pühapäev, 14. august 2011

Nimepaneku päev.

Kätte on jõudnud küülikumajapidamises see aeg, kus need väiksed karvapallid tulevad kõik koos esimest korda pügamisele.Need viimati sündinud.Inimene ei õpi ju, et paaritaks mingi vahega...ikka korraga.Oleks siis, et ainult pügamine, igaühele on vaja nimi mõelda, eraldi kaart teha ja kuskile emast ka eraldi elama paigutada.Esialgu küll koos õdede ja vendadega, et šokk väiksem.
Ühesõnaga, istun toksin arvutis, käed on hullult lõhki, aga seitse sai neid täna pügatud ja nimed pandud-Capella, Hamal, Dhur, Bellatrix, Nashira, Ninak,Nekkar.Hädasti oleks vaja olnud veel 10 nele nimi ja pügamine täna teha, aga kuna nädalavahetus möödus pulmatralli tähe all, siis jääb see töö järgmisse nädalasse.
Ei hakanud poegi ka eraldi pildistama, sest vahet nagu polegi, võõra silma jaoks vähemalt mitte, seega piisab ühest iludusest küll.Rahul ma kasvatajana olen, sest kaal on kena ja vill läheb aina paremaks.

25 kommentaari:

  1. Jaa..jõudu sulle! Aga vaat mis ma leidsin-
    http://heiferkyylikud.blogspot.com/
    Tõsi küll, ei selgu, kas siis nüüd juba kasvatamine lahti läinud...

    VastaKustuta
  2. Tead, ma võin hetkel mõjuda lolli pessimistina, aga...see loomade toomine ja alustamine on tegelikult see kõikse väiksem mure.
    Kui hakata natukenegi arvutama, ehk loom annab villa ca 900 grammi, mille lõngaks tegemise kulud on üle 70 euro/kg, ja mille nn. valmis kasvatamise kuludes on tähtsal kohal kvaliteetne sööt, mille kott maksab alates 20 eur ,millele veel lisasöödad juurde, arvestame veel seda, et angoora vajab 15 % rohkem süüa ja eksisteerimiseks eksootilisi puuvilju, siis "maal ära elamiseks" on angoora küll vale loom.Ma ei aja seda juttu kiusu pärast, aga vahel võtab tõsiselt järgi mõtlema, kas selles tõusvas hinnarallis hindade juures, on teda meil üldse võimalik kasvatada.Kahjuks ei kasva angoora ise ja ei anna ka todangut ilma kalli söögita.Seega abi korras saadav loom, tahaks saada ka kõva kuu sissetulekut lisaks :)
    Aga jõudu igaljuhul:)

    VastaKustuta
  3. ...pika jutu point, ei ole selle lõnga hind õhust võetud, vaid asjadel on ka reaalne põhjus olemas.Kas me seda aga kõik näha oskame, see on küsimus...

    VastaKustuta
  4. No nimedest pakuks välja Jepe, Jete, Juula, Jesper

    Kirke

    VastaKustuta
  5. Mul neid kanditaate veel jagub, panen kõrva taha, aiäh Kirke :)

    VastaKustuta
  6. Sipsik, Suli (Zuli), Siroco (Siroko), Sazmer ;).
    Jeti, Alfa, King Kong, Dibi (meil selliste nimedega shetlandi ponid, 4 viimast siis)

    VastaKustuta
  7. Dibi on päris lahe :)
    Ma eile ragistasin ajusid, nii ei jõudnutki kõiki pügatud :P

    VastaKustuta
  8. Oo, Taive, kas seesama Dibi, kes kunagi Tondil ja pärast Veskimetsas oli? Too peaks juba ligi 30a olema? Seal oli neid D tähega veel...Dam,Dekla,Deets, Dago, Dolly..
    Heh, seda projektijuttu lugedes tuli omal ka arusaam, et isegi oma lihaküülikutele maksan tegelikult peale, lihtsalt teadmine, et neil hää elu ja puhas toit=puhas liha...Et neid elatuseks pidada, peaks vist paartuhat olema, nagu broilerid pisikestes puurides..

    VastaKustuta
  9. Nu Marju, just :)Ometi sööb sul lihaküülik palju asju lisaks, mida angoora üldse ei tohi saada.Sulle, vanale hobusekasvatajale, ei pea seletama, mis maksab kvaliteetse hobusekrõbina kott ja selle kulu on vaatamata väiksele loomale päris arvestatav.Muust lisadest rääkimata.Täna helistasin pealinna soliidsemad poed läbi ja lõpuks sain Stocmannist papaiat (7.50 kg).
    Miks ma arvan, et angoora pole projektiloom, ongi tingitud tema kallist ülalpidamisest/kui 30 looma loetakse juba arvestatavaks farmiks, siis tehke omad järeldused), kui aga vajatakse abi looma ostul, siis ei tohiks teda tegelikult üldse omadagi.Umbes nagu ratsahobustega, saab nii ja saab naa, ehk jätta kabjad värkimata,loom ilma mineraalita, sobiva varustuseta...aga nii ei teki ka tulemust.Ehk on liiga otse ja valus, aga see on ka puhtalt minu arvamus.

    VastaKustuta
  10. No päris nii ka öelda ei saa, oleme me kõik ju algajad olnud. paljudel siis nüüd lapsepõlvest kohe kogemus võtta (ja ehk parem ongi, et pole). Kõik on õpitav aga iseküsimus on see, et kas inimene tahab õppida. Mina alati ütlen ja mõtlen seda, et hoia sidet looma kasvatajaga. Normaalne kasvataja ei viska oma looma kuhugi ah mul pohhui peaasi, et raha käes. Sealt nagu hakkab kõik,kui valid hea inimese, kellega sul klapib, sealt võta loomad ja edasi sujub juba nagu kuidagi töö käigus. Mul võiks olla magister lambakasvatuses, aga selliseid asju ei näe elus ette, mis tegelikus elus juhtuda võib.Samuti küülikutega (pean tänama Dianat, kes mind on õpetanud nii kaugele, et isegi vahest julgen natuke juba nõu anda).Et tegelikult on selge see, et looma osta ja võtta on asja juures kõige lihtsam, aga iga loom on ka isiksus omaette, et ükski raamat sind elus selleks valmis ei pane:D Ma isiklikult olen ära öelnud inimestele, kus ma näen, et asi ilmselt läheks pohhuin..(sorri väljendi eest) aga ma siiski alati eeldan, et mul jääb mingi kontakt ja loomad saavad hea kodu. Sa ilmselt pidasid midagi analoogset silmas:D Ja sind ei jõua ma iial tänada nende rõõmurullide eest:D Alates pidamisest kuni villavahetuseni välja:D

    Kirke

    VastaKustuta
  11. Kirke....ka minul on ääretult hea meel, et minu nn.vanad lambad ja mulle liha suuna tõttu mittesobivad just sinu juures kodu leidsid.Ja kui aus olla, siis tekkis minul sinu ütlemisi loomade kohta kindel seisukoht, et jah, sinna võivad mu loomad külma rahuga minna, sest inimene on võimeline neile head kodu pakkuma ja märkab ka õppida.Aga sina oled ka vaid lambapidamise kogemusega ja mitte seda ma ei pidanud silmas, jutt EI ole algajatest .Minu jutt käib angoorade ja hobuste kohta, kellede pidamine tundub võhikule nagu näpusipsutus.Inimene, kes pole ennast kurssi viinud nende loomade vajadustest ja rahast, mis kulub kohustusliku hea ülalpidamise peale, siis vabanda, kui sa saad maal miinimumaplka,millest sul on vaja veel lapsed ja töötu mees toita, sul pole lihtsalt võimalk neid loomi inimväärselt pidada, sest ilma rahata POLE see lihtsalt võimalik.Angoora ei anna sulle ketramiskõlbulikku villa ja sureb villapalli kätte, hobusel on vaja kabjad värkida ja hirmkallist vetabi vajadusel anda.Ei saa võrrelda tasuta saadud lammast, see aiatb hiljem edasi, angoora ja hobuse pidamisega.Just seda pidasin ma silmas.Lisaks kõigele muule, mida ma jätan veel rääkimata .Ei taha solvata kedagi, aga vahel murrab see inimeste lollus südamest välja.

    VastaKustuta
  12. Nimepaneku taha jääb mul väga palju asju :D Blogi ootas ka nime :P Jänksidega, kes võõrale silmael ühte nägu on väga raske nime panna. Ma paneks tähestiku, oma pidur-ajuga :D
    Jaksu sulle ja küll käed terveks ka saavad :)

    VastaKustuta
  13. Kõik lõngaks-mida veel paremat tahta? Lihtne, lööv ja täppi ka pandud.Kui vaid sinna blogisse käbedama kirjutaja ka leiaks...sekretäri peale polemõelnud?icc
    Aga sulle Monika on mul tegelikult üks palve, nimelt ootan nime sellele mustale pojale sinult, teen su ristiemaks :)Tahad? Selle tunned iga kell ära ja minu lemmik ka :)

    VastaKustuta
  14. Ic, ütle mulle üks loom, keda ilma rahata on võimalik pidada:D Ja vahest tundub nagunii see asi pealemaksmisena, aga sellist emotsiooni jälle kusagil ei müüda eksole:)Hommikul kui kümme tüüpi sind armunud näoga vaatavad ja kudistamist järjekorras ootavad. Ah vahest on mul tunne, et meil need lambad on ka nagu lemmikloomad. Ma siiski vaidlen sulle veel vastu (meenuvad kohe lahedad KK ajad, kus ma oma joru ei lõpetanud). Kui sa hakkaks ka aretusloomi pakkuma, siis see asi sul enam nii projektipõhine enam poleks. Eesti on loomulikult selline piiratud turg, aga samas Skandinaavias sa tead ise, mis korralik loom maksab....mitte vähe eks. Hobuste koha pealt hoian oma moka maas:D
    Kirke

    VastaKustuta
  15. Ja ikkagi sellest ma aru ei saa, et kust kohast inimene siis ikkagi neid kogemusi saab? Käib naabri juures 10 aastat loomi karjatamas? Ise sa ju alustasid samamoodi angoraadega, muffigi küüliku hingeelust ei teadnud. Kõik on ju tulnud läbi selle pidamise. Keegi siin meist küülikukasvatajatest isegi mingi kohapealt enam aidata ei osanud ilmselt, aga samamoodi ju loomade valik ja kõik käis läbi teiste kogemuste. Kuhu vaadata, kust otsida, mida vaadata jne.Kellega millisel teemal arutada, mida iganes. Ega sulle ka see tarkus päris ikka kuu pealt ei laksanud. Sama nagu minul lammastega, kolm tundi ma istusin su laudas ja esialgu su jutt tundus, mustapeaga valge lammas oli valgepeaga musta lamba all:D Ma seedisin nädal seda ja otsisin ja uurisin, mida põrgut sa üldse rääkisid:D Nüüd tundub see loomulik, lihaparandaja ristand jne. Hehh, mida ma ütlen, elus on kõik õpitav.Ja sina ära hirmuta inimesi, et angoraade pidamine nüüd on sama mis hobuse pidamine:D
    Kirke

    VastaKustuta
  16. Ei noh,kui õnnestub mõni loom(kas küülik kui lammas) lemmikuks müüa, on tegelikult asi hästi. Sest neid hoitakse ja tõenäoliselt millegiga ei koonerdata(pigem ülesöötmine), suheldakse, viiakse jalutama (sic!) ja muretsetakse iga tavapärasest erineva näoilme, köhatuse, pabula jne pärast:D Aga iseloomu peab sealjuures vaatama. On seltsivaid ja mitte erilisi inimesest hoolivaid. Mul suures karjas pole häda, kui mõni peast soe on,aga lemmikloom peab olema ohutu.
    Kuid ses mõttes täitsa samal arvamusel, et see inim- ja loomkatsete tegemine angooradega....küsitav. Kasvataks köögivilja parem.

    VastaKustuta
  17. Vaidle aga:)
    Tead, ma võtan ühe lausega kokku, villaloomade (nii villalambad, angoorad, alpakad, angoora kitsed, meriinod jne)ühine nimetaja on : "Palju HEAD Süüa" ja eriline kohtlemine.
    Asi, mida sul kuskilt neitist pole lugeda ja mida ei räägita, aga milleni sa ükskord nagunii jõuad.Siit edasi, pidada villalooma kodus on luksus ja kui rääkida nende pidamisest (jätame üksikisendid välja), siis tuleb sellesse ka palju panustada.Muud midagi.Neid ei saa säästu reziimil majandada, seda ma tahan öelda.

    VastaKustuta
  18. Kirke, ma olen vilets enese väljendaja, sorry.
    Ma ei räägi ILMA KOGEMUSETA pidamise võimalikusest, me kõik oleme kunagi algajad.Vaid üritan seda öelda, et kui süsteem on üles ehitatud abi peale, siis ei toimi angoora kasvatus,sest HILISEMAD igapäevased kulud on nii suured, et vajavad tegelikult juba enne teatavat laadi taset, et üldse edasi pidada.Alustamise start on see kõige odavam seal juures.
    Ja eesmärk pole inimesi hirmutada, kaugel sellest, oleks lihtsam, kui ka minul oleks kellegi käest spetsiifililsele küsimusele vastust saada .Aga kui sa võrdled hobusepidamist ja angoora pidamist, siis minu 10 aastane hobusepidamine oli isegi algajana oluliselt lihtsam.Tegelikult ka.See tundub müstika, kuid nii ma arvan.
    Ja ma ei räägi lemmikutekasvatamisest.

    VastaKustuta
  19. Ära maini alpakasid ja meriinosid...jälle:D
    Marju, meil pole nii palju maad, et karja suureks ajada, isegi suvel oli siin kuivaga probleem, raiusin võsa ette. Ma ei ütle midagi, et kui on suur kari, siis loogish on asjad nats teisiti.Aga olen kindel, et sul endal on seal ka oma erilised lemmikud:)
    No ja Airi, kuhu ma tahtsingi jõuda läbi käänulise tee, et on asju, mida sa kuskil koolitusel ei õpi elus, kõik asjad tulevad pidamise käigus

    Kirke

    VastaKustuta
  20. Muidugi on mul omad lemmikud:P:)Miks ma põlema lähen, ongi see meie inimeste emotsioonide põhjal tehtavad otsused, a la tahan hobust, teadmata, mida see tähendab.Osta, kui tead, mis see endaga kaasa toob.Siis jagub ka rõõmu ja loomad on hästi peetud.
    Vaata, ma vahel mõtlen, et on osa asju, mis sulle nn. saatuse poolt nagu "kogemata", aga tegelikult täiesti ettemääratult kätte jooksevad.Ja iga asja jaoks on oma aeg.Mul sattus üleeile kätte lasteaiast kaasa antud lõpetamise kaart, kus oli ühtlasi kirjas, et kelleks tahan tulevikus saada.. ja mis sa arvad, sinna oli kirjutatud (ju nad siis küsisid ), et mina tahan saada "loomaaarstiks ja juuksuriks".No ja kui sa nüüd mõtled, millega ma tegelen???Haridus on mul väga kaugel sellest :DD, aga ju inimene peab tegelema sellega, mille küljes ka süda kinni on :D

    VastaKustuta
  21. Ja mina olin 6 aastasena kindel, et hakkan loomatalitajaks (vanaema käis tööl noorkarjalaudas ja tilpnesin tal kaasas pidevalt):D Kuidagi jookseb jah nii, et isegi kui otse ei mõtle sellele, alateadlikult läheb ühes suunas...
    Aga hobuseKASVATUS on meil läbitud etapp... See on tõesti nende rida, kes ei tea kuhu enam raha toppida. Keskpäraselt pole mõtet. Paar pensionär-hobust meid vaeseks ei tee, Pria toetab ka veidi. Ja nendega on tore tegeleda ikka, kuigi ratsutada ei jõua.
    Lammastega on kergem,neid ei pea koolitama müügiks, maitsevad ka...Meil on karjas palju lemmikuid, sh. 5 jäära!.. ei taha mõeldagi, et mis saab kui nad vanaks jäävad..a sinna aega.

    "Parem ei arvuta praegu kulusid-tulusid, magan rahulikumalt:P (tshekid on igaks juhuks alles)"

    VastaKustuta
  22. To Marju!
    Sama Dibi jah :D! Hetkel 26 a. vana.

    Ei tea, miks ei lase minu oma nime all postitada??

    Terv Taive.

    VastaKustuta
  23. Mina pole selleks midagi teinud :):P, selle blogimisega on vist mingi jama aegajalt...

    VastaKustuta
  24. No lamba-ristiema ma juba olin :P (muidugi kahju, et ta lõpusk potis lõpetas) Mõtlen siis ka mustale nime välja. On ta poiss või plika?
    Sekretäri oleks hädasti vaja :D Ag ma püüan end parandada kui tööl asjad liikuma hakkavad ilma, et pea uuest infost lõhkeks.

    VastaKustuta
  25. Must on plika.Ja igavene pontsu ja ülirahulik.Olgu siis nimi olla :P
    ps. Vabandust selle poti pärast.Elu on selline.
    ..ja ma võin sulle sekretäriks tulla, kas kolm miinimumpalka sobib?:)))

    VastaKustuta