Pärsia kassi karvadest lõng

Nende kassikarvadega on üks kummaline teema, selles mõttes, et keegi pole neid "isukalt" kedranud ja ilmselt tänu sellele liigub igasuguseid legende.Oli see ka minule esimene kord, sellises mahus kassikarva kedrata.Olen küll korra proovinud enda kassi Peedu villa lõngaks teha, aga see oli pigem katsetus.
Antud kassi omanikule ütlesin kohe, et proovime ja kui midagi ei tule välja, jätame katki.Villakoti sisse vaadates nägi vill välja nagu siidiussi kookonid oleks sinna pandud.Kas nad olid nüüd aja jooksul sellisteks villapallikesteks kergelt viltunud, ei tea, aga pidin nad enne kraasile panekut lahti katkuma.Kraas on mul hästi tihe ,ometi nägin päris kõvasti vaeva, et seda kassi karva üldse enam-.vähem talutavalt lahti kraasida.Aga ikka jäid sellised ülipehmele villale omased tükid ja pallikesed sisse ja sellest johtuvalt ka lõnga kvaliteet ei tule nii, nagu tahaks.Lammast lisasin alles siis, kui kassikarva hakkas kraasil heide moodi välja nägema ja protsentidest rääkides läks sinna ikka üle 50 küll.Ketramine polnud ka mingi lõbu, kuna kassivill ei tahtnud üldse libiseda.Proovisin seda ja teistpidi, aga ega see põhiolemus ketruse kohalt kergemaks ei läinudki.Lõng ise aga on selline erutavalt teistsugune ja ja kindlasti jäävad sellest lõngast kootud käpikud mõnusalt turritavatena , elektrit täis (nagu ärritunud kassilgi) ja vägagi omapärastena.Mis minu silma järgi võiks selle kassi lõnga suuremaks puudusteks olla, ilmselt vildistub ta suhteliselt kiiresti .Põnev oli sellegi poolest :)
ja kass ise oli selline numpsik,
kodanikunimega Leopold Diask

Üks mõte tekis veel seoses sellise käbedalt viltuva pehme villaga, et targem oleks sellist villa hoiustada papist karbi sees, kilekoti pidev liigutamine võib ka selle õhk-õrna villa ennetähtaegselt vilti ajada.