Vanad uudised

Aeg astub kuidagi penikoorma sammudel edasi ja mitte ei jõua enam kõigest aru anda :).Vigade paranduseks siis, hea sõber Monika vedas minu vana venivillemi Vabaõhumuuseumi laadale.Koos hambavaluga muidugi aga hea seltskond viis valu meelest.Päev läks lennates ja koju minek hea tujuga, aitäh sõber!

Vahva oli näha ka läbi blogige tuttavaks saanud inimesi (tervitused siit Liinale ja Villateele).Kuidas meil siis läks? Ma arvan, et päris kenasti, kui arvestada seda , et käisime nö. "suuski suvel" müümas .Rege tuleb suvel rautada.....ja natuke me seda ka tegime.

Nalja sai muidugi Monika kassipallidega, ehk kassipallist sai stressipall, millega naist visata ja selle naljaga sattusime me lõpuks ka Reporterisse (lahe on muidugi sugulaste ja muidu tuttavate "ahhaa effekt, a la ma nägin sind telekas):))

Enne laata sai pikemalt voki taga istutud ja jõudsin juba mõelda, et nüüd aitab, panen voki kukile kaugemale, silma alt ära.Aga...ilmselt ajavad koerad praegu intensiivselt villa ja nii potsataski mulle koju kahe koera villad.Üks oli berna, lõng tuli välja selline:

Ja teine villakott ilmselt samojeed, sest mis see muu ikka nii valge ja pehme on :

Koos valge villaga oli tegelikult veel üks Tundmatu koera villa kott, kahjuks ketruseks täiesti kõlbmatust villa täis, sest liiga lühike ja läheb omanikule tagasi.

Lammastest niipalju, et tellisin Anu aidast tallede starterit http://www.anuait.ee/UserFiles/File/lambad/KL%20L%20Starter%20maisiga%20165_lammaste_tooted.pdf

talled söövad väga isukalt, pole vaja kedagi ninapidi sisse toppida .My on ka piimast võõrutatud, sest pean mõtekamaks anda talle pigem täissööta, kui piimalurri.

Enne pügamist.

Enne pügamist :

SIRIUS, ORVO, TOKO, GALATEA, HELENA, ARMOL, DIDO, HOPE, GOLIAT, NECTAR, JET, AUGUSTUS, DIDO.
kelle kirjadele ma vastanud pole, siis....on mind tabanud hull hambapõletik (terve hamba kallal kusjuures) ja nii ma eriti muu, kui hädavajalikuga ,ei tegele.Kena kevadet !

Need viimased...:)

Täna hommikul lõpetasime "me" siis poegimise maratoni.Nüüd võib vist aamen öelda, sest minu teades ei tohiks enam ühtegi tiinet elukat laudas olla :)Poegis meil ära see viimane pruun utetall, kaksikud pruunid ja...esmapilgul tundus, et ka mõlemad poisid.Ma NIII lootsin tüdrukuid.Aga, see pole enam minu tellida.Rõõm, et kaksikud, mitte rohkem.Ema sipsutab nagu liiga palju jalgadega, loodetavasti saab aru.Tabasin suures segaduses ka ühe vanema pruuni tal juba tissi otsast, silmad kinni maiustamas, ilmselt tõmbas selle esmase pinge maha ja nüüd pole enam nii pakiline tissi alla kedagi lubada.Tõstsin nad eraldi ja pean vaatama, et äkki jäävad eraldi isegi pikemaks ajaks, sest varganägusid on laut täis ja mis võitleja see paari päevane veel on.Kui veel emal ka pea laiali otsas ja kartul ning vili kaine mõistuse viib :))
Talledele tellisin Anu aidast tallede startersööta.Mulle väga meeldib Anu aida suhtumine klientidesse, kus puhtalt usalduse peale saadetakse kaup koju ja hiljem arve järgi...ja teenindus on neil ka kiire(käisin üleeile otsimas ühest Suurest põllumajanduspoest tallede startersööta, kus kogenud vana müüa hakkas mulle tuima järjekindlusega pakkuma lammaste mineraale ja lõpuks siis "mööndusega" piimapulbrit.Ilmselt pole seal kuuldudki tallede jõusöödast.Anna kannatust.) Ohmu, oleks pidanud seda isegi varem tegema.Kuna minuga juhtuvad kõik head mõtted enne nädalavahetust või suisa pühade-eelsesse aega, nii ka seekord, seega pean ootama esmaspäevani.Kuidas ma neid tallesid söötma hakkan, on omaette küsimus.Õigemini suur küsimus logistika valdkonnas, millele mu ühest vastust täna veel pole.
Eile läksin lutikaid söötma, istusin aediku serva peal, neli talle ümber möllamas  ja hajameelsusest sügasin ühe suure lamba pead...siis jäin mõtlema, et mis pagana lammas see siis nüüd on??Jeerum, jäär oli peaga poksinud ühe vaheseina lahti ja liitunud enda haaremiga.Õnneks pole sellest midagi, aga siiski.Keerasime kruvid kinni tagasi ja "sultan" läks oma aedikusse tagasi.
Küülikud kasvavad ka silmnähtavalt.Pesad on keset puuri ja ei ole enam nii varjatud. Eile tabasin kaks tükki juba mööda puuri ringi kooserdamas.Mõlemad pesakonnad on sündinud ühel ja samal päeval, aga kui poegade suurust võrrelda, siis selle pesakonna tited, kus neid vaid kaks oli, näevad välja nagu "kaheraudne kabanossi" üheraudse asemel.Tõsiselt ka.Nad on ennast emapiimast nii täis maukinud, et teevad heal juhul häirimise puhul silmad lahti ja veel paremal juhul sügavad natuke kõrvatagust.
Babe tited:

Ja neljase pesa, ehk Nectari pisikesed on märksa liikuvamad.Eile hilisõhtul, kui käisin lammast vaatamas, siis kukkusid väiksed emme tissi otsast kõhu alt nagu küpseõunad pots ja pots maha.Ja loomulikult selili, mis mulle , kui lamba ja muude loomade harjunud inimesele teeb siiani nalja, kuidas on võimalik selili piima imeda :) Aga seda küülikud teevad :)
Nectari lapsed :

Suured kõrvad ja karvasust pole veel ollagi.

Midagi kaela heaks.

Minu kael on "kevadiselt " kange.Ära hakkab juba tüütama, kui harjumuse päraselt keerad siuh kaela silmadele järgi ja ....no ei keera nii palju lihtsalt välja :P Ilmselt sellest tingituna ka minu mõtted kaelusasjade juures ...:)

Veel üks boa.Valge on samojeedi ja peenvilla segu ja hall on tiibeti mastifiga koos.Läheb täiesti karvaseks, aega on lihtsalt vaja :)
Ja üks lokiline kaelasall ka, ikka erinevatest koeravilladest

MIKE

Täna sai pügatud üks Rootsi aretusisastest MIKE. Selline peakski välja nägema üks pügatud angoora küülik.Pildilt võib tunduda, et mõni villa triip on pikk, aga tegelikult ei ulatu selle kõrgus üle 3 mm.Pea, põsed, käpad võib jätta pikemaks.Küll aga tuleb pügada puhtaks lõua alune.
Pealtvaates ka:

Midagi hingele

Ma luban, et varsti tekib siia käsitööde piltidest paus...:), juba sel nädalavahetusel tegelesin "kõrvalise tööga", nagu kartulimaalt kivide korjamisega ja sõnniku laotamisega, ehk kevad murrab oma tegemistega ka minu ellu sisse.

Kividega on meil eriline suhe, neid tekib nagu talve jooksul kuidaga iseenesest juurde , kokkuhoidliku inimimesena olen ma nad jõudumööda kodus igasugu hunnikute, kiviktaimlate ja muidu laiale laotamisega ära kasutanud.Nii sellelgi aastal ootab oma aega pool traktori kärutäit kive, kiviktaimlas oma järge.

Sõnnik oli lambalauda sõnnik, mis tänase kevadeni seisnud nüüd hunnikus 2 aastat.Kenasti läbi käinud ja loodetavasti kartul siis tänab meid selle eest omal moel.Väetist ei ole me põhimõtteliselt oma pere köögiviljade kasvatamisel kasutanud, sest seda sõnnikut meil siiski tuleb ja nitraate saab ma suuret marketist osta :).

Aga...pildil on veel üks boa, mulle kuidagi sümpatiseerivad nad endale hirmsat moodi, sest miks ei võiks olla boal kaks otstarvet, atraktiivsus, salli otstarve ja ka kurguravi effekt, kuna materjal on enamikus koeravillane?

Ja paar vihti Kirju-Mirju lõnga sai ka valmis.Sellised siis

Ja lähivaates

Erilist korrapära ei maksa otsida, sest tegu on effektlõngaga.:)

Üks palve on küll, kui tahad midagi siis blogis olevatest asjadest järgi teha, palun küsi.

Kolmikud.

Eile jäi silma üks kolmikutest, kes vedas nagu tagajalgu järgi, selg oli küürus(aitäh Kairele, kes seda asendit selgitas näljaga) ja tundub, et alatoitlus on üks põhjustest, mis tallele häda valmistab.Tegin uue seleeni süsti, siis antibiotsi  ja lutipudelist käin jootmas.Silm on läinud rõõmsamaks, kuigi jõudu püsti jäämiseks, kui tallede rong mööda kihutab, veel pole.Kukub känts pikali.
Täna söövad mul lisaks My-le veel tema kaks õde lutipiima.Õhtul jäi piima neist järgi, ning veel üks pruun tundis lutipudel vastu huvi.Ega midagi, pistsin suhu ja üllatuseks luristati see mõnuga sisse.Kuna tegu on veel ühtede kolmikutest, siis ilmselt jääb ka seal piima väheks.Kui nii edasi läheb, peab hakkama piima ämbriga lauta vedama :).Nagu kaardilaud, kus lisandub mängijaid juurde .), kes mitte ei oska järjekorras seista, vaid nõuavad enda piimaollust kohe kätte.Rääkimata ülejäänud kambast, kes hängib vabast ajast peaga veeämbrit nahutades või siis minu püksisääre kallal hammastega nagistamas.

Kirju-Mirju

Tundub nii, et olude sunnil tuleb aprill Kirju-Mirju lõngade kuu.Värskelt pügatud vill ei andnud hingele rahu...Ma muidu ei ketra pesemata villast, aga see värske vill jookseb tänu oma loomulikule rasvale praegu kenasti nii kraasist kui näppude vahelt lõngaks, et patt on jätta see kasutamata.Mingi aja möödumisel peab aga siiski asuma pestud villa töötlemiseni.
Lõngade sees on kahte värvi pruuni peenvilla, musta peenvilla, koeravillasid, angoorat....vist ongi kõik.Üks paras sodipodi ühesõnaga :)
Jätkub ...

11 päeva vanad

Eile puhastasin angoora pisikeste pesakarvad välja ja panin uue heina asemele.Nii sain ka natuke lähemalt neid vaadata, kuigi mis seal ikka, väiksed valged prisked vorstikesed.Silmad on veel kinni.Naljakas vahejuhtum oli ka, nimelt lootsin ma naiivselt, et jätan ema puuri ja toimetan siis poegadega tema silma all, aga...meenus üks vahva käibefraas, et "selle filmi tegemisel ei saanud loomad viga", minu kontekstis , sai see vaene talitaja viga, nimelt langesin ma küüliku rünnaku ohvriks, kus täiesti konkreetselt löödi mulle hambad jope varukasse kinni ja esikäpa kraaps ka otsa.Õnneks olid paksemad riided seljas ja  tundsin vaid kerget muljumist, paljakäsi oliksin ilmselt "verest nõretanud" :)).... rohusööja?:)
Pildil emaküülik juba leebema näoga ja ei urise.Minagi puurist väljas ja see draama siis kahe poja pärast?!

Teine pesakond on meil kahanenud 5 pojalt neljale, sest üks väike alaarenendud pisike ei olnud vastu pidanud ja hea oli, et pesa puhastasin.Selle pesakonna emme on õnneks leebem.Mitte küll sõbralik :)

Ja kuna mul fotokas kaasas oli, siis tassisin ka eelmise aasta MAU välja poseerima.Suured vahed on neil nii karvastiku , kõrvade ja nägude poolest, niiet mul on tänaseks tekkinud omad kehatüübi lemmikud ja paaride valik.
MAU

Suured vuntsid ja ilusa villaga.

Koeravillast lõng

Lihtsalt koeravillast lõng.Natuke oli sees käpakarvu, mis ei lasknud nii peeneks lõnga vedada, kui oleks tahtnud.Ja lambavillaga segamisele "punnis" vastu, sellepärast jäid valged tutsud sisse.Muidu pehme ja kena tooniga.