Mõlgutasin juba pikemat aega, et äkki peaks blogi pidamise viima vaid kutsutud külalistele.Ma jagan heameelega enda kogemusi aga lugeda kuskilt mujalt, sama asja, kus praktiliselt on vahetatud "viisakuse" pärast koma koht, pole küll see asi, mis meele rõõmsaks teeks.Varastatavad pole vaid käega katsutavad asjad.Ka ideed ja mõtted võid tasku pista. :P Ühesõnaga, mõlgutasin ja jõudsin ka sinnamaale, et sellisel moel blogimine lubab ligi vaid 100 inimest.Statistika järgi jääks siis paljud välja ja milles nad siis süüdi oleks.Lisaks loevad seda blogi veel igasugu muukeelsed, Norra, Rootsi on stabiilsed vaatajad, Venemaa, Saksamaa, Poola ja Hiinagi, Ungari, Soome, Jaapan on kogu aeg listis olemas.Mida nad siit välja loevad,ei tea, ju vahivad pilte :D. Või tõlgivad siis, kuna internet on angoorade blogidest suht vaene, eks siis otsitaksegi ka need "viimased" üles :D.Aga viimase tõuke andis üks vahva telefonikõne täna, mis viis teadmisele, et siia on tekkinud teatud anonüümsed vaikivad lugejad, kes regulaaselt loevad.Ja mingi hetke pärast võtavad julguse kätte ja helistavad.Väga armas ja mulle oli see tänane kõne nagu äratuseks, et ma mitte iseendaga dialoogi ei pea ja kellegile veel pakuvad minu jahmerdamised huvi.Ilmselt tuleb siis teatud asjad lihtsalt endale hoida ja üle olla.
Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et vanasti oli ikka maa rohelisem ja taevas sinisem.Minul küll, kui võtta selle väite toetuseks kunagi lapsena vaadatud film "Neli tankisti ja koer" ja selle üle vaatamine nüüd, täiskasvanuna.Lausa nalja tegi, sest tanki meeskond tundus tol ajal noorte meestena, nüüd "mehed parimais aastais", vaata, et pealagi kiilaneb.Ja Janek oli "vaha rüütel tankiga", nüüd vaid blond suurte hambavahedega meesterahvas :))).Koergi tundus hoopis teisena.Lisaks oli selle filmi iga osa NII põnev...huvitav, mis see tookord nii huvitav oli?Ehk vahel ei ole hea lapsepõlve asju üle vaadata.Tuleks ehk jätta nii, nagu nad siis tundusid.Rikub kõik mälestuse :DD
ETV pidi hakkama näitama "17 kevadist hetke", ma nüüd ei teagi, kas vaadata või mitte.Minu lapsepõlve film seegi ja kuna vene ajal sai neid sõja-aja fime vaadatud oksendamiseni, lausa sinnamaale välja, et ma saksa mundris motorraturite eest unes põgenesin, siis eelmine aasta käisime mõneti "teraapia reisil "Poolas, kus külastasime ka kuulsat Auschwitzi koonduslaagrit.Filmide põhjal tekib oma ettekujutus asjast ja väga huvitav oli siis seda tegelikkusega võrrelda.Põnev oli ja omamoodi õudne, aga igati vaatamisväärne.
Kuulus peavärav ja veel kuulsam lause...
Barakid, üllatavalt väiksed seest tegelikult:
Niiet, kellel puhkuseplaane pole veel, siis Poola on üks ütlemata vahva riik tegelikult, kust ka meil oleks palju õppida.Korras majad, viimseni haritud põllusiilud, lehm uhke eramu juures ketis jne.Ja teedel pole ka häda miskit.
Ja kui nii siin Eestis edasi ilma kuumutab, siis kuivab rohi jala pealt ise heinaks ära.Karjamaa näeb välja nagu Sahaara....
Anonüümne noogutab iga lause peale. Täpselt minu mõtted, eriti need, mis puudutavad tankiste ja hetki :)
VastaKustutaMina olen küll ääretult tänulik blogiinimestele, kes oskavad hästi kirjutada, tahavad kirjutada ja kellel on midagi ka öelda. Minugi blogijärjehoidjas leidub blogisid laiast maailmast (alpakatest jms. käsitööni ja aiandusest söögitegemiseni:)). lisaks veel pudipadi pealegi). Jahh- keeleoskus on nadi, aga sõber google tuleb appi. Tõlgib küll ülemõistuse hullusti, aga asjadest, mis tõeliselt huvi pakuvad ja millest natuke ka ise tead, saab aru küll niipalju kui vaja. Samuti on blogisid, mida külastan aegajalt lihtsalt piltide pärast.
Ja veel on mulle silma hakanud, et peaaegu kõik tublid ja targad ja andekad blogijad jõuavad ükskord niiikuinii samasse punkti- ehk, et sellesse punkti, kus on vaja otsustada, kas jätkata avalikult või sulguda parooli taha...
Jõudu :)
Jõudu ja jaksu. Been there - done that...Aga eks edaspidi paistab, mis edasi saab.
VastaKustutaÄra mitte räägigi neist lapsepõlveaegsetest filmidest, toona olid kõik nii huvitavad, nüüd ei saa muhvigi aru, mis seal nii põnevat oli... Eks lapsena oli ikka mõttemaailm rikkumata. Elu on teinud omad korrektuurid paljuski. Mõned üksikud lapsepõlveaegsed filmid on jäänud siiani igakordsel vaatamisel lõbusaks ja huvitavaks, aga paraku on see vaid käputäis.
Idee varastamisest - eks seda teevad need, kes tunnevad, et ise millegi uue ja loovaga hakkama ei saa ning siis on vaja jäljendada ... Tean, mida tunned ja ajab kuplialuse vahest korralikult keema. Mõni ei suuda vahest isegi oma sõnadesse panna vaid teeb kopi ja pasta...
Pikka meelt ja katsu vastu pidada! Olen alati oloemas, kui rääkida tahad ...
See blogimine on üks kummaline tegevus, olgu, et teised loevad, aga ka endal on põnev vaadata järgi, mida tegin siis, või mis tol päeval juhtus.Nagu mõnes mõttes virtuaalpäevik.Vanasti peeti põlluraamatut, aeg edasi läinud ja pastakaga ei viitsi sorgeldada.
VastaKustutaMiks kaalukauss ikkagi avaliku päevku peale kaldub, on ka uude inimesed, uued teadmised.Paljusid inimesi , kes siingi kommenteerivad, ei tea nägupidi ega muidu elust, ometi oleks tegu nagu vana tuttavaga.Kuna siin palju juttu ka lammastest ja muudest pudulojustest, siis on ,kelle käest küsida nõugi.Ja jagada lihtsalt kogemust.Eks tule vaadata, kuis edasi...:D
Seda kopimise värki vist peatada ei suuda keegi. Võid ju kirjutada juurde, et autorikaitse objekt jne, aga kes ikka hingelt varas on see, ka selle ära varastab.
VastaKustutaMis puutub sinisemasse taevasse vanasti ja heledamasse päikesesse (rohu kohta ei tea öelda), siis mingi uurimuse järgi ongi taevas tuhmim mingi protsendi võrra võrreldes 100 aasta (oli vist selline number) tagusega. Kuidas see kindlaks tehti- ei tea.
Tankiste vaatan minagi uuesti, kui parasjagu aega saan. Tuleb lapsepõlv meelde küll.
Aga selle blogimisega on nagu on - käin minagi siit peaaegu iga päev läbi, aga kirjutan harvem. Aga see ei tähenda seda, et kedagi ei huvita see, mida sa teed, mõtled või kirjutad. Jõudu ikkagi!!
Ah ei suuda muidugi ja ei hakka ma juurde ka kirjutama.Eesti on nii väike tegelikult.Vahel ajab lihtsalt see vassimine nii hinge täis, et ei oska sellega toime tulla ja tahaks ukse kinni lüüa.Aga eks see lähe mööda ja anda on tegelikult meeldivam, kui midagi saada ....mis iganes see ka pole :D
VastaKustutaTaive, irw, 100 aasta tagusega võrrelda...NII vana ma nüüd ka pole veel :DDDD
Ära nüüd seda blogiust küll kinni löö...kust me siis tarkust korjama hakkame. Tunnen, et olen siit päris palju saanud ja nii hea on oma kogemusi vahetada..ähh.. mis ma siin ikka pläman, tead ju isegi mu seisukohta selles osas:P Niiet ootan rõõmuga uut postitust ;)
VastaKustutaKaire, sina see "kurja juur" paganas olidki, kes mul esimese ideemõtte pähe välgatas, et lahe blogi, nii avatud ja abiks lambapidamisel(rodnase foorumist su leidsin) ...teeks isegi.Ole sa ka tänatud :D
VastaKustutaAh sa mait...sea ma ei teadnudki...arvasin kogu aeg sa oled enne mind juba eksisteerinud ja mina lihtsat sind ükskord leidsin :P Aga näed siis....Aga sinu jätkamist ootan sellegipoolest. Tean, et vahel käivad sellised "mõõna" hetked, kus peal on see " eiviitsikohemitte", aga siis lased sel natuke rahulikult seista ja läheb üle.... ja kui saad neid positiivseid vastukajasid rohkem, kui neid teisi, siis teeb ikka meele rõõmsaks küll see tunne, et oled kedagi saanud natukenegi aidata , kas pole?
VastaKustutaEi noh, minu päev oleks ka kohe vaesem, kui teie toredaid blogisid poleks :) Sellised virtuaalkülaskäigud...oleks nagu pereliikmed kõik! Muidu ole siin omaette metsas ja räägi iseendaga, aga nüüd saab vähemalt teiste kogemustest õpppida:D Ja ei pea tüütama mitte-lambainimesi oma juttudega uttede poegimistest ja muudest hädadest :P
VastaKustutaInternetiajastu on ikka hää, mõtle vanasti olid vaid kirjasõbrad ja autolavka sabas klatshimine..
Et jätkake aga, teil seda kirjasoont kah!
Dah, jamadest rääkides, siis maadlesin just ühe talle kõhulahtisusega.Täiesti roheline vesi taga, naga kanakaka.Võtsin rohelise pealt heinale, andsin veel kord ussirohtu, süstisin Biodyli, söetabletti...ei midagi.Käib ja krägiseb oma krõgiseva häälega sabas.Ei julgenud enam oodata ja süstisin antibiotsi.Peale teist süsti hakkas mõjuma midagi....jootsin ka lutipudelt kummeliteed vedeleiku kaotuse kompenseerimiseks sisse(õnneks oli saanud piima juurde ja seega tõmmati tänulikult kruusitäis kummeliteed hinge alla).Ühesõnaga, jama kui palju, nagu ehtsa titega, pesime veel tagumikku ka, sest kärbsed olid kohe märgatavalt aktiivsemalt kallal.Ehk, kui kellegil on head retsepti talle kõhulahtisuse vastu, siis andku lahkesti teada.Eile meie loomaarst, kellega ma telefonitsi konsulteerisin, vaid nentis, et no jaa, mine sa võta kinni, mis siis lõpuks mõjus :PP
VastaKustutaPeab hakkama tõsisemalt mõtlema selle koduse vetapteegi üle, seda nii lammaste kui küülikute jaoks.Koolitused on toredad asjad, kahjuks on koolitajad ise nii targad, et ilmselt ei oska selleni mõelda, kui loll on üks harilik lambapidaja ja et ka veterinaarravimitest ja rohtudest peaks rääkima(a vb. mõni räägib ka, minu olen millesti ilma jäänud).Siis teaks vähemalt oma kohalikult vetilt küsida..
Kõhulahtisuse kohta niipalju, et kui see kõht järsku väga vedelaks roheliseks-beežiks kakaks muutub ja tall ise nii kuu vanune, siis võib tegu olla eimerioosi bakteriga, mis sees ringi kakerdab ja sellisel juhul ta vajab erirohtu(tablett või baycoksi vedelik..kui nüüd õieti kirjutasin). Eriti hea oleks, kui sa saaksid teha ka kakaproovi, siis teaksid asjas päris kindel olla ja edaspidi teisi tallesid jälgida. Tean, et mul on ka seda laudas(lammastel) vähesel määral ja probleeme on harva ja ravi kõigile ei pea teostama.
VastaKustutaTalled olid juba ööpäevselt karjamaal, ma ise kahtlustan mõnda hallitanud heinatükki, osa heinapakke on vastu välisseina ja äkki midagi hallitab või kopitab.Tall ise üle kahe kuu vana...Katsun jälgida.:DTänu.
VastaKustutaMa arvan ka, et pea ikka avalikult oma blogi edasi. See kogemuste vahetamine on ikka väga oluline.
VastaKustuta