Lambad kevadel

Kevad on üks kiire aeg, sest nii palju asju tuleb lühikese aja jooksul ära teha.Samas ei saa ju viriseda, sest talv läbi on lulli löödud, nüüd ongi aeg hakata oma lihastele ka valu andma.
Eile andsin oma lammastele ussirohtu ja ühtlasi värkisin ka vanade lammaste sõrad ära.Sest lumi on läinud ja aeg on vahetada suusad kõpskingade vastu.Tean, et seda blogi loeb nii mõnigi algaja lambapidaja, ehk on sellest siis abi...Värkimiseks seon lamba kinni ja ronin talle tagurpidi selga.Siis on ta kenasti paigal.Värkimiseks kasutan oksakääre(nendega saab sõrad lühemaks lõigata) ja värkimise nuga, millega saab sõra kenasti vormi voolida.Nuga näeb välja selline:

Sellega ei lõika lambale sisse ja ka enda käed jäävad terveks.Kergendusena mõtlen, et lammas on õnneks selline loom, kelle värkimisega saab omanik ise ka kenasti hakkama, meenutan neid aegu, kus sai pikisilmi seppa oodata ja rahakotti kergendatud, et hobust värkida.
Miks lammast värkida?Sest pikad moondunud sõrad väänavad lamba liigeseid ja tekib ka sõramädaniku oht.Üldiselt värgin vaid kevadeti, sest meie kruusane maa hoiab sõrad karjamaal lühikesena.Olen küll korrigeerinud pruuni lamba viltust jalaasendit (ei teagi, miks ta liiges alt on ära vajunud).
Eile vaatasin ka seda, et kihulased on väga näljased ja lammaste udarate kallal oleks nagu väiksed vampiirid söömas käinud.Võibolla oleks abi ,sarnaselt hobustele, kui määrida udaraid õliga.Peaks katsetama.
Täna käisin aga aianduspoes söödapeedi seemet ostamas.Isegi oli viimast.Nii viljakal lambal, nagu rootslane, oleks kevadel , imetamise ajal, söödapeet vägagi omal kohal.Nii saabki maha külvatud paar vagu peeti.Kasvab ka kuival kruusasel pinnal väga ilusti.
Kui nüüd kõrvamärgid ka külge saaks, võike juba ehk kergemalt ohata.