Juulikuust ja muust.

Kui eelmine aasta saime teada, et Peterburi mnt. läheb remonti, siis kangastus  silme ette paras õudusunenägu, et nüüd tuleb kaks pikka aastat 30 km/ tunnikiirusega igapäev 100 km "lõbusat" sõitu,  tööl käimise nimel.Aga, tegelikkus on hoopis midagi muud, ehk on küll natuke  ebamugav, aga samas ootuses paremale teele tasub ära kannatada.Ja põnev on ka.Hommikul hea "üle mõõta" , mida tehtud.Ja kui mõnes töölõigus pole edasi liigutud, siis jälle mõtled, et tea, miks.Naljagi saab, sest ühel õhtul sõitsid järjekordselt uuel õmbersõidul ühed tibid vopsti tee pealt maha kruusa peale.Ja veel vaevab mind ka üks suur küsimus, kas enne linna sissesõitmist, väga tee ääres olev maja ikka lammutatatakse maha, või jäetakse.Põnev oli näha ka uudset tehnikat , kus peale sõiduvao freesimist pannakse kohe ka uus asfalt maha.Töö kiire, ei pindamist ega kiiruse piiranguid.Niiet, selline ulatuslik teeremont võib ka omaette põnev olla.Vähemalt on teinekord mõistlik ebameeldivad asjad endale huvitavaks mõelda.
Nädal tagasi tabas mind mingi kummaline kurguhaigus, neelata oli väga-väga valus, väike mädalaik ka kenasti kurgus olemas.Oli see nüüd tihti ujumas käimisest, või sellest, et kontorisse paigaldati uus konditsioneer.Mine võta kinni.Kuna mul kuristamine välja ei tule, siis neelasin soolast vett ja võideldest öökimisega, lasin omale kurku saialille ja taruvaigu möginat.Tänaseks on juba parem, ilmselt sool teeb "roiskuva lihaga" head tööd :))) Suvi on aeg, kus haiguste peale mõelda ei taha.
Lugesin just Maalehte, kus kurdeti küll kuivuse, küll mardika üle, aga ... mina loodan küll ilusat kartulisaaki.Pealsed on võimsad, mardikatega oleme saanud ka asja kontrolli alla, ehk leiame vaid üksikuid isendeid.Kartuleid on alla kenasti tekkinud.Väike hirm tekib, et kuhu nad sügisel panna...Õnneks on tervendatud seemnel see hea külg, et seda va pibalat praktiliselt polegi.On suur kartul ja seemne.Võta kaks korvi ja hiljem sorteerida polegi vaja.
Lambad kasvavad omasoodu ja eile võtsime karjast välja viimase jäära.Suur jäär on iga uue asuka üle eriliselt rõõmus ja elab põhimõtte järgi, et kõik mis liigub, on pandav :P.Küll võtab aega, enne kui jõuab tõeni, et ikka ei ole küll...Õnneks saavad kõik jäärad omavahel hästi läbi.Väikse pruuni utetalle silm on täiesti paranenud ja silma sees on vaid 2 mm suurune hall riba.
Täna sai ka lammaste karjamaa , sh.jäärade aedik kõrtest maha niidetud, ehk hakkab ädal kasvama, mis selle kuumaga tundub väikselt utoopilisena, aga lootma ju peab.Peale niitmist  olid kaks kena kurepoissi kohal....kust nad teavad?Üks jäi pildile ka:

Ja kahe küüliku poegimiseni on neli päeva.Ootame.Täna paaritasin kolm emast juurde, seekord siis õigesti, emane isase juurde.Võtsin ka riiuli puurist välja,muidu istuvad nagu kaks porteselani küülikut riiulis ja asjast ep midagi...muidu aga on suvi, soe merevesi ja puhkus :DDD