Öör.

No nii, see ongi üks uudis, mida ma "salatsesin".Saage siis tuttavaks meie uue pere liikmega, Taanist tulnud isase angoora küülikuga. Nagu ma aru sain, siis nime tal pole ja täna hommikul torkas pähe , et mis oleks, kui paneks Taani rahaühiku, ehk ÖÖR nimeks.
Aga poiss ise on vahva, rootsi küülikutega sarnane, ometi erinev.Villa on rohkem, pea kuju on suurem, näha on, et vennikest on hellitatud, sest inimkätt ta ei pelga.Kooserdas toas mõnuga ringi.Ei saa märkimata jätta muidugi meie "vastuvõtu komiteed", nimega Peedu, kes peale mõningast juurdelmist lajatas pesuehtsa kõrvakiilu Öörile piki kõrvu ära.

Täpselt sama tegi ta ka Jassule, millel on kassi suhtes ebameeldivad tagajärjed, Jassu nimelt ei unusta seda mitte üks teps.
Päris paljaks ei julgenud poissi pügada, selja pealt vaid ja kampsun seljas, kolis ta õue puuri elama.Toiduvalikut on ka hea jälgida, kaera see taanlane ei söö....küll aga pistab pirtsutamata pintslisse graanuli, banaani, ananassi, leiva ,saia, porgandi.Heina ikka ka õnneks.

Ja eriline tänu Dianale, tänu kellele see poiss meieni jõudis :)
Ja ei saa ka mainimata jätta, kui suur tähtsus on ühe kasvataja jaoks hea aretusmaterjali omamine, ehk see on pool eeldusest heaks järelkasvuks.Õnneks on Eestsi võimalik näitusel enda kasvatamise suunda kontrollida, mis teeb küülikukasvatamise tõeliselt nauditavaks.Ja angooradest on tõesti saamas minu "elu".Tegelikult pakatan praegu õnnetundest...:))