas.Istusime siis koos teiste lambatittedega valves ja ootasime.Must Klaabu käis tegi veel viimased hüpped vetruva suure kõhu peal, kui maalammas jube pressis tegelikult, no on ikka tõhk küll.Ajasin need pubekad minema ja utt hakkas rohkem pressima.Nägin sõrgu juba pistmas, lõin käed külge, et lambal natukenegi kergem oleks, kui tundsin, et appi, see tall ei mahugi nii lihtsalt välja??Sikutasin siis nagu vene muinasjutus, eite taati ja naerist, kui tõmbasin lõpuks välja piraka tüdruku.Panin lamba nina ette, kui viskasin pilgu veel kord saba alla, kuigi arvasin, et peale sellist mürakat sealt rohkem pole loota, aga näe, sealt paistsid veel ühed sõrakesed.Sikutasin sellegi välja ja vaatsin saba alla, kellega tegu.Suur oli mu üllatus, et mõlemad on tüdrukud!No mida veel tahta....ma olen kohe õnnetu, kui poisid sünnivad...teate küll miks.Tüdrukutel on selline kahvatu nägu ,ilmselt rohkem emmesse.Aga ei jõua ära kiita seda maalamba lapse tragidust, ei ole meil üksi lambatõug nii ruttu jalule ajanud ja ka nisa kallale läinud.Tõelised tegijad.Süda laulab kohe, nii hea meel tallede üle :)






Koeravillast lõnga hunnik.


Selline mõnus hunnik lõngasid on mul kodus tekkinud, nii lahe selles mõttes, et mulle palju meeldib, muidu on tavaliselt juba väike kogus kodust minema viidud, aga seekord on tellijad mööda Eestimaa kaugemaid paiku laiali ja kuna mul varsti sinna kanti nagunii asja, siis plaanin lõngad ise kohale viia, et mitte smarti üleliia nuumata :)
Kõik on koeravillast lõngad.

teisipäev, 14. veebruar 2012

Angoorad veebruaris

 Nectar pidi ootama nädala pügamisega, sest ega ühes "töötavas" angoora farmis , kus küülikud on pidevas pügamises, polegi seda atraktiivset, täiskarvas looma niisama päevapealt leida.Saime siis pildid tehtud, kui hakkasin pügama Navigaatorit ja mis selgus, et käärid olid lõpuks nüriks läinud.Nii ootasingi veel ühe päeva, et saaks käärid teritatud, täna võtsin Nectari ette.Ütlen ausalt, ei julgenud teda kaalule panna, sest juba süles tundud ta üle mõistuse raske ja suur.Peab vist söötma natuke kitsima käega.
Nectar peale pügamist


 Pügatud sai ka Taku, kes oli vaatamisväärsus ise (ei hakanud pildiga šokeerima), aga ta oli suutnud oma pea kollaseks nühkida ja suur pultsakas oli ka peas nagu kroon)
Ja Capella oli samuti järjekorras, läks temalgi kergemaks.Naisterahvale omaselt oli ta mõnusalt puhas ja haritud daam.Vahepeal oli Jassugi tuppa tulnud, küülikutest on tal ausalt öeldes täiesti ükskõik.

Huvi pärast võtsin kella pealt aega ja küüliku pügamine võtab nüüd vaid ca 15-20 minutit aega:)

Lambapuberteet.

See blogimine on juba tööks muutunud ja hakkab mu elu segama.Aga kuna seda ei saa ka nii teha, et täna blogin ja siis vaatan, millala jälle jõuan...kuigi saab ka nii muidugi, ainult  , et eluakad kasvavad suureks lihtsalt ja järjepidevus hakkab kolmel jalal lonkama, siis kangekaelselt täidan seda veebipäevikut siin kikud ristis edasi :). Niisiis:
Jagan seda ülevoolavat rõõmu, mis meil praegu laudas toimub.Kaks vanemat lammast on jätkuvalt minu suhtes vandenõu teooria lainel ja mitte ei poegi.Ägisevad, udarad on all ja maalamba tagumine osa näeb juba päris paaviani omaga sarnane välja, mina magan öösiti nagu linnuke, aga...tallesid pole.Käisin täna ja proovisin nisa tõmmata, et kas piim on udaras aga kaks varjanti, kas ma ei saanud piima kätte või seda veel seal lihtsalt pole.Eriti ei õnnestunud pikalt ka sikutada, sest ute tagajalad hakkasid kohe kiiret tšatšat tantsima.Aga et neil kahel mingi vanedenõu on teoksil, annab tunnistust pilt õhtuti kaamerasse, kus need kaks rõõmsat rasedat on okupeerinud lauda põranda keskosa ja laiutavad seal lösutades nagu kas rahulolevat Niiluse krokodilli.Ilmselt neil on ,millest muljetada.Vahel on lambakaamerasse vaadates tunne, nagu vaataks see suur valge rootslane mulle läbi kaamera vastu ja irvitaks .Kusjuures see keskpõrand on minu meelest väga valesti valitud, sest meie esimesed talled (must ja Lumivalguke) teevad õhtul kl. 20 30.  ajal sellist tõkkejooksu üle nende kahe jämeda, et ei suuda ära imestada, kuidas sellise seljas sõtkumise peale nad veel ära pole pudisenud?Ja ma ei imesta, kui kevadel on vill selga kinni vilditud :) Mis aga üleolevasse rõõmu puutub, siis see tsirkus ja möll, mis need talled juba praegu tekitavad, lihtsalt ajab naerma ja teeb tuju rõõmsaks.

 Kõige parem koht seismiseks on teise lamba seljas..:)miks uted seda trampimist taluvad, ma arvan, et need väiksed sõrakesed sügavad selga hästi.
 Orvuke.Kampsun seljas, sest kõht vajab piimapulbri söömisel erilist tähelepanu ja soojust.Hea on see, et Orvukesel lubatakse nüüd teiste talledega koos magada.Esimesed päevad magas nagu küüditatu üksinda veeämbri alla...süda tahtis lõhkeda :).Sellel aastal ma ei proovinud meeleheitlikult teda ema alla panna, sest eelmisel aastal läks lambaema vaid vihasemaks ja isegi, kui tall talle alla ei roninud, kippus teda ka muul ajal tigedalt taga ajama.Just vaatasin kaamerast, et kõik kolm vennakest lubatakse ema külje all magada, järelikult on ema siis leppinud.Kummaline, aga Orvuke teab täpselt, et need kaks pruuni on vennad ja tal on ka ema, kes teda ei taha.Elu ei olegi õiglane...vist tõesti.
 Ka nii saab edasi, milles neid esimesi "kõpskingi" kulutada.Must tall on selle aasta esmasündinu ja selline marakratt, et jube.Pruun on üks kolmikutest poistest.Kel huvi, siis must ute tall ja pruunid poisid lähevad kevadel müüki.
 Rabasin talle kinni ja suutsin pildistamise ajaks ta paigale "naelutada".Üldiselt on tallede jäädvustamisel pildil kas talle esimene või tagumine pool, harva mõlemad korraga.
 ..Ja ikka ratsa edasi.
 Koosolek.Vahekokkuvõte.Protokollitud.
 Minu silmatera.Lumivalgeke.
Veel üks vahemärkus, eile tabas mind närviline telefonikõne, et miks mu lammastel on kaelad paljad, et koolis õpetati, siis on miskine tõbi kallal.:) Teatan alandlikult, et mingit tõbe ei ole, vaid minu möödalask heinasõime näol, ehk armatuurvõrk heinte ja lammaste eraldamiseks ei olnud hea mõte ja juba on osati vahetatud välja puidust postide vastu.Nimelt oskasid lambad oma kaelad päris paljaks nühkida.Mis teha, juhtub ka parimates peredes :) Ärge kodus järgi tehke :)))
Üks põnev jutt jäi veel silma, mina proovin selle triki ära.Ehk kuidas kasvatada kodus ananassi:

pühapäev, 12. veebruar 2012

Veel põnevam päev

Täna käisid mul toredad külalised, nimelt soovis teha  Eesti Naine aprilli alguses ilmuvasse ajakirja meist ühe artikli ja täna siis proovisime seda lugu saada pildile ja jutuks.Paar tundi mässamist, lambalaudas pildistamine kestis ise vist tund aega (väga vahvalt põhjalik fotograaf oli) ja ajakirjanik oli ka igati meeldiv.Juba see on suur asi, kui ma saan ehk mõne proffi foto angooradest, nii raske on neid pildile ise püüda.Rohkem ei taha lisada, kel huvi, see loeb juba ajakirjast :) Kuna mul aprillis sünnipäev, siis on see nagu väike kingitus :)
Lammastega on nii, et maalammas nihverdas ennastunustavalt tagumikku mineraali ämbri vastu sügada, ca 5 minutit järjest..ehk läheb lõpuks asjaks.Rootslane paisub edasi.Küll see ootaja aeg on pikk.
Eile istusin peale sauna välisterassil ja jahtusin rätik ümber leilikuumust välja, kui äkki vilksatas nagu lauda suurest aknast oleks valge küülik mööda hüpanud.Raputasin pead, panin korraks silmad kinni ja küsisin küljeluu käest, kas sa ka nägid? Hallutsinatasioonid, selles suures küülikupidamise hoos hakkan juba ei tea, mida ette kujutama...nii ma mõtlesin.Aga, hiljem vett viies selgus, et fantaasiaga pole siin midagi pistmist, nimelt oli Zeena teiselt korruselt vups puurist kuidagi välja saanud ja hängis küüliklas ringi.

laupäev, 11. veebruar 2012

Põnev päev.

Ei jõua ennast ära kiruda, sest unustasin pilte tänasest päevast teha.Aga....
Et alustada algusest, siis ostsin endale ca 2 kuud tagasi kudumismasina.Lihtsalt ei jaksa kõike, nii lõnga kui kudumeid käsitsi teha ja kuskilt pidin leidma selle varu.Pealegi usun, et kudumismasinaga on ka võimalik fanataseerida ja teha midagi omapärast.Kindlasti on neidki, kes nüüd väidavad, et hah, tegu on millegi alandava ja labase tööga, millel pole käsitööga midagi pistmist, siis jäägu neile nende arvamine.Mina olen ülimalt entusiastlik.Eriti, kui oled saanud ühe käetõmbega sips 40 silma kootud ja teise käetõmbega juba 80.Seega, karupüksid oodake te vaid, siit me tuleme!Karvast lõnga on võimalik täiesti kududa.
Ja et mitte hakata jalgaratast leiutama, panin ennast kirja kudumismasinaga  kudumise kursustele ja täna oligi esimene kursuse päev.Juba eelloengus tekkis mulje, et lektori näol on tegu tugeva praktikuga ja täna sai see ka kinnitust.Asjal haarati sarvist ja kaks tundi kallati meie peas olevasse tühja anumasse seda tarkust lausa kapaga.Põhiteemadeks kahandamine, silmade lisamine, alustamine jne.Kui aus olla, rohkem poleks kõvaketas ka vastu võtnud, sest inimesele, kes masinat pea üldse ei tunne,on see ikkagi tükk tegu, et kõike talletada.Aga jube põnev oli küll.Elukestev õpe , tõesti.Sured aga ikka lollina..loodetavasti siis ikkagi natuke targema lollina.
Ja teine vahva sündmus oli veel, nimel käis Liina meil külas ja läks koju küülikupoisiga Navigaator.Miks ma selle üle rõõmustan , on see, et angoora läheb inimesele, kes juba on lõnga teinud ja teab, mida see küülik tähendab.Jõudu neile mõlemile!Eks siis Liina ise teeb pilti, mis minul jäi tegemata.

reede, 10. veebruar 2012

Kaks halli siia lumisesse külma ilma.

Pole ammu pilte teinud küülikutest ja ega see tänanegi päev suurt selleks kõlvanud, sest jube külm on väljas ja päikest ka oli näpu otsaga.Aga pildil on Grum, kes oma kõrvadega võib varsti õhku tõusta.
 MONA LISA

Ja üks meie viimase pesakonna emastest, sündunud 13 oktoober 2011, kui kaks venda ja õde on faktiliselt ühte nägu, siis temal olid näos karvad juba üsna väiksena kerge liialdusena :).Kõrvad veel paljad, aga küll need karvad ka sinna kasvavad.Kuidas tal selle naeratusega on, seda veel ei tea.

Angora for sale

DRACO, born 13. 10. 2011 male.Müüdud.

DINGO, born 13. 10. 2011, male.Bron.

Navigator, born 16.06.2011, male.Müüdud.

Info  mob: 372 56501119 Airi

kolmapäev, 8. veebruar 2012

Kus on, sinna pannakse juurde

...muret nimelt.Nagu mul selle ajaga niiväga laiata oleks, siis Vanataat arvab ilmselt teisiti ja leidis, et ka öö ajast võib ju lisa võtta.Millest ma räägin, jällegi pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna, kõik alagas eile õhtul pruuni ute poegimisega.Vaatsin kaamerast, et lammas vahib kahtlustavalt enda kõhtu ja käib saba püsti, lisaks õelutses ta täiega ka teiste lammaste üle.Esimese talle aitasin ilmale, sest elukas on paras pirakas , teisega läks aega, aga ilmale tuli ise ja kolmas vupsas nagu järellainetus otsa.Kõik kolm poisid ja pruunid (mis kinnitab minu arvamist, et neid pruune tallesid on siiski võimalik saada suhteliselt kergelt ja pigem on tegu, et saada valget talle).Kuna eelmine aasta oli selle utega probleem, jõudsime  siis koju väikse hilinemisega, utt oli ise ära poeginud aga kolmandat omaks ei võtnud.Kartsin, et ta lihtsalt "unustas" selle kolmanda ära ja sellepärast.Just sellepärast olin eriliselt valmis ja tegin saltot, et midagi ei juhtuks, hoidsin talled koos, panin  tissi alla ja ka lamba koos talledega eraldi.Ja mis te arvate...ca tund  ja natuke isegi peale hakkas utt järsku lambist seda viimast peaga eemale ajama, kuigi ennast unustades lakkus sabaalust, lasi sööma,, aga mida aeg edasi, seda rohkem joonistus välja pilt, ema koos kahe lapsega ühes nurgas ja see kolmas tõrjutuna eemal.Teades ema käitumist, kes oli eelmisel aastal võimeline naelutama pisikese seina külge lapikuks, tõin orvukese tuppa.Piimapulbrit polnud, hoidsin pisikest ema all ja lüpsin ka ööseks piima välja.Muidugi, hommikuks oli minu piimapood tühjaks ostetud ja õnneks oli Konekeskos just täna tulnud piimapulbrit sisse.Ja 5 kg kottidena.Padavai siis koju tagasi...isver, seda kõike ühe lamba nimel...andke andeks, aga hommikul käis küll mõte peast läbi, et Jssu saaks kõhu täis ja mina magada..Aga jah, kuidas see laul oligi "...rumal süda on sul sees....nii ongi", ehk mul on jälle kasulaps.Mees naerab, et vb. peaks ise lauta kolima, seal on varsti lahedam, loomad kõik elumajas varsti.Must huumor.:) Ute käitumine aga tundub täiesti teadlik valik, nii jahmatav, kui see ka pole.Niiet, rootslaste suur "emaarmastus" võib vahel vägagi omapärasena väljenduda.
Ja ostsin Konekeskost lutile metallist klapi, plaanin selle liitrise lutipudeli lihtsalt üles riputada...praegu lauta nagunii ei saaks piimämbrit panna, sest vesigi külmub ära ja vaevalt talleke jäätist eelistab .

teisipäev, 7. veebruar 2012

Lamba loogika

Eile õhtul viisin talled koos emaga lauta tagasi, panin saunas veel mõlemile kampsikud selga ja lasin emal  kostümeeritud lastega harjuda.Utt nuusutas üle ja tundus, et kõik on korras.Võtsime siis lamba rihma otsa, talled kaenlasse ja padavai lauta.Päris lahe on vaadata seda teiste , vanade "võitluskaaslaste lammaste" reageeringut."Ah sina oled"..."Aga kes need siis on?"...nii piirati need väiksed meie paksude rasedate poolt tihedalt ümber ja nuhkimine läks lahti.Talled ilmselgelt ei nautinud seda tähelendu ja kisa läks lahti ema järgi.Utt trügiski sealt paksude villakerade vahelt läbi ja...mida see loll lammas oma aruga mõtles, igatahes hakkas ta musta talle ninaga endast eemale ajama.Mis on vilets märk.Rabasin mõlemil tallel kampsunid seljast ja kirusin ennast, et neil saunas rahulikult ei lasknud harjuda.Edasi läksin juba "filmi" tuppa lambakaamera vahendusel edasi vaatama(ei jõua seda lambakaamerat ära kiita, sest nii on võimalik lammaste loomulikku olekut jälgida).Kella 23 ajal vaatasin, et see valge tall ei jää, ega jää kuidagi rahulikult magama, vedasin kombeka selga ja asja lähemalt uurides selgus, et valge talle nina ja kõrvad on külmad, erinevalt mustast tallest ja kerged vaprusevärinad jooksid ka tal üle kere.Selge.Külm on.Midagi, võtsin uuesti kampsuni ja panin selga.Lammas suhtus mõistlikult, nuhkis sabaalust (kampsuni lõikasin siiski lühemaks, et ema saaks vabalt nuuskida).Julgustatuna panin ka mustale kampsiku selga ja...vana tobu hakkas jälle eemale tõrjuma.Selge pilt, valge laps võib kampsuniga olla ja must mitte.Lambaloogiline.Tegelikult peaks eksperimenti tegema ja mustale tallele musta kampsuni selga panema, sest praegune on hall....ehk lambal on pähe kulunud, et mul on 1 valge ja 1 must tall??? Mitte kaks halli :)))
Ülejäänud lambad kõiguvad nagu suured veinitõrred  oma neljal hernekepi moodi jalgadel, ehk unerahu on kadunud.:) Samas oleks tore, kui mõni veel ära pudiseks, sest mitme lapsega on mure ära jagatud ja omamoodi kergem.
Lambakaamerast on pisikesed täiesti nähtaval :)

pühapäev, 5. veebruar 2012

Koeravillast lõngad

iibeti mastifi lõng, tellimustöö.Pean märkima, et tegu oli imepehme villaga ja omanik oli samuti väga hea eeltöö ,villasorteerimise näol, ära teinud.Üldse olen kogenud kahte sorti tiibetlasi, osadel on selline lühem ja nagu  okka moodi vill (aga pehme sellegi poolest) ja siis selline pikem ja väga pehme vill, millega oli ka viimase lõnga puhul tegu.Ei tea, millest selline erinevus.Üks viht jäi küll pildilt välja, aga 314 grammi


Ja veel üks tellimustöö.Sain ümbrikus villa ja tegin katsetuseks väikse jupi lõnga, et kas üldse kõlbab.See vill, mis näidiseks , oli sattunud pigem lühemapoolne ja eriti aru ei saanud, millega tegu, natuke liiga vähe oli ka teist.Omanik aga otsustas , et teeme lõngaks.Olgu.Eile lõin siis villa kraasile ja taevas...ma ütlen ausalt, et ammu pole nii ilusat värvi lõnga saanud, selline särav beezikas, kollane ja kedrata oli ka väga mugav.Koer pidi olema berna ja kaukaaslase ristand...tõsi, selliste tõugude miksilt oleks eeldanud pikemat villa kiudu :).
Üks kirju viht, lõng on pesemata.Kedratud landseeri ja leonbergeri villast.Tellitud.
Ja üks tupsudega lõng, lihtsalt lusti pärast kedratud.

Veel üks lolliks tehtud lambapidaja

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna...irw.Ehk kuidas lambad sel aastal kõik kogenud lambapidajad lolliks teevad.Mis teha, aasta on selline.:)
Enne nädalavahetust "ajasin" oma lapsed kodust eemale, et jääge linna ühikasse, sest sellise pakasega kütame nädalavahetusega kuu aja puud ära, et tagumised toad soojaks saada.Lambaid ka polnud mitte poegimas näha, eile õhtul teritasin spetsiaalselt oma "kogenud" silma, et olgu, udarad pringid aga see roosinupp roosa ja nagu süütul lambal.Täna hommikult jootsin ise esimesena lojused ära ja läksin ketrama.Küljeluu läks lõuna ajal lambaid ja küülikuid veel kord jootma, kui ähmis koputas koridori akna peale...polnudki vaja öelda, sain viipekeelest aru, et pisike on käes???Taevas, kuidas ometi???Lauta minnes oligi sündinud must tüdruk , utt punnitas ja punnitas veel, veekott oli juba katki, kui närv ei pidanud vastu, ei olnud aega tuppa kirjandust ka minna lugema, kui kaua see veekott katki võib olla ja pistsin käe sisse, tundus, nagu oleks üks liiges olnud pahasti, sain siis koivad kätte ja sikutasin teise valge plika (vist ikka oli plika), välja.Laut aga oli veel öist kargust täis ja talledel kadus kogu energia värisemise peale, lõpuks must jäi lihtsalt kahe soojavee kanistri vahele tukkuma, ei olnud seda nägugi, et tissi kallale läheks keegi.Siit edasi tassisime kogu pesakonna sauna.Kes loeb peldikus ajalehti, mina loen lambaid.Ja järjekordselt pean tõdema, et see rootslase tall on esimese elupooltunni jooksul üks suur äbarik, selle aja jooksul jõuan seitse korda mõelda, et et ei see tall küll ise sööma ei jõua minna ja tissi üles ei leia.Aga praegu söövad mõlemad :)