Eile hilisõhtul oli nende kahe küüliku puuris hirmus karvadega pesa vooderdamine.Küll pügatud, aga ometi käis selline kõhualuse rappimine, sealt edasi karvatorakad suus pessa paigutamine, et mul hakkas lausa villast kahju.Õnneks ei kisu nad neid villa tuuste seljast vaid loodetavasti ikka sabapoolt ja kõhu alt.Pesa tegid mõlemad täpselt enne poegimist, ehk mis sa selle kuumaga siin ikka pikalt ette rabeled.Kuna ma panin hommikul puuri ohtralt heina, siis ei olnud ka sellega kokku hoitud, vaid ehitatud selline kõrge vulkaan.Pistsin käe hommikul pessa , ei midagi, surusin veel sügavamale ja ...tundsin siputamist.Olemas :)
Silvia käitub nagu pesukaru, ehk tambib esikäppadega pesa peal, nagu tihendaks heina kinni.Täna kaevasin pesa nn. lahti, aga väiksed murjanid magasid rahulikult.Ju siis ema teab, mis teeb.
Ja eile oli ka paha uudis, sest ühel küülikumammal oli sündinud kaks poega, pesa ta üldse ei teinud , üks oli surnuna puuri keskel, teine oli kuidagi puuri silma vahel peadpidi kinni.Aga elus.Sain ta kuidagi kätte ja vaeseke oli külm, nagu konnapoeg.Viisin tuppa, soendasin käed sooja vee all ja nii sain väiksekese temperatuuri üles.Kuivatasin ta ära ja ei hakanud ema juurde seda ühte enam panema.Kuna Helena oli poeginud samal päeval, pistsin nagu käopoja talle selle pisikese juurde.Täna hommikul leidsin sealt puurist veel ühe väikse laibakese.Ema ise on ka selline norus, loodetavasti tuleb sellest jamast välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar