Hula-hula ..kolks.

See jutt läheb sinna ankedoodi rubriiki, mida mul veel küll pole, aga tundub, et vaja oleks.Nimelt kolasin sel ajal, kui auto teeninduses täna kaubanduskeskuses ja sporditarvete riiuli vahel tabas mind tugev nostalgia hoog.Mida ma seal nägin? Aga ühte tagasihoidlikult lapsepõlve asja, ehk hula rõngast, või võimlemis rõngast..kuidas keegi seda nimetab.Ühesõnaga, marssinin häbenemata selle rõngikuga poest koju.Kahtlesin veel mingi figuuri abivahendi  vahel, seisad kahe jalaga peal ja keerutad, aga see jäi poodi.Murra veel puusaluu .).Ja siis oli üks riukalik ratas, millega saab käte abil, kaasates kõhulihasid kaasata ennast ränga vaevaga lamavast asendist üles vedada, aga see on liig, mis liig.Kuna nohu ei taha veel päris taanduda, siis olen pidanud nädala suusatamises vahet tegema, mis ei mõju üldse hästi.Söögiisu on kohe paranenenud ja üldse, dieet ilma liikumiseta pole minu jaoks.
Koju jõudes ajasin kannika kõvaks,surusin jalad vastu maad ja ...kolm ringi sain ehk hooga keerutatud, edasi aga kolises rõngas maha.Raske õppustel, kerge lahingus, ehk ei mäleta ma enam mitte, kuidas see pagana asi seal vööpiirkonnas püsis.Aga higistama võttis see sebimine küll :)
Lõngade tegemisel vahe sees, sest praegu koon ja õmblen küülikutele kampsuneid juurde, sest väljas on pakane ja minul suur hulk pügatud ja pügamise ootel küülikuid laudas.Varsti teen küülikute moešou 2012 fotosessiooni.