laupäev, 6. oktoober 2012

Tark vabrikukana .

Mul on see elajate kari paisunud vist selliseks, et pidevalt keegi sind üllatab ja igav ei ole enam ammu.Aga kui alustada algusest, siis
Need väiksed "angoora üllatusmunad" ei tahtnud mitte enam oma puuris püsida ja kippusid rändama tänu sellele ,et puust puuri uksed ei käinud nii tihedalt kinni, kõrvalpuuri isase küüliku juurde külla.Peale kolmandat hommikut, kus ma linnapükstega pidin põlvitama ja hiljem kiruma, et jälle olen ma mustade pükstega nagu assotsiaal linnas tööl, siis täna sai mõõt täis.Kolisin kaks emast ühte puuri ja paigutasin mamma koos pisikestega uude eluruumi.Nüüd pean jälgima, et need lumepallid mul uksest välja ei kukuks.
tänase päeva üllatajad olid aga äntukad.Üldse hämmastavad need väiksed tegelased mind oma organiseerituse ja nutikusega.Hommikul lüüakse kukk (või läheb ta ise) õue , võimalik, et kanade jaoks on ta nagu tüütu äratuskell, mida kinni ei saa panna , igatahes karjub see uhke isane õues ja kutusb oma haaremit õue.kanad aga lähevad elevile alles mind koos ämbriga nähes.Õigemini jooksevad nad nagu segased mul aediku serva pidi järel.Äntykate kaks erinevat gruppi on nii kokku sulanud, et enam ei saa aru, kes vanad ,kes uued tulijad.Küll aga tehakse vahet uute braamade ja Sohfi üle.Mustad ka.Ja braamad on nagu Holliwoodi statistid, kes on riietusruumist aluspükste väel lavale löödud.Mis sa sellisest sulesti kisud, kui neid sulgi pudiseb juba kerge tuuleiili peale nagu vahtral lehti sügisel.Nii konutavadki need neli musta daami laudas riiuli all,kuni äntukad vabaks lastakse, siis pistetakse arglikud nokad ukse vahelt välja, kas õhk puhas.Ühe dramaatilise valiku pidime siiski kodurahu nimel tegema.Kuna üks äntukatest nokkis teisi verele ja ka sulgi seljast, siis hakkasime neid märgistama.Kolmele panime märgid külge ja võtsime ühe neist märgitutest ka kanatraktorisse eraldi.Õhtul kohu jõudes oli aga see üksik kana langenud mingi röövlinnu ohvriks.Ilmselt oli ta pea toppinud läbi võrgu ja keegi oli selle õnnetu eluküünla kustutanud.Kael oli sulgedest paljaks rapitud, rohkemat polnud kätte saadud.Aga tundub nii, et tegu oli õige kurjajuurega, sest peale seda pole enam teised verised.Millega aga täna äntukad üllatasid, algas sellest, et õue astudes nägin, kuidas Jassu tormas kiviktaimla taha ja...sealt tõusis lendu suur kull.Sa püha püss, tormasin kohale aga keda polnud näha, olid kanad.Esimene mõte oli, et kas see kull tegutses tõesti selle poole tunniga nii hullusti, et sai kõik kanad kätte? Asusime siis kolmekesi kanu otsima ja ajaliselt otsisime väga väiksest võsast 18 kana ca tund aega.Riburadapidi hakkasime neid leidma küll vanaraua hunnikust mõne kaane alt, kaks kana leidsime nii, et kass istus autokummi peal, neli kana leidsin 10 minutiliste intervallidega sarapuupõõsast, huvitav, kas osad neist olid puu otsas we?Lõpuks saime siis kõik ikkagi õnnelikult leitud.Mis aga üllatas, nimelt see, et kust paganat teadis vabrikukana, kellele kanaema pole rääkinud, et kull on vaenlane, et tuleb peitu minna.Ja et nad üldse oskasid peitu minna.Hiljem nägin kõrgel kahte kulli õhuvooludes ringlemas...lase siis veel kanu vabaks, kui ise toas oled.
Lammastega on ka pahad lood, sest ostsime koos valgepealistega karja ja satikad, ilmselt on tegu raudkärbsega.Leidsin ühe talle küürakil käimas ja nii nõrgana, et püüdsin ta kinni ja nii avastasingi , et lammas on väikseid vereimejaid täis.Andsin ussirohtu ja see küürus käimine kadus paari päevaga ära aga satikate vastu pean alles hakkama mürgitama.Rohi oli kallis, ca 50 eur kanti, kurb, et müüa ei "märka" sellistest asjadest rääkida.Nüüd ei teagi, kiri laseb rohtu pana pügatud lambale, aga ma ei saa neid praegu veel pügada, kas panna siis täisvillas lambale see triip, või oodata pügamist.
Jäära peale vihastasin täna , täiesti napakaks läinud seal naiste karjas.Võttis aga pika hoojooksu ja mulle külge.paar ringi ajasin teist taga, mis oli pigem enda südama rahustuseks ja ajas jäära veel rohkem pöördesse, kuni lõpuks lihtsalt võtsin jääral esijalast kinni ja keerasin vana kummuli, nagu sitasitika, jalad taeva poole.Jälgisin niipalju, et ta ikka jalgele saab ja peale väikest ägamist oma suure kere jalgele ajamist jalutas jäär kaotaja näoga eemale, rünnakuisu oli selleks korraks täiesti läinud.Kogu aeg üks enesetõestamine peab siin olema :)

8 kommentaari:

  1. Oh,sul kohe seiklusi hulgi...
    Kulli eest ma mõtlen,et kukk hoiatab kanu? Meil isegi teeb varese ülelennates sellist omamoodi ärevat häält. Aial on peal ka mingi põõsavõrk,aga reaalselt see ilmselt kulli ei takistaks,pikem ei lase kanadel üle aia lennata.
    See raudkärbes on küll sigadus...:S Meile tuli ju samamoodi tumedapealistega(ka hämaras laudas ja pikas villas,ei taibanud uurida lähedalt)-õnneks ei olnud tallesid veel..Bimectin aitas peaaegu,mõni üksik kärbes jäi,aga siis tegime ikka üle Bayoflyga ja puhas. Pügamata vist on jah raske rohtu täitsa nahapeale saada.

    Peenvillase jäär (siis see vanem,aastane) on meil ka kuri..:( Isegi suvel,kui uted ei indle.Täitsa lampi virutab, isegi kui kaigas käes- tuleb ikka aina tigedamini. Kui saab töö tehtud, pean tast loobuma turvalisuse pärast,lapsed ka majas.

    VastaKustuta
  2. Ma ei tea, kas kukk hoiatas, igatahes värises vennike bullerjani all, koos kolme kanaga.Põõsasvõrk on peal, aga lasin kanu võssa siblima ja seega kinnisest turvalisest aedikust olid nad väljas.Nüüd e teagi, mis teha, ega need kullid ju kuskile kao :P
    Sigadus on jah,pehmelt öeldes..oled harjunud usaldama.Deem, peab ikka eht eestlaslikult skiso olema ja kõike ebaviisakalt küsima.Rohuna saime enda arstilt Butox 7,5 ja maksis mitte 50 eur, vaid 72...seega pea ühe lamba hind ravimiseks :P
    meie jäär ei ole niivõrd kuri, vaid kohati katus läheb sõidule.Kaigas käes minnes ei tee üldse välja, nagu ei näeksi inimest.Igatahes kavatsen ta veel selili tõmmata, kui peale tuleb, tundub, et see ei meeldinud talle üldse.Vahel pole neile lojustele rohkem vaja, kui saad õige võttega ennast "väljendada", et tegelikult olen temast ikka vägagi üle .Aga kurja jäära võtaks minagi esimesel võimalusel välja, see teeb omalegi liiga, sest 100 kilole on raske vastu astuda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma imestasin tookord kui sa käisid Tõstamaal lammaste järel, et sa ei võtnud ühendust, oleks ehk saanud veidi infot jagada või taustauuringut teha. Meie kohalik veterinaar oleks ka ehk osanud nõu anda. Raudkärbsest on keeruline lahti saada aga kindlasti uued ravimid on selleks olemas. Meie karjas ei ole kunagi sellist asja olnud, ei oska isegi nõu anda aga olen kuulnud, et päris tülikas teema.

      Kukkede kogemus on mul olemas, nad tõesti kaitsevad ja hoiavad oma kanakarja, hoiatavad ohtude eest, see on päris tuttav lugu :)
      Jõudu lammaste ravimisega, loodan et saad enne laudaperioodi ja tallede tulekut lahti.

      Kustuta
    2. Inga,tegelikult selle Tõstamaalt toodud jääraga pole probleemi, satikad tulid sisse mujalt.Emotsioonid tuleb koju jätta,kui lammast lähed ostma ja aega peab selleks ka varuma.Jälle targem.Niipalju lugesin, et muidugi on parem, kui sa omale seda karja ei too, aga ei midagi nüüd peadmurdvat.Pigem on see "raskus" kinni rahas, ehk kui esimesest mürgitamisest ei piisa, tuleb teha veel kord.Ja kui ma vaatan rohu hinnasilti, siis pole ime, et suurkarja pidajad "lihtsalt pigistavad silma kinni", sest nägemine läheb mitte vähe maksma.Kuigi pikas perspektiivis läheb ta veel rohkem maksma, kui lambad vaevlevad selle kurjami küüsis.Olen juba kaks päeva järjest kiskunud maalamba hamba vahel villatuusti ära, mis sinna kinni on jäänud, vaesed loomad ikka sügavad omajagu ennast :P

      Kustuta
  3. Bayofly 1 liitrine pudel maksis üle 80 euro, aga lamba kohta läks ainult 5ml. Ülejäänu jäi suviseks parmutõrjeks.

    VastaKustuta
  4. Seda läheb kuni 10 ml.Püüdsime täna lambaid kätte saada, ma ise enam õhtul jooksma ei läinud, õnneks polnud sammulugejat peal, muidu oleks topelt vihastanud.Pool karja saime kinni, teist poolt aedikusse sisse ei saanud.Tee või tina :P.Ma pole ammu saanud nii siva jooksnud ja need lambad jooksevad veel kiiremini.Lõpptulemuseks, siis seda rohtu tuleb panna ikkagi pügatud lambale, kaob villa sisse lihtsalt ära.Ma ei tea, kes need lambad talvekorterisse saab....:P

    VastaKustuta
  5. Jajah, niikaua kuni enda jalad lammastega võidu jõuavad jooksta, ega siis pole karjakoera veel vaja :)
    Satikate rohust aga niipalju, et seda saab ikka panna ka pika villa sisse- kaela või selja pealt tuleb lihtsalt villasalgud lahku lüüa ja ilusale roosale nahale rohutriip tõmmata.Toimib ikka.
    Edaspidi tarkuseks veel seda, et tuues uusi loomi karja, ei tea sa ju kunagi, mis tal seal seljas on, sestap tasub esiti uued loomad eraldi panna ja vaadata üle, enne kui oma karja lasta. Ka müüja ei pruugi ise alati teada, et tal lammastel välisparasiidid on.
    Raudkärbsega nalja ei ole, pane aga rohi kohe selga ära ja lambaid pügades saad ilusasti kontrollida, kas loomad puhtad- vajadusel siis veel uus tõrje.
    Jõudu!

    VastaKustuta
  6. jajah, Jaani talu osatab :)))), icc, no ega ikka ei jõua nende lammastega võidu jooksta küll, tõtt öeldes jooksid teie talu karjakoerad (muud sarvilised muidugi ka sõimusõnadena)mõttest läbi.Meie "karjakoer" valvas terassi...:)
    Seega, lambaid me kätte ei saanudki.ma ei tea ka kedagi, kes teaks kedagi, kes nad kätte saaks....:)Jõudu polegi niiväga vaja, pigem sireäärt ja käbedat jooksusammu :)Vot, milleks peab trenni tegema :),ühe lamba sain jooksuga ikkagi kätte ka :)

    VastaKustuta