laupäev, 21. mai 2011

Ikka elust enesest

Täna tegin küülikutele suurpuhastust, ehk alusmatid pesin pesuriga puhtaks, talvel sain vaid voolikuga pesta.Ja ka riiulid , mille peal need voostrid külitavad.Puhastamise ajal olen alumised puuri uksed lahti jätnud ja ei saaks öelda, et angoora hiilgaks arguse või tagasihoidlikusega, selle ajaga, kui ma mati tühjaks viskan ja ära pesen,on elukas juba ekskursioonile suundunud.Isased klativad tavaliselt üleaedsega arveid, jõllitatud küll ju läbi võrgu, arusaadav, et tahaks ninadki kokku panna ja niisama "möliseda".Karta pole ka midagi, sest teisel on ju uks kinni.Õnneks minu juuresolek paneb kohe oma kodu poole vudima.
Küülikute sööt on ka Jassule vastupandamatu, sest koer urises lausa küüliku peale, et minu oma.Mis mõnuaineineid sinna küll lisatakse .DJassu on meil koduarestis, sest küla lausa tõmbab.Ei jäänudki muud üle, kui piirata koera liikumist raadiopiirdega.Ketti ei taha panna ja iga õhtu naabrinaise juures koera järgi ma käia ei viitsi.Pealegi ei anna ta ennast külavahel kättegi...nagu saaks kodus peksa.
Lambad tegid mul ka täna pulli :D.Ehk meil on nendega kokkulepe, et tagaservas aeda pole , oksarisu on piiriks ja sealt üle ei lähe.Aga teadagi, kõikse magusam rohi kasvab ku väljaspool aeda.Ja sealt ma nad täna tabasingi.No tore.Lasime oksi juurde ja toppisime aiale juurde.Üks on aga kindel, et põiki pole oksi mõtet panna, vaid nii, et ladvad on lamba suunas, siis ei hakka nad pugema.Õhtupoole nägin, kuidas lamba tabuun liikus jälle võssa.Kahjurõõmuga läksin järgi ja HA, seal nad parandatud aia ääres seisidki, näod pikad...tabasin enda väikselt õelalt muigelt :DDD.Vahel on küll selline tunne, et kogu see neljajalgsete punt saeb seda oksa, mille peal ma istun (koos nendega muidugi)...kogu aeg peavad silmad olema ees ja taga, et keegi ei jõuaks läbi saagida ja pahanduse peale minna.

5 kommentaari:

  1. Mis kuninglik hoiaks sellel voostril on!!!

    VastaKustuta
  2. Meie kõige vanem lammas Krõõt puges järjepidevalt ühe karjamaa aia alt läbi. Kui tagasi ajasime, siis tagasi minna ei osanud. Jooksis hoopis autoteele. Mööda teed siis ajasime ta ümber maja ja lauda värava juurde, kust lasime ta meie õuele ja sealt lasime ta uuesti teiste lammaste juurde. Paari tunni pärast nägin vilksamisi, et mingi paks valge koer jooksis mööda autoteed majast mööda. Ise veel arutasin, et kellel küll selline koer on ja siis äkki taipasin, et jälle Krõõt. Kui välja läksin, ootas Krõõt mind juba värava juures, et ma ta sisse laseksin :-) . Õnneks praegu on lambad teisel karjamaal, kus nad ilusti aias püsivad.
    Tore, kui sinu koer selle raadiopiirdega püsib aias. Mu ema hurdale see piire ei lugenud midagi. Ronis kiunudes ikka üle kõrge võrkaia.

    VastaKustuta
  3. :D Silvia.Mul oli aastaid tagasi analoogne juhus hobusega, tulime linnast töölt, kui äkki vaatame, et oeh, milline ilus hobune kappab mööda teed loojangule ja meile vastu.Silmarõõmu jagus tolle hetkeni, kui jagasin ära, et krt. enda hobune.
    Aga lammastega selgus täna hommikul, et 1:0 lammaste kasuks.Ehk paha pealt ma nad jälle leidsin.Peale teistkordset räänakut tõmbasime elektrikarjuse.Tallesid oli lahe vaadata, läksid ligi, et oh mis põnev nöör , seda peab lausa hammastega proovima..:P.Peale hommikust sörki ei olnud mul neist isegi kahju :DDD.

    VastaKustuta
  4. what a cute little thing,
    greetings from Switzerland, christa

    VastaKustuta
  5. Christa, welcome to the blog :)

    VastaKustuta