Vahel mõtlen, et oleks võinud blogimist alustada tükk aega varem, sest ikka jooksevad mulle ka kuidagi need hobustega seotud küsimused postkasti.Just algajate poolt, vastamata ka ei tihka jätta, sest olen ise ca 10 aastat tagasi puhtast teadmatusest omanud nende suurte loomade suhtes täiesti linnalegendi väärilist infot ja maksnud ka tänu sellele mitte väikest lõivu.Ehk oleks tolle aja kogemuste kirjutamine nii mõnelegi silmad avanud ja mõtlema pannud, mida tähendab tegelikult omada hobust :D.
Täna komistasin fotoalbumis oma ühe hobuse (Fancy) pildile ja mälestuste voog ujutas mu lausa üle.Hea meel, et neid meie talus enam pole ja eks natuke on kurb ka.Suured loomad, suured mured, kallid ülalpidamise kulud ja palju muret, kui loomal on tervis korrast ära.Fansy elab praegu Soomes võistlushobuse elu.
Fancy võistlemas
Ja vahel mõtlen, et mul on kohe annet leida omale mingid hullud ja kallid hobid.Aga nagu vanasõnagi ütleb, siis "loll pea pidi kerele nuhtluseks olema" ja nii see tõesti on.Peab siis aga ennast nii mõnuga nuhtlema?Ju peab.:P
Appi, kui ilusad.
VastaKustutaKirke
On kallid hobid...ratsionaalne inimene ei muretse endale ei lapsi ega lemmikloomi...elaks ilma aiata kortermajas ja kulutaks säästud lõunamaareisidele :D
VastaKustutaMul oli au omada oma esimest hobust 13 aastat- ka vaatan vahel pilte, kus mõlemad noored oleme...
Kaunid loomad!
VastaKustutaJa mina mõtlen ikka, et küll tahaks endale kunagi ka hobust! :)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaBlogi jooksis lihtlabaselt kokku ja ei mingeid kommentaare :P.Nüüd vist isegi õnnestub kirjutada...:D
VastaKustutaHobused on ilusad loomad :) ja sinu omed elavad hääd elu ka uutes kodudes.
VastaKustuta