Angoora pojad kasvuhoos.

Nectari üks neljast väikesest.Korjasin nad pildistamise ajaks korvi sisse ja tassisin õue.Nagu korvi murule sain, ootasid nad sekundi ja siis läks lahti kiire evakueerumine.Ilmselt oleks edasine etapp olnud " kaevumine".Jõudsin juba fotosessiooni ajaks kenasti kõhuli visata, kui kargasin uuesti püsti ja hakkasin väikseid murjaneid kokku korjama.
Põgene ,vaba laps :

Siis tõin välja Babe järglased, kaks pallikest:

Need kaks pesakonda on samal ajal sündinud, ometigi on kasvu ja villa vahe silmaga nähtav.Nood kaks on ennast tõelisteks nuumsigudikeks söönud.Ja ülirahulikud on nad ka .See proteiini värk on ikkagi tõsi, sest selle aasta poegade juurdekasvu üle ei ole põhjust nuriseda.
Neist ühel on üks kõrv lontis, mis lontis.Millest see olla võib, et tea, kas ei jõua veel kikki seda kõrva otsa ajada, või on kuidagi muul põhjusel teine lonti vajunud.Eile nägin, kuidas ema ennastunustavalt puhastas poegade kõrvu, nii armas vaatepilt.Ja eile õhtul tabasin ka pojad ema kõhu alla piima söömas, paksud tagakäpad mõnust sirakil ja piima täis kõht "päikese" poole õieli.
Täna sai veel nalja, nimelt olen järgemööda emaseid paaritanud.Peaks hakkama pileteid müüma, sest ma ise vahin nagu lummatud seda vaatemängu.Kui isane on emase juurde puuri pandud, siis millegi pärast kargab emane ilma jalavahetuseta ise isasele selga.Ja kukub vihtlema.Hale on selle isase õnnetut nägu sealt suure emase karvakuhja all vaadata.Mingi aja möödudes vahetatakse kohad ja isasel õnnestub emasele selga hüpata.Aga jällegi tabab teda ebaõnn, sest emane küülik jääb valetpidi alla, ehk tagumiku asemel on hoopis pea.Sellise jahmerdamise peale mõtled, et vale puha.....et sigivad nagu küülikud.Kui siis lõpuks need kaks suurt karvamütsi õiget moodi kokku saavad, on möödas igavik ja isane kukub mõnusa norinaga emase seljast kops maha.
Noore emasega on asi veel drastlisem, sest nad võivadki nagu oravad rattas jääda jooksma.Eelmisel aastal hoidsin emast lausa kinni ja sel moel sündis kaks pesakonda.Ilmselt nüüd vanad küülikupidajad naeravad kõhud kõveras, aga eks me kõik ole algajad olnud ja see raske kogemuste tee tuleb meil kõigil läbi käia.Päikest ja ilusat kevadet!