Lapsepõlve lõpp

Kolmas poeg ei mahtunud pihku ära :).Miks lapsepõlve lõpp...sest minu ülitragi Ups emme oli kasutanud isasega koos oleku aega igati ära ja täna kuulsime puurist jubedat hädakisa.Jassugi jooksis käbedalt kohale ja mis me nägime?Emme möllas heinast ja karvadest pesa teha.UUESTI.Ehk ma ei olnud saanud isast vahetult peale poegimist kätte ja nad tegid mul küülikuvallatusi edasi...Kuna karva oli vähe, siis proovis ta ka poegade seljast midagi juurde saada, nood aga protesteerisid selle peale kõva kiljumisega ja pagesid heinasõime peitu.Tõin toast villa juurde ja see võeti tänulikult vastu ja pandi pessa paika.Ega suurt aega enam kulunudki, kui pesas vonklesid 5-6 väikest valget vorstikest.Kolmele kuu vanusele titele jõudis aga kätte lapsepõlve lõpp ja edasi algab iseseisev elu.Ma nüüd ei teagi, kui palju mul neid küülikuid on, igatahes puure on jälle puudu.Üks, millest mul vist kunagi puudu ei ole, on uudised.
Veel üks naljakas seik, õigemini on see pigem raudkärbse tagajärg...seda rohtu ei taha lõppvillas lammastele selga panna, kuna lambad on hullult karvased ja kardetavasti ei jõua see rohi päris kohale, siis ootan....aga, kohates ühel õhtul karjamaal maalammast, kes marssis mulle vasu nagu vana sinihabe, siis peale nelja õhtupoolikut, mil ma tegelesin villa kiskumisega maalamba hammaste vahelt, otsustasin kasvõi maalamba ära mürgitada, eks hiljem tuleb uuesti teha.Sest päris igal õhtul ma ka ei taha käia tal hambaid puhastamas, jäär selja taga ähvardamas ja vill nagu Kalevi näts hammaste küljes kinni.