neljapäev, 14. juuli 2011

Ikka koeravillased mütsid.

 ...nad kohe kasvavad mul aias :D. 
Kaks koeravillast mütsi,esimese mütsi lõnga sees tiibetlast ja leonbergerit.Pilt tuli eriliselt niru...

Ja teine müts, lõngaks kedratud leonberger, angoora ja Jassu.Müts oli äikesevihma abil roosi põõsasse peitunud.Tunne oli ikkagi õige, nagu oleks üks kadunud :)


pühapäev, 10. juuli 2011

Kasvuhoos...

Pole veel seda nägugi, et hirmsad karvapallid neist saaks :)

Leptinotarsa decemlineata

...ehk "heal lapsel" mitu nime, nagu koloraado mardikas, kartulimardikas jne..Ega meiegi saa Harju keskmisest alla jääda ja ilmselt sellest tingituna, on see tüütu röövik ka meie kartulipõllule maandunud.Ei aidanud ämma juures ja vennanaise kartulipõllu veeres jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine, et "meitel pole seda  mitte ", kui põldu kontrollides selgus, et siiski....kohal see paganas nagu viis kopikat.Esimene korje oli lõbus, ehk röövikute saagi üle ei saanud kurta.Teine korje andis juba ka "triibiku", ehk kartulimardika endagi.Kusjuures sama põõsast lähemalt vaadates leidsime ka värskelt munetud munad.Triibiku leidmine tekitab meis kõigis elevust, sest pahanduse algallikat kätte saades on kasud suuremad.Kokkuvõtvalt on pärast neljapäevast korjet hakanud need oranzid rasvased röövikud vähemaks jääma ja triibikuid endid on leitud ca 6 tk.Mürgitada ma endiselt hoidun, sest niikaua kuniks ise jagu saab, ei taha selliset radikaalset asja ette võtta.Seda peab küll tõe huvides mainima, et üsna ebameeldiv on neid röövikuid korjata küll.
Heinategu on ka juba kontidest välja sirutatud, saime kenasti ilma vihmata oma talvevarud kätte ja jääb ka üle.Hetkel pakkumisel 300 pakki ja 6 senti kilohind.
Küülikutega tegin ka tobeduse, ehk kust pagan mul oli meelde jäänud, et isane viiakse paarituseks emase juurde???Ime siis, et asjaks ei läinud.Õnneks kedagi maha ka ei murtud.Ehk annab kuumus järgi, siis uuele katsele.
Kuna põllutööd ja heinategemised on kätele negatiivselt mõjunud, siis ilmselt sellele mõeldes tegin tõelised reuma ja liigestele "ravikätise".Kus hästi suur angoora ja koeravilla % ja olematu peenvilla osakaal.
ja veel ühe:
Ja veel ühe:
Ja veel ühe:
Ja kaks koeravillast mütsi ka :
teine:

Lõngad kedratud nii, nagu muusa ette andis.Vahel peab lihtsalt mõtlemata tegema, siis hakkab jälle ideid tekkima.
Kuna ma hetkel eriti kirjutamisega ei hiilga, siis hea, kui pildidiki üles saab.Muidu on sügisel tõeline mulgipuder.

reede, 1. juuli 2011

Kirju angoora pesakond

Natuke piinlik juba, et neid "uudiseid" nii palju on, aga ma lihtsalt pean seda jagama.Meie kirju pesakond on toodud heinakuhjataolisest pesast natuke jahedamasse paika ja nii saab neid näha ka.Eks see üks puhas  silmarõõm ole :
Ja eriliselt meeldib mulle see hallikas valge:

Beez isane tuli nn. jõuga kasvataja poolt Rootsist kaasa, et "meil peab olema võimalus ka kirjut saada", olid sõnad, millega see isane kaenlasse lahkumise päeva hommikul suruti.Ja mul on selle üle siiralt hea meel.Omaenese tarkusest arvasin, et beezi ja valge ristsugutis on kas valge või beez, aga tuleb välja, et siiski ka midagi muud.Nagu näiteks must.Nägin kasvataja juures ka neid terashalle angoorasid ja nad nägid väga effektsed välja.Miks ma rõhusin aga valgele põhikarjale on lihtne põhjendus, et saada rohkem ühte värvi villa vabriku jaoks.Eks see kirju seltskond jääb siis käsikedruse jaoks :D

neljapäev, 30. juuni 2011

Videod angoora beebidest

Silvia pesakond, hetkel kogu laisteia kõige vanemad, silmad hakkavad avanema, pojad kooserdavad vaikselt puuris ringi ja ka mõni kõva heinakõrs võetakse suhu.Ema üks vihaseimaid, isegi Nectar, kes esimesel aastal oli tulivihane, on leebunud.Silvia aga sülitab tuld ja tõrva :D



Veel Silvia pesakond, mulle meeldib see paksuke magav küüliku laps, kes ei lase ennast õdede/vendade sahmerdamisest segada.



Ühe noore ema pesakond, temale panin pessa juurde  orvukese, kelle ema hukkus paar päeva peale poegimist.Kolmest pojast suutsin päästa ühe.Nagu näha, on kenasti omaks võetud.Ma ei tea, mis teema neil nende kõrvadega on, aga sügamist, pesemist ja muidu raputamist tehakse kogu aeg.Juba väga varakult.



Ja Orvo , meie noor isane angoora, isukalt "körti" söömas.Üks kõige aplam meil üldse, Talle võiks nagu sigadele ämbrist ette kallata :D


Videodpimedad, aga laudas kardinad ees, et natukenegi leevendada seda hullu kuumust.

teisipäev, 28. juuni 2011

Marybel

Pügamise aeg jõudis Marybelini. See on meil sündinud, nüüd ca aastane emane küülik.Vill on läinud tuntavalt esimesse sorti, mille üle on mul siiralt hea meel, ehk omati hakkab farm ka vaikselt toodangut andama.Siiani on küll tunne, et mata seda raha nagu mutionu auku.Ja kogu aeg võiks rohkem olla.
Eile käisin Konekeskos jõusööta ostmas ja koju jõudes, tegin koti lahti, ning kummaline, et graanulite suurus võib suurel tootjal nii erinev olla.Seekord siis poole väiksemad.Haisevad ka need jõusöödad nii hullusti, et sõit 50 km kott autos, võtab lõpuks hinge kinni.Eile jäi poes silma veel üks põnev toode, mis hobustele mõeldud, aga seekord jäi ostma, sest ei viitsi seda toote korralikku tutvustust sealt imeväikselt etiketilt lugeda.Õnneks on võimalik internetist alla laadida.Aga kokkuvõtvalt tundub nii, et selleks, et üles kasvatada omale korralik põhikari ja saavutada ka esimese sordi vill sinna selga, peab väga hoolega valima ka toitu, mida neile karvapallidele sööta.Vaikselt , tänu infokildudele siit ja sealt, lisaks ka eelnevale üldisele loomapidamise kogemusele, hakkan vaikselt aru saama, mida ma teen.Kuna hetkel pole vilja kuskilt osta, siis pean leppima puhtalt poesöögiga, mis on väga kallis.Sügisest tahaks segada kokku ratsiooni, mille üks komponent oleks ikkagi vili, sest see viiks sööda hinna allapoole.Kui muidu küüliku farmis on põhikari teatud X arv loomi ja poegimiste ja nende kasvatamse ajal tõuseb loomade arv taevasse, kuni jälle turustamisega läheb x arvuni tagasi, siis mina pean arvestama sellega, et minu põhikari on aastaringi X arv, mis igapäevaselt süüa tahab.Angoora söödavajadus on sellise väikse looma kohta üllatavalt suur, kurioosne aga on see, et kui väga ma siis ei sooviks neid vabalt sööta, siis nagu midagi läheb valesti (koostisosa ülekaal,jne), nii lööb loomal kõhu lahti.Nokk kinni, saba lahti.Üks eksperiment on meil siiski käimas, nimelt söödan ma hetkel küülikuid leotaud toiduga, ehk paisutan neile osasid asju veega ette.Ja nagu üks kena härrasmees söödavabrikant arvas, et see pole võimalik, et küülik nn. putru sööb, siis angoora oma apluses tõestas midagi muud.Sööb ja väga isukalt, ajab veel lõuad hästi laiali, et mitte ennast kördiga kokku mäkerdada :))Katsun mingi aeg selle videole võtta, see on nii naljakas.
Eile puhastasin pesad villast puhtaks ja panin emade puuridesse värsked heinad sisse ja esmest korda nägin siis kogu kirjut pesakonda.Seal on siis üks hahkmust, kaks beezi ja üks eriliste märgistega elukas(kõrvad hallid, selg lapiline ja jalgade juurd ka mingi viirud).
Praegu aga välja heinalõhna nautima :)

pühapäev, 26. juuni 2011

Sahtlisse kudumine

Kes kirjutab luuletusi sahtlisse, kes koob mütse nn. sahtlisse, õigemini küll ikka talvele ette  mõeldes katsun midagi valmis teha.Minu puhul kehtib see "ree rautamine suvel" täiega.Vanarahvas teadis, mida ütles.
Mingi mütsihullus on mind viimasel ajal  tabanud, hea on neid teha ja ma ei pea mõtlema ka, mitu silma vardale jne.Mõttemomendiks vaid, millist lõnga, mida kokku segada ja mis värvi.Ja see ongi kõige põnevam, sest kuigi ma olen päris palju lõnga juba teinud, siis ikkagi ei oska seda resultaati ette 100 % liselt ennustada.Kood mütsi valmis ja siis selgub, kas kõlbab või mitte.Ja seda suurem on rõõm, kui välja ka tuleb.Mingi protsent läheb nagunii aiataha.
Seekord siis angoorat, leonbergerit ja tiibeti mastifit.

Ja ühed valged kätised, ilma pöidlaauguta.Lõnga sees angoora, valge peenvilla ja keeshondi koeravilla.

laupäev, 25. juuni 2011

Heinategu hoogu võtmas

Jänesed šampust ei joo ja julge hundi rind on rasvane...ehk küll on pagana raske võtta see vastutus ja öelda "Nüüd hakkame heina tegema"!Ilmajaamas on tööl vaid valvesünoptikud ja missugune see järgmise nädala ilm siis tegelikult tuleb, teab taevas vaid...
Kui vanad roomlased soristasid õlut maha, et sadama hakkaks, siis järgnevate päevade jooksul peab selle asjaga ettevaatlik olema :))Hoiame siis pöialt, et ilma peaks.
Ja üks jahmatav lugu juhtus ka, kõlkusin traktoriga kaasas, kui mees jäi järsku seisma ja nii uskumatu kui see pole, kargas 30 cm kaugusel vikatist ILVES magamast üles ja volksas võssa.Suur nagu elukas.Mul nüüd hirm lammaste pärast.Ehk läheb kaugemale...

reede, 24. juuni 2011

Puder ja kapsad.

Sarnane silmahaigus/trauma, on mul enne ka olnud, eelmisel aastal oli ühel gotlandi jääral kliiniline pilt sama.Siiski, mitte päris samasugune.Jääral tõusis ka silmarõhk ja silm nägi välja nagu halli kaega kaetud punnsilm.Pimedaks see loom jäigi.Sellel aastal avastasin 2 kuusel pruunil utetallel, et silmas on hall laik.Aja möödudes hakkas see laik laienema ja kippus selliseks punakaks ,vereseguseks tombuks muutuma, üsna kole nägi välja.Teha ei osanud ma mitte midagi, kuniks..tellisin loomaarstilt küüliku silmapõletiku raviks salvi nimega Fucithalmic (Diana soovitusel ja pärast tuubi nägemist meenus mulle, et olen seda salvi ka hobuste silmaraviks kasutanud).Kuna loomaarst tõi salvi koju, siis rääkisin ka utetalle murest ja arst viskas üle õla, et aga pane talle ka seda salvi.Vahel võtab ikka mõistuse kinni...muidugi.Õnneks on see utikas inimlemb ja tema kättesaamisega pole mul probleemi, ehk hakkasime ravima.Kahju, et pole pilti enne ja pärast, vaid antud pilt on peale ravi.Enne ei paistnud silmaiiris enam väljagi, täna on küll mingi laiguke näha aga oluliselt kenam näeb asi välja.Üks tuubike esmaabi karbis juures :D
Aga suvi on täies jõus, heinategu tahaks hirmsasti tegemist, sest pilk kõrrelistele ütleb, et aeg hakkab varsti puitumise poole tiksuma.Heinamaa on nimelt värvi muutnud ja padurohelisest on muutumas kuldseks ja heledaks see hein.Vaatasime ka Soome imaennustust (foreca.fi) ja ehk saaks järgmine nädal asjaga ühele poole.Hein on kasvanud jõudsalt, tea, kes selle ära sööb, või kuhu see pannakse.Kui kellegil heina ostusoovi, siis andke märku, sest ca 3 t läheb küll väikepakke müüki.
Aias elavad lilled oma elu, esimest aastat hakkas õitsema Bauhofist ostetud odav, pappkarbi sees olev roosiistik(eelarvamus oli kõva, et Poola värk, tea, mis tast tuleb ja kas külm ära ei võta), aga ilus roos on, talvitus kenasti .Ainuke "viga", et pakendi järgi oleks pidanud tegu olema kõrge roniroosiga, praegu ei ilmuta aga see poola roos mingeid märke pikaks kasvamiseks või roniroosiks sirgumiseks.Olgu siis nii, vähemalt roos ta on .
Hortesest toodud lillade lehtede ja õitega Taim.Ma nime ei tea , aga dekoratiivne ta on ja kannatab meie kuiva pinnase ka välja.
Seemnepakina ostetud püsik, pilt oli lubav, tegelikkus näeb välja natuke parem, kui Rakvere raibe.
Ja täna jäärale rohtu niites, komistasin loodusliku karikakra otsa, imeilus puhmas.
Esimesed maasikad on juba suhu pistetud, sortidest Senga sengana ja Festival, marju on rohkesti küljes, õnneks on vihma ka kallanud, lootused saagile oleks nagu õigustatud.Vana kalavõrk sai ka peale, sest harakas käis juba matti võtmas.Mõtlesin, et panen õhuplalli linnupeletuseks või punaseks värvitud kivid, aga võrk tundus lihtsam lahendus.
10 aastat tagasi ostsin punase ronioosi, mis õitseb imeilusate õitega ja talvitub ka kenasti.Kevadel kaevasin selle suure põõsa ehituse jalgu jäämise hirmus üles ja jagasin ta neljaks.Jooksin nagu kass poegadega ümber maja, et kuhu ma nad maha istutan, poetasingi osa kivide vahele, osa istikuid maja kõrvale.Ja siis pidin ehmatusega tõdema, et ma vana loll aednik, oleks pidanud nad julmalt tagasi lõikama.Kuu aega ei näidanud roosiistikud seda nägugi, et nad suvatseks ellu jääda ja juurduda.Ja seda rõõmu, kui siiski lehed tulid.

Veel üks tänuväärt püsik, õitseb kaks korda suve jooksul, kasvab suhteliselt tihedaks ja seega lämmatab ka umbrohu ära. 
Hall püsik, rooksin kevadel kolmveerand selle taime populatsioonist välja, kuna lihtsalt ei saa umbrohust teda puhtaks.Aga mulle meeldib, armsate väikeste valgete õitega.
Maakive on meil lillepiirdena palju ja tuleb jõudumööda ka juurde.
Söödapeet on kenasti jõudu kogumas ja kartul on ka kenasti puhmas.Kartul on meie Jõgeva sortidest Reet ja Ando, ostetud Jõgeva sordiaretusest, ning tegu tervendatud seemnega. Kartulimardikaid ka pole(ptüi, ptü, ptüi).Viimastel päevadel on tugevad tuuled olnud ja mardikale hea tasuta transport.Pole midagi vastikumat, kui neid lihavaid üraskeid korjata.Ök.
Täna rohimise käigus selgus ka tõsiasi, kuidas tekib Tootsi peenar...ehk jõudsin juba porgandi seemne maapõhja vanduda, kui täna sibulaid rohides avastasin, et siiski...mul on nii sibul kui porgand ühes vaos.Vana pea, ehk omad vitsad lajatavad.

Täna ei suutnud ennast enam tagasi hoida ja pistsin näpud sinna värvilisse küüliku pessa ja pihku jäi sitikmust angoora.Ja ka beez angoora laps. Nii lahe!.Ootaja aeg on pikk, aga väga tahaks, et see aeg kiiremini kätte jõuaks, kus need väiksed pesast välja hakkavad käima.Silvia pesakonnast täna üks tegi juba paar tiiru oma kangetel jalgadel, loomulikult ei leidnud enam teisi üles ja pidin ta pessa tõstma, ema ähvarduste saatel muidugi.
Ja jõudumööda olen ka lõnga teinud ja kudunud,
Hästi pehme müts, sees nii angoorat kui keeshondi villa:
Veel üks müts:
Ja ühed hästi koeravillased kätised, randmetel soonik, käelabad pärlkoes:

esmaspäev, 20. juuni 2011

Nädala vanused angoora beebid

Kuna ema Silvia otsustas pesa "tuulutada", milleks iganes see ka hea pole, siis lippasin tuppa fotoka järgi.Sain pildi tehtud, kui ema mätsis pesa heintega kinni ära.Seanss sai läbi, nägid ja aitab.Seekord on Silvia eriliselt kuri mu peale, nagu ma puuri ukse paotan, nii sööstab sealt seest nagu kobra käe poole.Ma pole loomult arg inimene aga pean häbiga tunnistama, et käe tõmban kõhklematult sealt kohe ära.Ka siis , kui paks jope seljas...siis ehk mitte sellise ahvikiirusega.
Laupäeval läks maalamba jäär lihaks, kuna ostuhuvilisi lihtsalt polnud.Naha soolasin sisse ja ilmselt pargin ka ära.Vill oli mõnusalt pehme ja temal ei tekkinud ka maalambale omaselt pealisvilla selga.Suur jäär jäi küll nüüd üksinda aedikusse nutma, sest seltskonda pole.Uted vedelevad enamus ajast varjua all, need on vähemalt jääral silmside kaugusel, abiks seegi.Vahel on küll tunne, et kas need maadamid ka üleüldse söömas käivad, või vedelevad nagu parv saksa turiste palmi all, varbad Vahemeres leos.Hommikul on nad seal, õhtul linnast tulles, jälle seal....
Ja telefon oli järjekordselt kadunud.Loomulikult ka tühjaks saanud ning "väljaspool levipiirkonda".Hakkasin siis mõttes läbi elama, kus ma selle telefoniga kondasin.Käisin läbi peedi vaod, kartulimaa, jäärale rohu niitmise kohad, siis uttede heinasõimed, küülikute heinalao, uskumatu, kui pikad ringid võib üks inimene maha käia niisama asjatades....kuniks leidsin õues grillimisplatsi tooli alt selle vidina üles.Eile sadas meil päris asiselt, sestap arvasin, et ega siit elulooma ei saa.Aga Nokia on nagu ta on, põhjamaa telefon ja peale kerget kuivamist ja niiskuse aurumist olen ma jälle saadaval.Vist on aeg hakata mõtlema suurte klahvidega ja pika nööriga penskari telefoni muretsemise peale DD