
Sarnane silmahaigus/trauma, on mul enne ka olnud, eelmisel aastal oli ühel gotlandi jääral kliiniline pilt sama.Siiski, mitte päris samasugune.Jääral tõusis ka silmarõhk ja silm nägi välja nagu halli kaega kaetud punnsilm.Pimedaks see loom jäigi.Sellel aastal avastasin 2 kuusel pruunil utetallel, et silmas on hall laik.Aja möödudes hakkas see laik laienema ja kippus selliseks punakaks ,vereseguseks tombuks muutuma, üsna kole nägi välja.Teha ei osanud ma mitte midagi, kuniks..tellisin loomaarstilt küüliku silmapõletiku raviks salvi nimega Fucithalmic (Diana soovitusel ja pärast tuubi nägemist meenus mulle, et olen seda salvi ka hobuste silmaraviks kasutanud).Kuna loomaarst tõi salvi koju, siis rääkisin ka utetalle murest ja arst viskas üle õla, et aga pane talle ka seda salvi.Vahel võtab ikka mõistuse kinni...muidugi.Õnneks on see utikas inimlemb ja tema kättesaamisega pole mul probleemi, ehk hakkasime ravima.Kahju, et pole pilti enne ja pärast, vaid antud pilt on peale ravi.Enne ei paistnud silmaiiris enam väljagi, täna on küll mingi laiguke näha aga oluliselt kenam näeb asi välja.Üks tuubike esmaabi karbis juures :D
Aga suvi on täies jõus, heinategu tahaks hirmsasti tegemist, sest pilk kõrrelistele ütleb, et aeg hakkab varsti puitumise poole tiksuma.Heinamaa on nimelt värvi muutnud ja padurohelisest on muutumas kuldseks ja heledaks see hein.Vaatasime ka Soome imaennustust (foreca.fi) ja ehk saaks järgmine nädal asjaga ühele poole.Hein on kasvanud jõudsalt, tea, kes selle ära sööb, või kuhu see pannakse.Kui kellegil heina ostusoovi, siis andke märku, sest ca 3 t läheb küll väikepakke müüki.
Aias elavad lilled oma elu, esimest aastat hakkas õitsema Bauhofist ostetud odav, pappkarbi sees olev roosiistik(eelarvamus oli kõva, et Poola värk, tea, mis tast tuleb ja kas külm ära ei võta), aga ilus roos on, talvitus kenasti .Ainuke "viga", et pakendi järgi oleks pidanud tegu olema kõrge roniroosiga, praegu ei ilmuta aga see poola roos mingeid märke pikaks kasvamiseks või roniroosiks sirgumiseks.Olgu siis nii, vähemalt roos ta on .
Hortesest toodud lillade lehtede ja õitega Taim.Ma nime ei tea , aga dekoratiivne ta on ja kannatab meie kuiva pinnase ka välja.
Seemnepakina ostetud püsik, pilt oli lubav, tegelikkus näeb välja natuke parem, kui Rakvere raibe.
Ja täna jäärale rohtu niites, komistasin loodusliku karikakra otsa, imeilus puhmas.
Esimesed maasikad on juba suhu pistetud, sortidest Senga sengana ja Festival, marju on rohkesti küljes, õnneks on vihma ka kallanud, lootused saagile oleks nagu õigustatud.Vana kalavõrk sai ka peale, sest harakas käis juba matti võtmas.Mõtlesin, et panen õhuplalli linnupeletuseks või punaseks värvitud kivid, aga võrk tundus lihtsam lahendus.
10 aastat tagasi ostsin punase ronioosi, mis õitseb imeilusate õitega ja talvitub ka kenasti.Kevadel kaevasin selle suure põõsa ehituse jalgu jäämise hirmus üles ja jagasin ta neljaks.Jooksin nagu kass poegadega ümber maja, et kuhu ma nad maha istutan, poetasingi osa kivide vahele, osa istikuid maja kõrvale.Ja siis pidin ehmatusega tõdema, et ma vana loll aednik, oleks pidanud nad julmalt tagasi lõikama.Kuu aega ei näidanud roosiistikud seda nägugi, et nad suvatseks ellu jääda ja juurduda.Ja seda rõõmu, kui siiski lehed tulid.
Veel üks tänuväärt püsik, õitseb kaks korda suve jooksul, kasvab suhteliselt tihedaks ja seega lämmatab ka umbrohu ära.
Hall püsik, rooksin kevadel kolmveerand selle taime populatsioonist välja, kuna lihtsalt ei saa umbrohust teda puhtaks.Aga mulle meeldib, armsate väikeste valgete õitega.
Maakive on meil lillepiirdena palju ja tuleb jõudumööda ka juurde.
Söödapeet on kenasti jõudu kogumas ja kartul on ka kenasti puhmas.Kartul on meie Jõgeva sortidest Reet ja Ando, ostetud Jõgeva sordiaretusest, ning tegu tervendatud seemnega. Kartulimardikaid ka pole(ptüi, ptü, ptüi).Viimastel päevadel on tugevad tuuled olnud ja mardikale hea tasuta transport.Pole midagi vastikumat, kui neid lihavaid üraskeid korjata.Ök.
Täna rohimise käigus selgus ka tõsiasi, kuidas tekib Tootsi peenar...ehk jõudsin juba porgandi seemne maapõhja vanduda, kui täna sibulaid rohides avastasin, et siiski...mul on nii sibul kui porgand ühes vaos.Vana pea, ehk omad vitsad lajatavad.
Täna ei suutnud ennast enam tagasi hoida ja pistsin näpud sinna värvilisse küüliku pessa ja pihku jäi sitikmust angoora.Ja ka beez angoora laps. Nii lahe!.Ootaja aeg on pikk, aga väga tahaks, et see aeg kiiremini kätte jõuaks, kus need väiksed pesast välja hakkavad käima.Silvia pesakonnast täna üks tegi juba paar tiiru oma kangetel jalgadel, loomulikult ei leidnud enam teisi üles ja pidin ta pessa tõstma, ema ähvarduste saatel muidugi.
Ja jõudumööda olen ka lõnga teinud ja kudunud,
Hästi pehme müts, sees nii angoorat kui keeshondi villa:
Veel üks müts:
Ja ühed hästi koeravillased kätised, randmetel soonik, käelabad pärlkoes: