Kuidas lambakoerast sai koer-lammas

Nagu sa valvsuse kaotad ja hellitad põhjendamatut lootust, et sul keegi kodustest elukatest vilti ei lähe, nii keegi ikka suudab ennast "ära sättida".Seekord tegi seda siis Jassu.Poleksi muidu aru saanud, kui Jassu poleks laupäeval läinud järjekordselt küla peale hängima .Ja et mitte meile vahele jääda, valis ta tee mööda sopast kraavi põhja...Koju jõudes oli koeral nägu naeratamas peas, umbes nagu alkohoolikul, kes oli oma kauaoodatud lonksu peaparandust kätte saanud.Olgu märgitud, et küla peal ei käi ta mitte teisi koeri vaatamas, vaid suhtlemas looduse krooniga, ehk inimesega.Kuna ta suve alguses pidi äärepealt juba naabrite juurde kolima, kellel oli ilmselget selle üle vaid heameel, aga mina tõin kasvava jäjekindlusega ta koju tagasikuniks....naabrid võtsid omale uue koera.Seal enam meie Jassu ei käi.Kus käib, pole veel päris kindel.
Kahjuks ei teinud sellest mudaelukast pilti, aga muljetavaldav ta oli.Pesime  koera puhtaks ja siis selguski, et käppadel olid üüratud salakavalad pultsakad,millede lahti kammimise kohta oli Jassul  vägagi öelda.Ei jäänudki muud üle, kui käärid kätte ja maha.Koera kobades leidsin ka saba juurika keskelt ühe "kilbi", mis sai samuti eemaldatud.Aga naljakaks sellest hetkeks läkski, sest koos sabapultsakaga oleks ma nagu pool koera aju välja lõiganud.Jassu vedas saba ühele poole viltu ja enam ei suutnud sirgelt käia.Läks ja istus.Täna harjutasime nn. uuesti kõndimist ja seda siis nahkrihma abil.Peksa ei andnud, piisab kui keerutada rihma peakohal ja loom läheb lausa pööraseks ja hakkab inimlikke hääli tegema.Aga tänu sellele läks saba meelest.
Kleidiga koer-

Ah ma ei vaata, et sa rihma võtsid...

Ei , see rihm on ikka hea asi...

Ja veel kord ...

Nüüd ma enam ei viitsi

Üks komme on tal veel juurde tekkinud.Kunagi jooksis selline kultussari nagu "Tuvikesed" ja seal võttis koer pereisa õla pealt dollari.Odavalt pääses, sest meil on keegi jätnud diivani ja seina vahele sellise meetrise käigutee, ei tea milleks ja ei vii kuhugi, Jassu on aga selle ruumi head küljed endale omakasuks pööranud ja norib võileiba.Nina tuleb kõrva juurde ja kõige pealt ohatakse kergelt.Kui sa aru ei taha saada, siis ohatakse juba raskemalt.Kangekaelselt ei anna tükki, siis tuleb sealt juba viimase korina moodi häält.Ja kui sa ikka veel kiusad vaest looma, siis tonksatakse väga konkreetselt ninaga vastu kukalt.Tõsine kaalujälgija koer, kui pool võileibadest läheb "vasakule".Nuta või naera, pigem ikka ajab naerma :)